37 myń qazaqstandyqtyń arendalyq tólemderi shegerildi - Samuryq-Qazyna
A. Esimovtiń aıtýynsha, qazirgi jaǵdaı ekonomıkanyń barlyq salalaryna áserin tıgizdi, qor qyzmetkerleri de onyń teris yqpalyn sezindi. Eń aldymen, munaı-gaz sektory, áýe jáne temirjol tasymaly, energııa resýrstaryn tasymaldaý jáne taǵy basqasy.
«Bıylǵy jyldyń birinshi toqsanynyń qorytyndysy boıynsha jaqsy nátıjelerge qol jetkizildi, keıbir kórsetkishter boıynsha ótken jylmen salystyrǵanda ósim bar. Munaı-gaz salasy syrtqy faktorlardyń yqpalyna qaramastan, birshama turaqty. Birinshi toqsannyń qorytyndysy boıynsha ónerkásiptik kórsetkishter munaı óndirý kóleminiń 102% asyra oryndalýymen qamtamasyz etilip, 6 mln teńgege jýyqty qurady», — dep habarlady qor basshysy.
A. Esimov esepti kezeńde 4,3 mln tonna nemese josparly kórsetkishten sál tómen munaıdyń qaıta óńdelgenin atap ótti. Biraq bul ótken jylǵy deńgeıden 30% artyq. Gaz tasymaldaý kólemi 24,4 mlrd tekshe metrdi qurady. Bul - jospar deńgeıinde, degenmen, ótken jylǵy kórsetkishten 10% joǵary.
«Júk segmenti birshama turaqty, júk aınalymynyń oryndalmaýy 6% quraıdy, biraq ótken jylǵy deńgeıde saqtaldy. Soǵan qaramastan, kólemin arttyrýǵa naqty perspektıvalar bar. Biz Qytaıdan keletin júkterdiń tranzıttik jóneltilýiniń jandanǵanyn baıqap otyrmyz», — dedi A. Esimov.
Bıyl naýryz aıynda tranzıt kólemi ótken jyldyń aqpan aıymen salystyrǵanda 30% ósti. Elektr energııasy eksportynyń kólemi birshama artty, Qytaıdan poshta jóneltilimderiniń tranzıtin iske asyrý qalpyna keltirilip jatyr. Telekommýnıkatsııa sektory turaqty jumys isteýde.
«Aǵymdaǵy kezeńde Qazaqtelekom jelilerine túsetin júkteme 30% deıin artty, bul kompanııa kórsetetin qyzmetter kóleminiń ulǵaıǵanyn kórsetedi», — dedi A. Esimov.
Sonymen qatar, ótken jyldary qor 8 mlrd dollar kóleminde syrtqy qaryzdy ýaqytynan buryn ótep, tómendetti. Al bul valıýta baǵamyn eskersek, baǵam aıyrmashylyǵynan shamamen 1 trln teńge kólemindegi áleýetti shyǵyndy quraıdy.
«Bul, sonymen qatar qaryzǵa qyzmet kórsetý úshin jyl saıynǵy qajettilikti 269 mlrd teńgege tómendetýge múmkindik beredi, biraq bul jetkiliksiz, sondyqtan óndiristik protsesterge tikeleı yqpal etpeıtin operatsııalyq jáne basqa da shyǵystardy ońtaılandyrý boıynsha aýqymdy jumystar júrgizilýde», — dedi ol.
A. Esimovtiń aıtýynsha, bul sharalar úzdiksiz óndiristik protsesti qamtamasyz etý úshin munaıǵa aǵymdaǵy baǵalarmen qarjylyq beriktiktiń belgili bir qoryn qurýǵa múmkindik beredi.
Qor Ulttyq bankpen valıýtalyq túsimdi satý jáne shetelderden depozıtterdi qaıtarý boıynsha Úkimettiń qaýlysyn júzege asyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalardy kelisti.
«Jalpy, kompanııalardaǵy jaǵdaı iskerlik, jumys turaqty júrip jatyr. Óndiristik qyzmetkerler qysqartylǵan joq, jalaqy tóleý boıynsha kidirister joq, kásiporyndarda qaýipsizdik talaptary men sanıtarlyq-epıdemıologııalyq baqylaý normalary saqtalǵan», — dedi qor basshysy.
Buǵan deıin turǵyn úı jáne kommertsııalyq jyljymaıtyn múlikti jalǵa alýshyǵa 2,3 mlrd teńge somasyna jaldaý tólemderin osy jyldyń 1 maýsymyna deıin keıinge qaldyrý týraly sheshim qabyldandy. Jeńildikter 37 myń azamatqa qatysty bolady. Sonymen qatar, Densaýlyq saqtaý, Іshki ister, Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrlikterine 500 mln teńge somasyna qorǵanys maskalaryn satyp alýǵa qarjy bólindi.
