30 jylda tilderińiz tuǵyryna shyǵyp, halyq ulttyq bolmysyna oraldy – EO Ortalyq Azııadaǵy arnaıy ókili
- Qurmetti ókil myrza, Qazaqstandaǵy áleýmettik jeli qoldanýshylary sizdiń Naýryz merekesine oraı joldaǵan quttyqtaýyńyzdy jyly qabyldady. Eýropalyq odaq taıaý ýaqytta Qazaqstanda qandaı jobalardy iske asyrýdy josparlap otyrǵanyn aıtyp berińizshi?
-Taǵy da quttyqtaýymdy qabyl alyńyzdar. Ulystyń uly kúni – Naýryz qutty bolsyn! Ókinishke qaraı, men sizdderdiń ádemi ulttyq tilderińizde áli erkin sóıleı almaımyn. Biraq men barsha qazaqstandyqtarǵa sálem joldaýdyń eń jaqsy tásili týǵan tilinde lebiz arnaý dep oıladym. Byltyr Qazaqstannyń Belgııadaǵy elshisi Aıgúl Quspannyń uıymdastyrýymen uly aqyndaryńyz Abaı Qunanbaıulynyń mereıtoıyna arnalǵan sharaǵa qatysý qurmetine ıe boldym. Sol sharada aqynnyń qara sózderin qazaq tilinde oqyp bergen edim. .
Ǵasyrlar boıy, keıingi 550 jyldan astam ýaqytta qazaq halqy baı mádenıeti men ulttyq dástúr-murasyn saqtap, damyta bildi. Bul qazirgi qazaq ultynyń berik irgetasy boldy. Sizder táýelsizdik alǵan keıingi 30 jyldyń ishinde qazaq tili men ózindik ereksheligin odan ári nyǵaıtyp, damyta aldyńyzdar.
Osy múmkindikti paıdalana otyryp, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵymen quttyqtap, EO eki aradaǵy dostyq pen seriktestikti nyǵaıtýǵa, elderińizdegi jańǵyrý jáne transformatsııa úderisterin qoldaýǵa, nıetti ekenine sendirgim keledi.
- Eki aradaǵy yntymaqtyń aıasyn keńeıtý jolynda qazir qandaı sharalar qabyldanyp jatyr?
- Qazaqstan Respýblıkasy óńirlik deńgeıde de, jahandyq deńgeıde de beıbitshilik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýge mańyzdy úles qosýshy el retinde halyqaralyq arenada berik ustanymdar men bedelge ıe boldy.
Biz eki aradaǵy yntymaq peq áriptestikti jańa sapaly deńgeıge kóterýge múddelimiz. Ol úshin osydan byltyrǵy naýryzda kúshine engen áriptestik pen yntymaqtastyq týraly keńeıtilgen kelisimdi paıdalana alamyz. Qazaqstandaǵy ótpeli kezeń saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik reformalar úshin keń múmkindikter ashady. Sonyń ishinde aldyńǵy jyldardyń jetistikterine súıene otyryp, adam quqyqtaryn kótermeleý men qorǵaýǵa basymdyq berý mańyzdy. Bul ózgeris osyǵan deıingi jetistikterdi nyǵaıta túsetin birden-bir jol.
EO quqyq ústemdigin qalyptastyrýǵa baǵyttalǵan tájirıbe almasýdy jalǵastyrýǵa jáne «Ortalyq Azııadaǵy quqyq qorǵaý organdary» óńirlik baǵdarlamasy, ERASMUS plus, Horizon 2020 sııaqty baǵdarlamalar arqyly kómek kórsetýge daıyn.
Sondaı-aq, bizdiń saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyǵymyzdy nyǵaıtý úshin úlken múmkindikterdi kórip otyrmyn.
- Ol qandaı múmkindikter?
- EO Qazaqstannyń alǵashqy saýda seriktesi jáne negizgi ınvestorlar bolyp sanalady. Biraq men bizdiń yntymaqtastyǵymyzdy jaqsartý men ártaraptandyrý úshin áli de úlken keńistik bar dep sanaımyn. Ekijaqty deńgeıde ekonomıkanyń básekege qabilettiligin arttyrý úshin jańa tehnologııalar men sheshimder engize otyryp, bizdiń kompanııalardy sizdiń naryqtaryńyzǵa tartý úshin kóbirek múmkindikter ashatyn joǵary deńgeıdegi bıznes platformasyn qurdyq. Túptep kelgende, qazirgi COVID-19 daǵdarysy jáne onyń saldary bárin basqasha jasaýǵa, bárin jaqsartýǵa jáne ekologııalyq tazalyqty qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Ekonomıkany tutastaı tsıfrlandyrýǵa, jasyl ekonomıkaǵa kóshýge jáne tabıǵı resýrstardy tizbekti ekonomıkany damytý arqyly ornyqty paıdalanýǵa kúsh salý mańyzdy ekenin ýaqyt kórsetti.
Biz osy problemalardy birlesip sheshý úshin óńiraralyq yntymaqtastyqtyń jańa platformasyn – «EO OA» ekonomıkalyq forýmyn iske qostyq. Birinshi onlaın-forým ótken jyldyń jeltoqsanynda ótti. Endi bıyl kúzde Bishkekte ótetin forýmǵa daıyndalyp jatyrmyz. Bul platformaǵa IFCA, Ready $ Trade (15 mln dollar), Ortalyq Azııadaǵy turaqty energetıkalyq qosylý baǵdarlamasy (8 mln dollar), BOMCA 10 (2020-25) (22 mln eýro), WECOOP, CAWEP baǵdarlamalary, sondaı-aq apat qaýpin azaıtý baǵdarlamasy sııaqty qoldanystaǵy jáne bolashaq óńirlik baǵdarlamalar qoldaý kórsetedi.
Bıyl Almatyda EO OA azamattyq qoǵamynyń úshinshi forýmy ótedi. Ol jıynda azamattyq qoǵamnyń pandemııadan týyndaǵan máselelerdi sheshýdegi tájirıbesi, ásirese qoǵamnyń bolashaq kúızelister men daǵdarystarǵa turaqtylyǵyn nyǵaıtý joldary talqylanady.
- Elshi myrza, siz Qazaqstanǵa jıi barasyz. Bizdiń ólkeniń tabıǵaty degende oıyńyzǵa eń áýeli ne túsedi?
- Ortalyq Azııa óziniń uly tarıhı eskertkishterimen, ásem tabıǵatymen jáne baı mádenı murasymen týrıstik ındýstrııany damytýdyń zor áleýetine ıe. Eýroodaq týrızmdi ilgeriletýdegi óńirlik yntymaqtastyqty kótermeleıtin «Jibek jolynyń mádenı mura dálizderi» (4,4 mln.evro) óńirlik baǵdarlamasyn jasaı otyryp, osy protsesti qoldaǵysy keledi. Ol týrıstik salada, ásirese aýyldyq jerlerde jumys oryndaryn qurýdy qoldaý úshin óte mańyzdy.
Ekotýrızm men etnotýrızm tabıǵatqa zııan keltirmesten ekonomıkany damytatyn áleýetke ıe. Meniń oıymsha, týrıstik ındýstrııanyń turaqty jáne ekologııalyq prıntsıpterge saı damýy Ortalyq Azııadaǵy ekonomıkalyq ósýdiń draıverleri bola alady. Óıtkeni tarıhy, ásem tabıǵaty men mádenıeti bar aımaq COVID-19 pandemııasynan keıin búkil álemniń, sonyń ishinde Eýropalyq Odaqtyń týrısteri úshin negizgi baǵyt bola alady.
EO elderi úshin vızasyz rejım, sondaı-aq, Shengen úlgisindegi Ortalyq Azııanyń birneshe eline barýǵa múmkindik beretin týrıstik vıza jasalsa, osy maqsatqa jetýge túrtki bolýy múmkin.
Jeke ózim taýǵa, sonyń ishinde Qazaqstandaǵy taýlarǵa shyqqandy unatamyn. Men de, sizdiń elińizdegi jáne Ortalyq Azııanyń basqa memleketterindegi dostarym da jumystan bos ýaqytymyzda osy demalys túrine arnaýdy jaqsy kóremiz. Sizderdiń elderińizdiń týrızm salasynda zor áleýeti bar ekenin taǵy da aıtqym keledi.
- Suhbatyńyzǵa rahmet, Elshi myrza!
