30 qazan. Tulǵalar týǵan kún

Búgin, 30 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

84 jyl buryn (1939) keńestik jáne qazaq teatr aktrısasy, Qazaq KSR Eńbek sińirgen ártisi Rymkesh Omarhanova dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysy Qarqaraly aýdany Sarytaý aýylynda dúnıege kelgen.

1965 jyly Qaraǵandy qalasyndaǵy mýzykalyq ýchılışeni bitirdi.

1962-1963 jyldary - Qarqaraly aýdandyq mádenıet bóliminiń avtoklýb meńgerýshisi, 1963-1990 jyldary - Qaraǵandy oblystyq drama teatrynda aktrısa. 1990 jyly Tselınograd qalasy ákimdiginiń shaqyrýymen qazirgi Q. Qýanyshbaev atyndaǵy Memlekettik akademııalyq Qazaq mýzykalyq drama teatrynyń ashylýyna atsalysyp, búgingi kúnge deıin osy óner ordasynda eńbek etip keledi.

Sahnada Eńlik, Sholpan, Aqbala, Tekti, Mórjan, Sárýar (M. Áýezov «Eńlik - Kebek», «Aıman - Sholpan», «Qaragóz», «Túngi saryn»), Baıan, Kúnikeı, Maqpal, Dámeli (Ǵ. Músirepov «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», «Aqan seri - Aqtoqty»), Qarlyǵash (M. Áýezov pen L. Sobolev «Abaı»), Bátes, Qalısa (S. Muqanov «Móldir mahabbat»), Maıra (Á. Tájibaev «Maıra»), Hadısha (S. Júnisov «Qysylǵannan qyz boldyǵyn»), Salıha, Zeınep (D. Isabekov «Muragerleri», «Eski úıdegi eki kezdesý»), Tańqabıke (M. Kárim «Aı tutylǵan tún»), Katerına (A.N. Ostrovskıı «Naızaǵaı») rólderin somdaǵan.

Gastroldik saparmen Qaraqalpaqstan men Bashqurtstanda óner kórsetken.

«Qurmet belgisi» ordenimen (1976); «Qurmet» (2014), «Tyń jerlerdi ıgergeni úshin» (1969) medaldarymen marapattalǵan. «Eńbek ardageri» (1984); Qazaq KSR eńbek sińirgen ártisi (1982) qurmetti ataǵyna ıe.

51 jyl buryn (1972) qazaqstandyq dzıýdoshy jáne samboshy, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq dárejedegi sport sheberi Rýslan Ádilbekuly SEIІLHANOV dúnıege keldi.

Shyǵys Qazaqstan oblysy Ulan aýdany Bozanbaı aýylynda dúnıege kelgen. 12 jasynan bastap dzıýdo jáne sambomen aınalysady.

Dzıýdoda jetistikteri: 1996 jyly Hoshımın qalasynda ótken Azııa chempıonatynyń 78 kelige deıingi salmaq dárejesinde qola júldegeri; 1997 jyly Manılada ótken Azııa chempıonatynda 78 kelige deıingi salmaq dárejesinde qola júldegeri; 81 kelige deıingi salmaqta 1998 jyly Bangkokta ótken Azııa oıyndarynyń qola júldegeri; 2000 jyly Osakadaǵy Azııa chempıonatynyń 81 kelige deıingi salmaq dárejesinde kúmis júldegeri.

Sambodaǵy jetistikteri: 1992 jyly 82 kelige deıingi salmaq dárejesinde Álem Kýbogynyń ıegeri, 1993 jyly álem chempıonatynda kúmis, 1994 jylǵy chempıonatta qola júlger atandy. 1994 jyly 82 kelige deıingi salmaq dárejesinde Azııa chempıony boldy.

Qazaq kúresinen elimizdiń alty dúrkin chempıony.

48 jyl buryn (1975) Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory Asqar Abylaıuly YDYRYSOV dúnıege keldi.

Jezqazǵan qalasynda týǵan. 1997-1998 jyldary - O.A. Baıqonyrov atyndaǵy Jezqazǵan ýnıversıtetinde «Taý ken mashınalary men jabdyqtary» kafedrasynyń kómekshisi.

Eńbek joly: 1999 jyly - Astana qalasynda QR shaǵyn bıznesti qoldaý boıynsha agentiginiń jetekshi bas mamany. 1999-2001 jyldary - Astana qalasynda QR shaǵyn bıznesti qoldaý jáne básekelestikti qorǵaý, tabıǵı monopolııany qalypqa keltirý boıynsha agentiginiń bas mamany. 2001 jyly - «Kazahoıl-Prodakts JAQ «NNK «Kazahoıl» JShS mamany qyzmetin atqarǵan. 2002 jyly QR shaǵyn bıznesti qoldaý jáne básekelestikti qorǵaý, tabıǵı monopolııany qalypqa keltirý boıynsha agentigi basqarmasynyń basshysy. 2002-2003 jyldary - QR Saýda jáne ındýstrııa mınıstrliginiń shaǵyn bıznesti qoldaý boıynsha basqarý komıteti basshysynyń mindetin atqarýshy; QR Saýda jáne ındýstrııa mınıstrliginiń shaǵyn bıznesti qoldaý boıynsha basqarý komıtetiniń basshysy. 2003-2008 jyldary - QR Premer-Mınıstri Keńsesinde bólim konsýltanty, bas sarapshy; sektor meńgerýshisi. 2007-2008 jyldary - QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń ındýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý bóliminiń sektor meńgerýshisi; QR saýda jáne ındýstrııa mınıstrliginiń taldaý jáne strategııalyq josparlaý departamentiniń dırektory. 2008-2012 jyldary - QR Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory. 2012-2013 jyldary - Qaraǵandy oblysy ákimi apparatynyń basshysy. 2013 jyly - Qaraǵandy oblysy Sátbaev qalasynyń ákimi. 2013-2016 jyldary - «Nur Otan» partııasy aktıvin basqarý departamenti ınspektory, dırektor orynbasary, dırektory. 2016-2023 jyldary - Qaraǵandy oblysy Sátbaev qalasynyń ákimi.

Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń qańtar aıynan bastap atqaryp keledi.

43 jyl buryn (1980) Balqash qalasynyń ákimi Sapar Qaıyrkenuly SATAEV dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysynyń týmasy. 2009 jyly D. Serikbaev atyndaǵy Shyǵys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin «avtomobıl joldary men aerodrom qurylysy» mamandyǵymen támamdaǵan.

Eńbek jolyn 2002 jyly «Qazaqavtojol» RMK-da bastaǵan. 2002-2010 jyldary «Botaqara sý qojalyǵy» KMQK dırektorynyń orynbasary, dırektordyń mindetin atqarýshy boldy. 2010-2013 jyldary Qaraǵandy oblysy Buqar jyraý aýdanynyń Botaqara kentin basqardy. 2013-2015 jyldary Qaraǵandy oblysy Abaı aýdany Abaı qalasynyń ákimi boldy. 2015-2021 jyldary Buqar jyraý aýdany ákiminiń orynbasary qyzmetin atqardy. 2021-2023 jyldary Prıozersk qalasynyń ákimi.

Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń mamyrynan beri atqarady.

42 jyl buryn (1981) qazaqstandyq opera ánshisi (tenor) Medet Muhamedsadyquly ChOTABAEV dúnıege keldi.

Semeı qalasynda dúnıege keldi. 2003 jyly M. Tólebaev atyndaǵy mýzyka kolledjin aıaqtaǵan. 2006-2008 jyldary Renat Tıbaldı atyndaǵy jáne Marıo Del Monako (Pezaro, Italııa) halyqaralyq akademııasyn bitirgen. Teatr repertýarynyń operalyq spektaklderinde jetekshi partııalardy oryndaıdy.

Teatrda qyzmet atqarý barysynda teatr óneriniń kórermenderi men tabynýshylary arasynda tanymdylyqqa ıe bolǵan kóptegen qoıylymdarǵa qatysty.

Qazaqstan jas oryndaýshylarynyń IV Respýblıkalyq baıqaýynyń 2 syılyq laýreaty (2003), Uly Abaıdyń 160 jyldyǵyna oraı aımaqtyq baıqaýdyń Gran-prı ıegeri (2005), «Shabyt» IX Halyqaralyq festıvaliniń Gran-prı ıegeri (2006), B. Tólegenova atyndaǵy Halyqaralyq vokalshylar baıqaýynyń 1 syılyq laýreaty (2007), Benıamıno Djılı atyndaǵy Halyqaralyq baıqaýdyń dıplomanty (Porto-Rekanatı q., Italııa, 2008), Glınka atyndaǵy XXIII Halyqaralyq baıqaýdyń 1 syılyǵy men úzdik tenor arnaıy syılyǵynyń ıegeri (Máskeý, 2009), «XXІ ǵasyr óneri» Halyqaralyq baıqaýynyń Gran-prı ıegeri (Fınlıandııa, 2009), «Operalııa-2011» baıqaýynyń qatysýshysy; Rýmynııadaǵy H. Darkle atyndaǵy Halyqaralyq vokalshylar baıqaýynyń Gran-prı ıegeri (2012), Veronada Halyqaralyq operalyq ánshiler baıqaýynda 1-oryn (Italııa), «Morcello Giordani» Halyqaralyq baıqaýynyń ІІІ syılyq laýreaty (2012), «Leylya Gencer» Halyqaralyq baıqaýynyń fınalısty (2012), Qazaqstanda «Altyn Adam- Chelovek goda» arnaıy syılyq ıegeri – «Otandyq operalyq sahnanyń bolashaq juldyzy» (2012), V Ultaralyq partıottar forýmynyń dıplomanty (2012).

Ártistiń kásibı, shyǵarmashylyq áleýeti joǵary deńgeıde. Kóptegen operalyq qoıylymdarda jetekshi partııalardy oryndady: Gertsogtiń partııasy («Rıgoletto» Dj. Verdı, Nemorınonyń partııasy («Lıýbovnyı napıtok» G. Donıtsettı), Rýdolftyń partııasy («Bogema» Dj. Pýchchını), Pınkertonnyń partııasy («Madam Batterflıaı» Dj. Pýchchını), Kavaradossıdyń partııasy («Toska» Dj. Pýchchını), Lenskııdiń partııasy («Evgenıı Onegın» P. Chaıkovskıı), Alfredtyń partııasy («Travıata» Dj. Verdı), Tólegenniń partııasy («Qyz Jibek» E. Brýsılovskıı).

«Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵyna ıe, «Altyn Adam» Ulttyq syılyǵynyń «Qazaqstannyń jyl adamy-2011» laýreaty, «Otandyq opera sahnasynyń kóterilgen juldyzy» arnaıy marapattarynyń laýreaty (Almaty, 2011 j.), QR Tuńǵysh Prezıdenti Qory syılyǵynyń laýreaty.

Italııa juldyzy ordeniniń kavaleri (26.03.2018).