30 qarasha. Jylnama
Kazinformoqyrman nazaryna 30 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik úı janýarlary kúni
Ideıa 1931 jyly Florentsııada (Italııa) ótken tabıǵatty qorǵaý qozǵalysyn jaqtaıtyndardyń Halyqaralyq kongresinde alǵash ret aıtyldy. Kóptegen ekologııalyq uıymdar, tabıǵatty qorǵaý qoǵamdary haıýanattardy, sonyń ishinde úı janýarlaryn aıalaýǵa shaqyratyn jappaı shara uıymdastyrýǵa daıyn ekenin bildirdi.
Hımııalyq qarý qurbandaryn eske alý kúni
Buryn Hımııalyq qarý qurbandaryn eske alý kúni 29 sáýirde atalyp ótetin. Óıtkeni, 1997 jylǵy sáýirdiń 29-ynda Hımııalyq qarýdy ázirleý, óndirý, jınaý jáne qoldanýǵa tyıym salý jáne ony joıý týraly konventsııa kúshine engen. Hımııalyq qarýǵa tyıym salatyn konventsııaǵa álemdegi barsha el qosyldy deýge bolady. 2015 jyly Hımııalyq qarýǵa tyıym salý uıymynyń kezekti sessııasynda 29 sáýirdi HQTU qurylǵan kún retinde atap ótip, Hımııalyq qarý qurbandaryn eske alý kúnin 30 qarashaǵa aýystyrý týraly sheshim qabyldandy.
Halyqaralyq aqparatty qorǵaý kúni (Kompıýterlik qaýipsizdik kúni)
Bul ataýly kúndi alǵash ret 1988 jyly Amerıkanyń Kompıýterlik jabdyqtar qaýymdastyǵy jarııalaǵan. Osy jyly qurastyrýshysy Morrıstiń atanǵan «vırýstyń» birinshi jappaı epıdemııasy tirkelgen. Kompıýterlik qaýipsizdik kúniniń maqsaty – paıdalanýshylarǵa óz kompıýterleri men onda saqtaýly aqparatty qorǵaý qajeti týraly eske salý. Mindeti – kompıýterlik qaýipsizdik máselelerine qatysty aqparat taratý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1970 jyly Ekibastuzda (Pavlodar oblysy) «Bogatyr» razrez kesheni paıdalanýǵa berildi. Álemdegi eń iri dep tanylǵan «Bogatyr kómir» kompanııasynyń razrezi energetıkalyq shıkizattyń senimdi jetkizýshisi. Onyń kómirimen Qazaqstannyń - 11, Reseıdiń - 6 elektr stansasy jumys isteıdi.
1970 jyly «Atamannyń aqyry» kınokartınasy prokatqa shyqty. Fılm 1920 jyldary Qazaqstanda bolǵan shynaıy tarıhı oqıǵa jelisimen túsirilgen. «Atamannyń aqyry» - aty ańyzǵa aınalǵan rejısser Sháken Aımanovtyń týyndysy. 1972 jyly stsenarıı avtory Andreı Mıhalkov-Konchalovskıı, Edýard Tropın jáne akter Asanáli Áshimov QazKSR memlekettik syılyǵyna ıe boldy.
2004 jyly Qostanaı oblysynyń Arqa stansasynda «Hromtaý-Altynsarın» jańa temir jol jelisi boıynsha qozǵalys bastalýynyń saltanatty rásimi bolyp ótti. Bul jol elimizdiń soltústiginen batysyna kólik qatynaýy qashyqtyǵyn 2 myń shaqyrymǵa deıin qysqartyp, tasymaldanatyn júkterdiń baǵasyndaǵy kóliktik qosymshalardy azaıtady. Astyq, munaı, metall jáne Aqtaý teńiz aılaǵy arqyly ótetin halyqaralyq qatynastaǵy basqa da júkterdi eksporttyq tasymaldaýdaǵy jol uzaqtyǵyn shekteıdi. Tıisinshe, sol jerden jan-jaqqa qıystyrylǵan kóliktik dálizben Azııaǵa, Kavkaz elderine, Shyǵys jáne Ortalyq Eýropaǵa jol ashylady. Joldyń jalpy uzyndyǵy – 403,9 shaqyrym. «Hromtaý-Altynsarın» jobasynyń quny shamamen 30 mıllıard teńgege baǵalanǵan. Bul somanyń 25,5 mıllıard teńgesin respýblıkalyq bıýdjet, al qalǵan 4 mıllıard teńgeden astamyn «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasy saldy.
2011 jyly Almaty resmı túrde 2017 jylǵy 28-shi Búkilálemdik qysqy Ýnıversıada astanasy bolyp jarııalandy.
2012 jyly Qazaqstan elordasy túrki áleminiń mádenı astanasy estafetasyn túriktiń Eskıshehır qalasyna tabystady.
2014 jyly dańqty balýan, 1980 jylǵy grek-rım kúresinen Olımpıada chempıony Jaqsylyq Úshkempirov «Álemniń úzdik balýany» ataǵyna ıe boldy. Bul marapatty áıgili sportshyǵa «Birlesken kúres álemi» dep atalatyn halyqaralyq kúres federatsııasy tabystady.
2014 jyly Astana Opera teatrynyń solısi Saltanat Ahmetova P. Chaıkovskıı atyndaǵy Máskeý konservatorııasynyń Úlken zalynda ótken «Úlken opera» jobasynyń fınalynda birinshi oryndy jeńip aldy.
2015 jyly Serbııa Respýblıkasy Belgrad qalasynda dástúrli «Karıch qory» syılyǵyn tabystaý rásimi ótti. Qazaqstan men Serbııa halyqtary arasyndaǵy beıbitshilikti, yntymaqtastyqty, dostyqty nyǵaıtýǵa qosqan úlesi úshin QR Prezıdenti joǵary nagradaǵa laıyq dep tanyldy.
2015 jyly Astanada Qazaqstannyń 1992 jyly shyǵarylǵan poshta markalarynyń kórmesi ótti.
2015 jyly Qazaqstan Ulttyq banki nomınaly 20 000 teńgelik banknotty aınalymǵa shyǵardy. Jańa banknot – qazaqstandyq teńgeniń eń qorǵalǵan aqsha belgisi, álemdegi eń qorǵalǵan banknottardyń biri.
2016 jyly Astanada Qazaqstannyń arbıtrajdyq palatasy quryldy.
2017 jyly tanymal qazaq ánshisi Dımash Qudaıbergenge Fashion night gala marapattaý saltanatynda «Innovatsııa zamanynyń lıderi» syılyǵy berildi.
2020 jyly Semeı qalasynda «Duxbery» arnaıy baǵdarlamasynyń arqasynda zaǵıp jandar úshin Braıl qarpimen terilgen alǵashqy kitaptar jaryqqa shyǵaryldy. Olar – Abaıdyń «Eskendir», «Masǵut» jáne «Ázim týraly ańyz» shyǵarmalary, sondaı-aq uly oıshyl I. Krylovtan aýdarǵan mysaldar.
2020 jyly Qazaqstanda Munaı-gaz mashınalaryn jasaýdy damytýdyń Halyqaralyq ortalyǵyn qurý týraly kelisimge qol qoıyldy. Ortalyq jumysynyń maqsaty – jańa ónerkásiptik kásiporyndar men servıstik ortalyqtar ashý arqyly Qazaqstannyń munaı-gaz salasy úshin taýarlar óndirisin oqshaýlaý, ınvestıtsııalyq qyzmetti qoldaý.
2021 jyly ÓMIR SHEJIRESI kollektsııalyq monetalary aınalymǵa shyqty. Nomınaly 777 jáne 7 777 teńgelik altyn jalatylǵan kúmis monetalar «Sıqyrly nyshandar» serııasyn jalǵastyrady. Ádettegi standartqa jatpaıtyn nomınaldardyń sandyq belgileri moneta óndirisinde alǵash ret qoldanylǵan.
«ÓMIR SHEJIRESI» (ómir shejiresi) – túrki halyqtarynyń ónerinde jıi kezdesetin nyshandardyń biri, eki álemniń – Jer men kóktiń shartty-sımvolıkalyq ózara baılanysyn bildiretin shejirelik jazý.
Kóne túrkilerdiń dúnıetanymynda ómir aǵashy jerdi tamyrymen, al táji aspandy ustap turǵan, onda Kún men jaryqtyń sımvoly retinde altyn jumyrtqa salatyn qasıetti Samuryq qus ómir súrgen.
2021 jyly elordada uly oıshyl, ǵulama Ábý Nasyr ál-Farabıge eskertkish ornatyldy. Ǵulama músini qola men granıtten jasalǵan, bıiktigi – 9,5 metr. Avtorlyq top quramynda músinshiler – A. Búrkitbaev, D. Sarbasov, Q. Begýlıev, A. Toqbaev jáne D. Úsenbaev bar.
2022 jyly Frantsııaǵa resmı sapary aıasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Frantsııa Respýblıkasynyń Prezıdenti Emmanıýel Makron ortaq málimdeme jasady. 2008 jyldyń 11 maýsymyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy men Frantsııa Respýblıkasy arasyndaǵy strategııalyq seriktestik týraly kelisimdi nazarǵa ala otyryp, memleket basshylary eki eldiń senimdi ári turaqty dıalogine kóńili tolatynyn aıtty. Strategııalyq seriktestik aıasynda ekonomıka jáne ınvestıtsııa, bilim berý, densaýlyq saqtaý, ǵylym men mádenıet salalaryndaǵy baılanysty tereńdetýge kelisti.
