3 sáýir. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 3 sáýir kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
71 jyl buryn (1953) QR eńbek sińirgen ártisi, opera ánshisi jáne kontserttik jeke oryndaýshy Kenjeǵalı Tursynbekuly MYRJYQBAI dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Aıagóz qalasynda týǵan. 1981 jyly N.A. Rımskıı-Korsakov atyndaǵy Lenıngrad konservatorııasynyń vokal-hor fakýltetin «opera ánshisi, kontserttik ánshi, pedagog» mamandyǵy boıynsha, 1996 jyly T.Júrgenov atyndaǵy Almaty óner akademııasynyń mýzykalyq spektaklder rejıssýrasy fakýltetin «mýzykalyq rejısser» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 1981-1996 jyldary Abaı atyndaǵy Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynyń jetekshi solısi, 1996-1997 jyldary L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń dotsenti, professory, 1997-1998 jyldary Aqmola memlekettik fılarmonııasynyń dırektory, kórkemdik jetekshisi, 1998-2007 jyldary Astana Mýzyka akademııasy jeke án oryndaý kafedrasynyń meńgerýshisi, 2007-2009 jyldary ShQO Mádenıet basqarmasynyń bastyǵy bolyp qyzmet atqarǵan. 2009-2012 jyldary ShQO memlekettik fılarmonııasynyń dırektory, 2012 jyldan bastap L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy «Káýsar» mádenı-tanymdyq birlestiginiń jetekshisi qyzmetinde.
10-nan astam maqalanyń avtory, buqaralyq aqparat quraldaryna kóptegen suhbat bergen. Onyń qatysýymen bolǵan 6 opera spektakli jáne 3 jeke kontsert Qazaqstannyń radıo jáne televızııacynyń altyn qoryna engizildi.
57 jyl buryn (1967) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty Amangeldi Shaıhollauly NUǴMANOV dúnıege keldi.
1986 jyly Aqtóbe oblysynda týǵan. 1986 jyly Aqtóbe aýylsharýashylyq tehnıkýmyn, 1999 jyly «Qaınar» ýnıversıtetin, 2002 jyly Býdapesht qalasyndaǵy Halyqaralyq quqyq qorǵaý akademııasyn, 2004 jyly QR Prezıdenti janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasyn, 2017 jyly Ernst & Young Business Academy (Ulybrıtanııa, London) bitirgen.
Eńbek joly: 1988 jyly Mártók aýylyndaǵy ıAısanskıı sovhozynyń agronom-esepshisi, 1988-1992 jyldary Aqtóbe oblysy Mártók aýdandyq ósimdik qorǵaý stantsııasynyń agronomy, jetekshi agronomy, 1992-1994 jyldary Mártók aýdandyq ákimshiliginiń jastar isi jónindegi komıtetiniń tóraǵasy, «Mártók» keden beketiniń ınspektory, Aqtóbe oblysy boıynsha keden basqarmasynyń ınspektory, aǵa ınspektory, bas ınspektory, bólim bastyǵy, 1994-1997 jyldary «Mártók» keden beketiniń ınspektory, 1997-1999 jyldary Aqtóbe oblysy boıynsha keden basqarmasynyń kontrabandaǵa jáne keden erejelerin buzýǵa qarsy kúres bóliminiń ınspektory, aǵa ınspektory, bas ınspektory qyzmetinde boldy. 1999-2000 jyldary «Muǵaljar» keden beketiniń bastyǵy, Qandyaǵash, 2000-2002 jyldary Aqtóbe oblysy boıynsha keden departamentiniń kontrabandaǵa jáne keden erejelerin buzýǵa qarsy kúres bóliminiń bastyǵy, 2002-2003 jyldary QR Kedendik baqylaý agenttiginiń Keden isi salasyndaǵy qylmystarǵa jáne quqyq buzýshylyqtarǵa qarsy kúres departamenti kedendik qorǵaý jáne rejım basqarmasynyń bastyǵy, 2004-2005 jyldary QR QM QAJK Kadr basqarmasy bastyǵynyń orynbasary, 2005-2006 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Qaraǵandy oblysy boıynsha QAJK departamenti bastyǵynyń orynbasary, 2006 jyly QR QM QAJK Kadrlar basqarmasynyń bastyǵy, 2006-2008 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Batys Qazaqstan oblysy boıynsha QAJK basqarmasynyń bastyǵy, 2008-2009 jyldary QR QM Astana qalasy boıynsha QAJK basqarmasynyń bastyǵy, 2009-2010 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Jambyl oblysy boıynsha QAJK basqarmasynyń bastyǵy, 2010-2012 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Pavlodar oblysy boıynsha QAJK basqarmasynyń bastyǵy, 2012-2013 jyldary Basqarýshy dırektor «Samuryq-Qazyna» UÁQ» AQ Basqarma múshesi, 2013-2018 jyldary «BQO boıynsha tekserý komıssııasy» memlekettik mekemesiniń tóraǵasy, 2018-2019 jyldary QR Qarjy mınıstrligi MKQK Nur-Sultan qalasy boıynsha Іshki memlekettik aýdıt basqarmasynyń basshysy, 2019-2020 jyldary QR Qarjy mınıstrligi MKQK Aqtóbe oblysy boıynsha Іshki memlekettik aýdıt departamentiniń basshysy, 2020-2021 jyldary Aqtóbe oblysy ákimi apparatynyń basshysy, 2021-2023 jyldary Aqtóbe oblystyq máslıhatynyń hatshysy qyzmetin atqarǵan.
2023 jyldyń qańtar aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
«10 jyl Astana» (2008), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 20 jyl» (2011), «Kedendik odaq qurýǵa qosqan úlesi úshin», Máskeý (2012), «Qazaqstan Konstıtýtsııasyna 20 jyl» (2015), «Qazaqstan halqy Assambleıasy 20 jyl» (2015), «Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 25 jyl» (2016), «Eren eńbegi úshin» (2020) medaldarimen; «Úzdik memlekettik qyzmetshi» tós belgisimen (2016 j.) marapattalǵan.
42 jyl buryn (1982) Qazaqstan Respýblıkasy Joǵary aýdıtorlyq palatasynyń múshesi ıÝlııa Fedorovna ENGELЬ dúnıege keldi.
Soltústik Qazaqstan oblysy Petropavl qalasynda týǵan. 2003 jyly Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin, 2005 jyly sol oqý ornynyń magıstratýrasyn, 2007 jyly Máskeýdegi Qazirgi zamanǵy gýmanıtarlyq akademııany bitirgen.
Eńbek joly: 2000-2005 jyldary zańger, zańger, jeke uıymdarda bas zańger, 2005-2008 jyldary kishi ǵylymı qyzmetker, azamattyq, azamattyq is júrgizý jáne zańnamanyń basqa da sabaqtas salalaryndaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerdi ázirleý sektorynyń meńgerýshisi, zań jobalaý jumystary bóliminiń meńgerýshisi, 2008-2009 jyldary Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń «Qarjylyq buzýshylyqtardy zertteý ortalyǵy» respýblıkalyq memlekettik kásiporny quqyqtyq qamtamasyz etý jáne kadr qyzmeti bóliminiń zań keńesshisi, quqyqtyq máseleler jónindegi bas mamany, 2009-2016 jyldary Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń sektor meńgerýshisi, zań bólimi basshysynyń orynbasary, ákimshilik-qarjy bóliminiń, zań bóliminiń basshysy, 2016-2021 jyldary Respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń Josparlaý, taldaý jáne eseptilik basqarmasynyń basshysy laýazymyn atqardy.
2022 jyldyń qarasha aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
«Eren eńbegi úshin», «Qazaqstan respýblıkasynyń táýelsizdigine 20 jyl», «Qazaqstan halyq assambleıasy 20 jyl», «Qazaqstan halyq assambleıasy 25 jyl», «Qarjy saqshysy» II, III dárejeli medaldarimen, «Qarjy baqylaý salasynyń qurmetti qyzmetkeri» tósbelgisimen marapattalǵan.
39 jyl buryn (1985) N.A. Tilendıev atyndaǵy «Otyrar sazy» orkestriniń kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri Dınara Nurǵısaqyzy TІLENDIEVA dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 2008 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynyń dırıjerlik fakýltetin bitirgen, halyq orkestriniń dırıjeri.
2009 jyldan beri qazirgi qyzmetinde.
Mýzyka ónerin damytýǵa qosqan erekshe úlesi úshin «Qurmet» ordenimen marapattaldy (2018). «Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵy berildi (2011).
151 jyl buryn (1873-1919) halyq batyry, qazaq halqynyń 1916 jylǵy ult-azattyq kóterilisin uıymdastyrýshy-basshylarynyń biri Amangeldi IMANOV dúnıege kelgen.
Burynǵy Torǵaı ýezi Qaıdaýyl bolysynda týǵan. Ákesi sharýa baqqan, momyn kisi bolǵan. Sheshesi Qalampyr Qaqýqyzy medrese bitirgen. Amangeldi áýeli aýyl moldasynan 2 jyl oqyp, keıin Tasybaı, Táshmaǵambet ıshandardyń medresesine tústi. Medresede 4 jyl oqyǵan ol túrik, parsy, arab tilderin meńgerdi. Ákesinen 7 jasynda jetim qalyp, joqshylyq taýqymetin erte tartty. El ishindegi daý-sharǵa erte aralasyp, sol sebepti Reseı ımperııasynyń jergilikti bıleýshileriniń qýdalaýyna ushyrap, 1896-1911 jyldary aralyǵynda birneshe ret túrmege qamaldy. Amangeldi batyrdyń uıymdastyrýshylyq jáne qolbasshylyq talanty 1916 jylǵy Reseı patshasynyń maýsym aıyndaǵy jarlyǵyna narazylyq retinde Torǵaı dalasynda burq etken ult-azattyq kóterilis barysynda aıqyn kórindi. 2-3 aı ishinde eleýli kúshke aınalǵan kóterilisshiler Qoǵalykólde bas qosyp, Ábdiǵapar Janbosynovty han, Amangeldini kóterilis qolbasshysy (sardar) etip saılady. Ábdiǵapar men Amangeldiniń uıymdastyrýshylyq iskerliginiń nátıjesinde kóterilis saıası sıpat aldy jáne áskerı-uıymdyq jaǵynan nyǵaıyp, oǵan qatysýshy sarbazdar qatary 50 myń adamǵa jetti. Amangeldi Torǵaı qalasyn 27 kún boıy qorshaýǵa aldy. Ol kóterilisshilerdiń Shoshqaly, Kúıik qopalaryndaǵy shaıqastaryna, podpolkovnık Týrgenevtiń qarýly úlken jasaǵyna qarsy 1917 jyly aqpannyń 21-23-indegi Qumkeshý-Doǵal-Úrpektegi sońǵy aıqasyna tikeleı basshylyq jasady. Jazalaýshylar Torǵaıdaǵy ult-azattyq kóterilisin birden tunshyqtyra almady. Kóterilis Reseıdegi Aqpan tóńkerisine jalǵasty. Amangeldi 1918 jyly naýryzdyń 21-i men sáýirdiń 2-i aralyǵynda Orynborda ótken Torǵaı Keńesteriniń tuńǵysh sezine qatysyp, Torǵaı ýeziniń áskerı komıssary bolyp taǵaıyndaldy. 1919 jyly sáýirdiń 20-ynda Torǵaıda Keńes ókimeti qulap, Amangeldi tutqynǵa alynyp, atý jazasyna kesildi.
