29 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún

Búgin, 29 jeltoqsan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

61 jyl buryn (1962) Qazaqstan Respýblıkasy Saýda jáne ıntegratsııa mınıstrliginiń Shymkent qalasy boıynsha Tehnıkalyq retteý jáne metrologııa Komıtetiniń Departament basshysy Bastar Áýelhanuly ESQARAEV dúnıege keldi.

Ońtústik Qazaqstan oblysy Maqtaral aýdanynda týǵan. Qazaq aýylsharýashylyq ınstıtýtynda «Ǵalym-agronom» mamandyǵy, «Mıras» ýnıversıtetinde «Ekonomıst-býhgalter» mamandyǵy, Ońtústik Qazaqstan ashyq ýnıversıtetinde «Zańger» mamandyǵy boıynsha bilim alǵan.

Eńbek joly: 1978-1980 jyldary «Sovetskaıa Rossııa» keńshary komsomol-jastar brıgadasynyń jumysshysy, 1980-1986 jyldary Almaty qalasy, Qazaq aýylsharýashylyǵy ınstıtýtynyń tyńdaýshysy, stýdenti, 1986-1987 jyldary «Pahtaaral» sovhoz-tehnıkýmy bıofabrıkasynyń tehnık-laboranty, 1987-1989 jyldary Abaı atyndaǵy sovhoz-tehnıkýmy komsomol komıtetiniń hatshysy, Abaı atyndaǵy sovhoz-tehnıkýmy oqý bóliminiń oqytýshysy (negizgi jumyspen qosa) bolyp eńbek etti.1989-1990 jyldary Syrdarııa (Jyzaq) oblystyq komsomol komıteti uıymdastyrý bóliminiń nusqaýshysy, 1990-1998 jyldary Myrzashól aýdandyq jeke qosalqy sharýashylyqtary Assotsıatsııasynyń tóraǵasy, 1998-1999 jyldary «Túrksib» fırmasy dırektorynyń orynbasary, 1999-2001 jyldary «Asyq-Ata-Gaz» JShS-niń ýchaske bastyǵy, 2001-2005 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimi apparaty Tártiptik keńesiniń bas mamany, 2005-2008 jyldary QR Memlekettik qyzmet isteri agenttiginiń Ońtústik Qazaqstan oblysy boıynsha basqarmasy – OQO tártiptik keńesiniń konsýltanty (bólim basshysy), 2008-2013 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi Ońtústik Qazaqstan oblysy boıynsha baqylaý jáne áleýmettik qorǵaý departamenti dırektorynyń orynbasary-Bas memlekettik eńbek ınspektory, 2013-2017 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy eńbek ınspektsııasy boıynsha basqarmasynyń basshysy – OQO Bas memlekettik eńbek ınspektoryqyzmetterin atqardy.2017-2018 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy tilderdi damytý, arhıvter men qujattama basqarmasynyń basshysy, 2018-2018 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne arhıvter basqarmasynyń basshysy, 2018-2019 jyldary Túrkistan oblysy aqparattandyrý, memlekettik qyzmetter kórsetý jáne arhıvter basqarmasynyń basshysy, 2019-2019 jyldary QR Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi Tehnıkalyq retteý jáne metrologııa komıtetiniń Shymkent qalasy boıynsha departament basshysy boldy.

Qazirgi qyzmetin 2019 jylǵy tamyz aıynan atqaryp keledi.

«OQO sińirgen eńbegi úshin», «Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýtsııasyna 20 jyl» (2015 j.), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 25 jyl» (2016 j.) merekelik medaldarymen marapattalǵan.

59 jyl buryn (1964) «Ordabasy Group» JShS Baqylaý keńesiniń tóraǵasy Dinmuhamet Appazuly YDYRYSOV dúnıege keldi.

Túrkistan oblysy Arys qalasynda týǵan. Óskemen qurylys-jol ınstıtýtynyń Almaty fılıalyn ınjener-qurylysshy mamandyǵy boıynsha (1989); Qazaq Memlekettik basqarý akademııasyn ekonomıst mamandyǵy boıynsha (1999), qurylys materıaldary ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen. Tehnıka ǵylymdarynyń doktory (2002), Qazaqstan Respýblıkasy Injenerlik akademııasynyń akademıgi (2006).

Eńbek joly: 1989-1990 jyldary QazKSR Mınavtojolynyń JEÝ-1 sheberi, 1989-1996 jyldary Almaty avtojol ınstıtýtynyń oqytýshysy, 1990-1991 jyldary Óskemen jol-qurylys ınstıtýtynyń aǵa zerthanashysy, 1991-1996 jyldary Almaty avtojol ınstıtýtynyń assıstenti bolyp eńbek etti. 1996-1997 jyldary «Qaraspan» JShS dırektory, 1997-2000 jyldary «Alma-Oıl» JShS, «Ordabasy» JShS prezıdenti jáne quryltaıshysy, 2000-2002 jyldary «Ordabasy» JShS Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, 2002-2005 jyldary «Ordabasy» korporatsııasy» AQ prezıdenti, 2005 jyly «Qazaqstandyq Kommýnaldyq júıeler» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, 2005-2006 jyldary «Qazaqstan Temir Joly» Ulttyq kompanııasy» AQ Basqarýshy dırektory, 2010 jyly «Maten Petroleum» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy boldy.

Qazirgi qyzmetin 2010 jyldan atqaryp keledi.

«Qurmet» (2005), «Parasat» (2011) ordenderimen marapattalǵan.

56 jyl buryn (1967) Qaraǵandy oblystyq máslıhatynyń tóraǵasy Núrken Saıfıddınovıch QOBJANOV dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysy Shahtınsk qalasynda týǵan. Qaraǵandy polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. D.A. Qonaev atyndaǵy ýnıversıtetti «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha, QarMÝ-dy «ekonomıka» mamandyǵy jáne Qaztutynýodaǵy Qaraǵandy ekonomıkalyq ýnıversıtetin «Memlekettik jergilikti basqarý» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

Eńbek joly: 1995-1999 jyldary Qaraǵandy oblysy jastar aýdanynyń «Zvezda» sovhozynyń bas ınjeneri, 1999-2002 jyldary «Juldyz» AQ prezıdenti, 2002 jyldan dándi daqyldardy ósirý jónindegi sharýa qojalyǵynyń negizin qalaýshy-basshysy qyzmetterin atqarǵan. 2017-2022 jyldary Qaraǵandy oblysy Osakarov aýdany ákiminiń orynbasary, Qaraǵandy oblysy Buqar jyraý aýdanynyń ákimi, Qaraǵandy oblysy Osakarov aýdanynyń ákimi, 2022-2023 jyldary Qaraǵandy oblysy Buqar Jyraý aýdanynyń ákimi boldy.

Qazirgi qyzmetin 2023 jylǵy naýryz aıynan atqaryp keledi.

55 jyl buryn(1968) Túrkistan oblysy Tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy Qaırat Amankeldiuly ÁBDÝALIEV dúnıege keldi.

Túrkistan oblysy Túlkibas aýdanynda týǵan. Eńbek jolyn 1994 jyly «Dostyq» sharýashylyǵynyń agronomy bolyp bastaǵan. 1995-1999 jyldary Túlkibas aýdanynyń Arys aýyldyq ákimshiliginiń hatshysy, 1999-2001 jyldary Túlkibas aýdany ákimi apparatynyń bas mamany, 2001-2004 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblystyq jer resýrstaryn basqarý jónindegi komıteti Túlkibas aýdanynyń tóraǵasy, 2004-2007 jyldary QR AShM Túlkibas aýdandyq aýmaqtyq ınspektsııanyń bastyǵy qyzmetterin atqardy. 2007-2010 jyldary QR AShM Agroónerkásiptik keshenindegi memlekettik ınspektsııa komıtetiniń Ońtústik Qazaqstan oblystyq aýmaqtyq ınspektsııasynyń bastyǵy, 2010-2016 jyldary Túlkibas aýdanynyń ákimi, 2016-2019 jyldary Saryaǵash aýdanynyń ákimi boldy.

Qazirgi qyzmetin 2019 jylǵy qarasha aıynan atqaryp keledi.

32 jyl buryn (1991) Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Senaty apparatynyń basshysy Maksım Aleksandrovıch SPOTKAI dúnıege keldi.

Pavlodar oblysynyń Aqsý qalasynda týǵan. Omby memlekettik tehnıkalyq ýnıversıtetin bitirgen. Joǵary tehnologııalar menedjmenti, kásibı kommýnıkatsııa salasynda aýdarmashy.

Eńbek joly: 2012-2013 jyldary Reseıdiń Omby qalasynda «Mýzyka jáne kıno» ıntegratıvti bilim berý úderisiniń uıymdastyrýshysy, «Djeı End Es» («J And S») Halyqaralyq kompanııasynyń qazaq tili muǵalimi, 2013-2014 jyldary Ombyda «Qalalyq oqý ortalyǵy» qosymsha bilim berý memlekettik emes mekemesiniń bıznes-treneri, 2013-2016 jyldary «ZamandaS» Omby mádenı-aǵartý gazetiniń bas redaktory, 2016 jyly Pavlodar oblysy kásipodaqtarynyń aýmaqtyq odaǵynyń basshysy boldy. 2016-2017 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti janyndaǵy «Qoǵamdyq keńes» RMM bas sarapshysy, 2017-2019 jyldary «Nur-Medıa» holdıngi medıa-redaktsııasynyń basshysy, 2018-2019 jyldary «Nur-Medıa» holdıngi bas dırektorynyń orynbasary, 2019-2020 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti ákimshiliginiń memlekettik ınspektory, 2020-2023 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Parlament Senat apparaty basshysynyń orynbasary bolǵan.

Qazirgi qyzmetin 2023 jylǵy qańtardan atqaryp keledi.

113 jyl buryn (1910-1988) qoǵam qaıratkeri, Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, aýdarmashy Qurmanbek SAǴYNDYQOV dúnıege kelgen.

Jambyl oblysy Jýaly aýdanynda týǵan. Joǵary partııa mektebin bitirgen.

1933-1936 jyldary Qazaq kásipodaq keńesi bóliminiń jaýapty nusqaýshysy, meńgerýshisiniń orynbasary, 1936-1941 jyldary Qazaq kórkem ádebıet baspasynyń redaktory, Qazaq birlesken baspasynyń bas redaktory, 1941-1944 jyldary Osh áskerı-saıası kýrstarynyń tyńdaýshysy, Panfılov dıvızııasy tankige qarsy zeńbirek batareıasynyń komıssary, dıvızııa gazeti redaktorynyń orynbasary, 1945-1946 jyldary Qyzyl Armııanyń Bas saıası basqarmasy qazaq tilindegi basylymynyń redaktory, 1946-1950 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıteti janyndaǵy Partııa tarıhy ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, 1950-1953 jyldary Joǵary partııa mektebiniń tyńdaýshysy bolyp eńbek etti. 1953-1957 jyldary Partııa tarıhy ınstıtýty sektorynyń meńgerýshisi, 1957-1959 jáne 1965-1981 jyldary «Qazaqstan kommýnısi» jýrnalynyń bas redaktory, 1959-1962 jyldary Qazaq KSR Mınıstrler Keńesi janyndaǵy radıo habarlaryn taratý jáne telearna komıtetiniń tóraǵasy, 1962-1965 jyldary «Ońtústik Qazaqstan» aımaqtyq gazetiniń bas redaktory boldy.

Qyzyl Juldyz, 2-dárejeli Otan soǵysy, Eńbek Qyzyl Tý, Halyqtar dostyǵy ordenderimen, medaldarmen jáne Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesiniń Qurmet gramotasymen marapattalǵan.

85 jyl buryn (1938-1992) jazýshy, ádebıet synshysy, dramatýrg, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Asqar SÚLEIMENOV dúnıege kelgen.

Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn jáne aspırantýrasyn bitirgen. «Juldyz», «Parasat» jýrnaldarynda, «Qazaqfılm» kınostýdııasynda, Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda, M.Áýezov atyndaǵy Qazaq akademııalyq drama teatrda qyzmet atqarǵan. Alǵashqy syn maqalasy «Jol basy» «Lenınshil jas» (qazirgi «Jas alash») gazetinde jarııalanǵan. Súleımenovtiń «Besin», «Adasqaq», «Besatar» prozalyq shyǵarmalary, «Arǵymaq pen shabandoz», «Kek» dramalyq jınaǵy, «Parasat padıshasy», «Bolmyspen betpe-bet» synı-estetıkalyq eńbekteri, ádebıet pen óner týrasynda júzden astam maqalalary jaryq kórgen. Ol jańa ıdeıalardy generatsııalaýǵa, qoǵamǵa, ultqa qyzmet etýge, ıdeıashyldyqtan azat jańa ádebıet jasaýǵa umtyldy, óz ıdeıalary úshin kúresti. Súleımenov shyǵarmalaryn shartty túrde úsh kezeńge bólip qaraýǵa bolady: synshylyq, prozalyq jáne dramatýrgııalyq kezeńder. Alǵashqy kezeńde ol kórkem syn janryna jekelik sıpat tanytýǵa umtyldy, kórkem shyǵarmany kórkem mátin qaǵıdasynan tys taldady. «Túr týraly birer sóz» maqalasymen ádebı ortada úlken aıtys týdyrǵan Súleımenovtiń kórkemdik-estetıkalyq ustanymdary negizinen osy kezeńde qalyptasqany aıqyndaldy. «Ónerdiń ómirden aıyrmashylyǵy - óner ómirden úırenbeıdi. Ónerdiń óz ótkeni, óz búgini, óz logıkasy men dınamıkasy bar. Ónerdiń túbine sorpa betindegi maıdaı qalqyǵan ıdeıa jetedi» dep túsingen sýretker synshy retinde kórkem shyǵarmaǵa qoıar bıik talabyn proza men dramatýrgııada júzege asyrdy. Oıy qunarly, kórkemdik qurylymy aıryqsha shyǵarmalar týyndatty. Prozalyq kezeńde Súleımenov shyǵarmalarynda HH ǵasyr prozasynyń qaǵıdalary tolyǵymen derlik kórinis berdi, ol modernıst qalamger sanaldy. Qazaq ádebıetinde qubylys retinde baǵalanǵan «Besatar» povesi 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalys pen Sozaq kóterilisin sony kózqarasta zerdeledi. Sýretkerdiń dramalyq kezeńdegi shyǵarmalary jańa óner fılosofııasy aıasynda taldaýdy talap etedi. Qalamger kórkem aýdarma salasynda S.Ahmadtyń «Kelinder kóterilisi», M.Býlgakovtyń «Jendetter», B.Brehttiń «Sychýannyń mereıi», E.Hemıngýeıdiń «Besinshi kolonna», T.Ýılıamstyń «Áınek aıýanhana», taǵy basqa pesalaryn qazaq tiline tárjimalady.

Asqar Súleımenovtiń esimi Sozaq aýdanyndaǵy ózi oqyǵan mektepke, Saryaǵash qalasyndaǵy burynǵy Ilıch atyndaǵy mektepke berilgen.