29 sáýir. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 29 sáýir kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
ESІMDER
78 jyl buryn (1946) kórnekti fızık-teoretık, kvanttyq hromodınamıkadaǵy jańa ǵylymı baǵyttyń negizin qalaýshy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ǵylym men tehnıkaǵa eńbek sińirgen qaıratkeri, ál-Farabı atyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń ǵylym men tehnıka salasyndaǵy laýreaty QOJAMQULOV Tólegen Ábdisaǵıuly dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. 1967 jyly S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń fızıka fakýltetin teorııalyq fızıka mamandyǵy boıynsha, 1970 jyly Sankt-Peterbýrg qalasyndaǵy A.F.Ioffe atyndaǵy Fızıka-tehnıkalyq ınstıtýtynyń aspırantýrasyn bitirgen.
1970-1998 jyldary S.M.Kırov atyndaǵy QazMÝ fızıka fakýltetinde assıstent, aǵa oqytýshy, dotsent, professor, teorııalyq fızıka kafedrasynyń meńgerýshisi, fakýltet dekany, Ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń dırektory bolyp qyzmet atqardy. 1998-2001 jyldary І.Jansúgirov atyndaǵy Jetisý memlekettik ýnıversıtetiniń rektory boldy. 1990-1991 jyldary ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-de elimizde eń alǵash ret JOO-da qurylǵan tájirıbelik jáne teorııalyq fızıka Ǵylymı-zertteý ınstıtýtyn ashyp, sonda tuńǵysh dırektory bolyp qyzmet atqardy.
1994 jyly Halyqaralyq joǵary mektep Akademııasynyń tolyq múshesi bolyp saılanady. Qazaqstandaǵy joǵary mektep Akademııasynyń bólimshesi bolyp tabylatyn Qazaqstannyń joǵary mektep Akademııasynyń Prezıdıým múshesi men Vıtse-prezıdenti. Osy Akademııany qurýǵa degen óziniń zor úlesin qosqan bastaýshylardyń biri bolǵan. 2001-2008 jyldary ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtettiniń rektory, 2008 jyly ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti rektorynyń keńesshisi qyzmetinde boldy.
Negizgi ǵylymı eńbekteri atom ıadrosy men elementar bólshekter teorııasyna, kvanttyq hromodınamıkaǵa arnalǵan. Ol jaryq fızıkasy salasynda «Torlanǵan kalıbrlik óristi stohastıkalyq kvanttaý» atty jańa ǵylymı baǵytty qalyptastyrdy. 100-den asa ǵylymı eńbektiń avtory.
«Parasat», «Barys» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.
70 jyl buryn (1954) – Túrksoı janyndaǵy túrki memleketteri Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy Ulyqbek Orazbaıuly ESDÁÝLETdúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin, A.Gorkıı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýty janyndaǵy Joǵary ádebı kýrsty bitirgen.
«Qazaqstan pıoneri» gazetinde, «Jazýshy» baspasynyń poezııa redaktsııasynda redaktor, «Qazaq ádebıeti» gazetinde bólim meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1988-1991 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń hatshysy, 1991-1993 jyldary «Jas qazaq» gazetiniń bas redaktory, 1993-1997 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń bas mamany, 1997-2001 jyldary QR Mádenıet, aqparat jáne qoǵamdyq kelisim mınıstrligi Tilderdi damytý departamentiniń bólim meńgerýshisi qyzmetinde boldy. 2001-2002 jyldary QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń sektor meńgerýshisi, 2002-2008 jyldary «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory, 2008-2018 jyldary «Juldyz» jýrnalynyń bas redaktory qyzmetin atqardy. 2018-2023 jyldary Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy laýazymynda boldy.
Qazirgi qyzmetn 2023 jyldyń naýryz aıynan bastap atqaryp keledi.
Aqynnyń «Qanat qaqty», «Jaratylys», «Kózderińe ǵashyqpyn», «Juldyz jaryǵy», «Altaıdyń altyn tamyry», «Zaman-aı», «Kıiz kitap», t.b. jyr jınaqtary jaryq kórgen. Onyń óleńderine belgili sazgerler án jazǵan. Birqatar óleńderi shet el tilderine aýdarylǵan. Ózi de kórkem aýdarma salasynda M.Lermontov, A.Blok, N.Rýbtsov týyndylaryn qazaq tiline tárjimalaǵan.
«Qurmet» ordenimen, medaldarmen marapattalǵan.
68 jyl buryn (1956) Qazaqstan isker áıelderi qaýymdastyǵynyń prezıdenti Raýshan Birgebaıqyzy SÁRSEMBAEVAdúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 1977 jyly Almaty halyq sharýashylyǵy ınstıtýtyn bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, áleýmettaný ǵylymdarynyń doktory. Genderlik teńdik máselelerine arnalǵan monografııa men oqý quralynyń, sondaı-aq 50-den astam maqalanyń avtory.
Qazirgi qyzmetinde 1995 jylǵy qazannan beri.
63 jyl buryn (1961) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń tóraǵasy, tanymal jýrnalıst Nurtóre Baıtilesuly JÚSІPdúnıege keldi.
Qyzylorda oblysynyń Shıeli aýdanynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: Pavlodar oblystyq «Qyzyl tý» gazetiniń tilshisi, kólik jáne kommýnıkatsııalar bóliminiń meńgerýshisi, bas redaktorynyń orynbasary qyzmetin atqarǵan. 1990-1996 jyldary «Egemen Qazaqstan» gazeti ekonomıka bóliminiń meńgerýshisi, bas redaktorynyń orynbasary, 1996-2002 jyldary «Jas alash» gazetiniń bas redaktory, 2002-2005 jyldary «Aq Jol Qazaqstan» gazetiniń bas redaktory, 2005-2006 jyldary «Egemen Qazaqstan» gazetiniń bas dırektory, 2006-2008 jyldary «Astana habary» gazetiniń bas redaktory, 2008-2019 jyldary respýblıkalyq saıası-qoǵamdyq «Aıqyn» gazetiniń bas redaktory qyzmetin atqardy. 2019-2022 jyldary QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý jáne ǵylym komıtetiniń múshesi boldy.
2022 jyldyń jeltoqsanynan bastap qazirgi qyzmetinde.
Onyń «Biz kimnen kembiz», «Qazaqtyń qyzy», «Eles pen beles» atty pýblıtsıstıkalyq jınaqtary jaryq kórgen.
«Qurmet», «Parasat» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan.
40 jyl buryn (1984) akter, ánshi, kompozıtor, júrgizýshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Nurlan Baıanǵalıuly ÁLІMJANOVdúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. 2005 jyly T.Q. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasynyń «Mýzykalyq teatr men kıno akteri» fakýltetin bitirgen.
Eńbek joly: 2003-2008 jyldary Ǵ. Músirepov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq teatrynyń akteri boldy. «Habar» telearnasyndaǵy «Juldyzdy doda» televızııalyq shoýynyń júrgizýshisi qyzmetin atqarǵan. 2021-2023 jyldary Nur-Sultan qalasy Mádenıet basqarmasynyń bastyǵy boldy. Oqý ordasynda júrip Ǵ.Músirepov atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq «Aǵaıyndy» teleserıalyndaǵy Qýanysh róli jáne «Elbasy joly», «Meniń balalyq shaǵymnyń aspany» kınoepopııasyndaǵy N.Á.Nazarbaevtyń rólderi arqyly jalpaq jurtshylyqqa asa tanymal boldy.
Qazaqstan Jastar Odaǵy «Serper» syılyǵynyń laýreaty. «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵyn aldy. «Nur Otan» partııasynyń «Jas tulpar» jastar syılyǵynyń ıegeri. QR mádenıet pen óner salasyndaǵy memlekettik stependııanyń laýreaty.
38 jyl buryn (1986) «Nazarbaev zııatkerlik mektepteri» AQ basqarma tóraǵasy Ánýar Qanatuly JANǴOZIN dúnıege keldi.
Qaraǵandy qalasynda týǵan.
Qaraǵandyda týǵan. 2008 jyly M.V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetin, 2015 jyly «Nazarbaev Ýnıversıteti» avtonomdyq bilim berý uıymyn bitirgen.
Eńbek joly: 2008 jyly «Nazarbaev Zııatkerlik mektepteri» derbes bilim berý uıymynda jumys atqardy, 2011-2016 jyldary oqý protsesin ádistemelik qamtamasyz etý bóliminiń meńgerýshisi, dırektordyń orynbasary, Nur-Sultan qalasyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń dırektory, matematıka pániniń muǵalimi, 2016-2017 jyldary Nur-Sultan qalasy bilim basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2017 jyly Nur-Sultan qalasy bilim basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy, 2017-2019 jyldary Nur-Sultan qalasy bilim basqarmasynyń basshysy, 2020-2021 jyldary «Elbasy Akademııasy» korporatıvtik qory dırektorynyń orynbasary boldy. 2022-2023 jyldary «Halyqaralyq baǵdarlamalar ortalyǵy» (Bolashaq)» AQ prezıdenti qyzmetin atqarǵan.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń naýryzynan beri atqaryp keledi.
36 jyl buryn (1988) Almaty qalasy jer qatynastary basqarmasynyń basshysy Nurlan Talǵatuly NURǴABYLOV dúnıege keldi.
Almaty oblysynyń Úshtóbe qalasynda týǵan.Qazaq memlekettik zań akademııasyn, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin (halyqaralyqquqyq bakalavry), University of Dundee (halyqaralyq kommertsııalyq quqyq magıstri) bitirgen.
QR Ádilet mınıstrliginde jáne QR Ulttyq Bankinde memleket múddelerin qorǵaý bóliginde jumys tájirıbesi bar. Basqarýshy dırektor laýazymynda FirstHeartland JUSAN Bank AQ, «ATF bank» AQ-da quqyqtyq máselelerge jetekshilik etti, «BTA bank» AQ-da aktıvterdi qaıtarý boıynsha jobalarǵa jetekshilik etti.
Ár jyldary halyqaralyq konsaltıngtik kompanııalarda (Ernst&YoungGlobalLimited, Curtis, Mallet-Prevost, Colt&Mosle LLP, «MacleodDixon"JShS) jumys istedi.
Qazirgi qyzmetin 2023 jyldyń sáýir aıynan bastap atqaryp keledi.
118 jyl buryn (1906-1968) kompozıtor, dırıjer, etnograf, Qazaqstannyń halyq ártisi, eki márte Memlekettik syılyqtyń jáne Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń laýreaty Ahmet Qýanuly JUBANOV dúnıege kelgen.
Aqtóbe oblysynyń Temir aýdanynda týǵan. 1929-1932 jyldary Lenıngradtaǵy M.Glınka atyndaǵy mýzyka tehnıkýmynyń skrıpka synybynda oqyp, keıin Rımskıı-Korsakov atyndaǵy konservatorııada goboı synyby boıynsha jáne Lenıngrad konservatorııasynyń tarıhı-teorııalyq fakýltetinde qosymsha bilim alady.
1932-1933 jyldary Lenıngrad ónertaný akademııasynyń aspıranty boldy. 1933 jyly Almaty mýzyka-drama tehnıkýmynda sabaq berip, qazaq tilinde alǵashqy «mýzyka álippesin» qurastyrady. A.Jubanovtyń jetekshiligimen 20 ǵasyrdyń 30-jyldary qazaq mýzykasyn zertteıtin ǵylymı kabınet, mýzyka-tájirıbelik sheberhana, KSRO Ǵylym Akademııasynyń Qazaq fılıaly tóralqasy janynan ónertaný sektory (qazirgi Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń mýzyka bólimi) ashyldy. 1934 jyly A.Jubanov alǵash 11 adamnan quralǵan dombyrashylar ansambli negizinde Qazaq ulttyq halyq aspaptar orkestrin uıymdastyrdy. 1935-1945 jyldary Qazaq fılarmonııasynyń kórkemdik jetekshisi ári dırıjeri boldy. 1945-1951 jyldary Almaty konservatorııasynyń (qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) rektory, 1954-1961 jyldary osy konservatorııadaǵy ózi ashqan halyq aspaptar kafedrasynyń meńgerýshisi bolyp, qazaq halyq mýzykasynyń tarıhynan, dırıjerlik óner men aspaptanýdan sabaq berdi. 1961-1968 jyldary A.Jubanov Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń mýzyka bólimin basqardy.
A.Jubanov - qazaq halqynyń qazirgi zamanǵy kásibı mýzykasynyń negizin qalaǵan aǵa býyn kompozıtorlardyń biri. Ol qazaq mýzykasyn kúrdeli aspaptyq sımfonııalyq shyǵarmalarmen baıytty. Olar: «Tájik bıi», «Qazaq bıleri», «Tólegen Toqtarov», «Arııa», «Abaı sıýıtasy», t.b. soǵys jyldaryndaǵy onyń «Sert», «Qalǵanynsha qasyq qan», «Moskva», «Maıdannan hat», «Qarlyǵash» sııaqty vokaldyq týyndylary qazaq halqynyń ulttyq mýzyka mádenıetine sony órnek qosty. Budan soń ol Ǵ.Músirepovtiń «Qozy Kórpesh - Baıan sulý», M.Aqynjanovtyń «Isataı-Mahambet» (M.Ivanov-Sokolskıımen birge) pesasyna, «Amankeldi» fılmine mýzyka jazdy, «Otanym», «Aq sholpan», «Bizdiń el», «Jylqyshy», «Lırıkalyq án», t.b. ánder shyǵardy. Almaty qalasy kósheleriniń birine, Respýblıkalyq mýzyka mektep-ınternatyna A.Jubanov esimi berilgen.
