29 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik júrek kúni
Jyl saıyn atap ótiletin mereke, alǵash ret 1999 jyly Dúnıejúzilik júrek federatsııasynyń bastamasymen uıymdastyryldy. Bul aktsııany Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy, ıÝNESKO jáne basqa da mańyzdy uıymdar qoldaǵan. Bastapqyda qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde ótkizilse, 2011 jyldan beri tirkelgen kúni - 29 qyrkúıek boldy. Jańa datany engizýdiń maqsaty - qoǵamda álemdegi júrek-qantamyr aýrýlarynyń epıdemııasyna baılanysty týyndaǵan qaýiptiliktiń bar ekenin uǵyndyrý. Dúnıejúzilik júrek kúni«Ómirge arnalǵan júrek» uranymen ótkizilýde.
Halyqaralyq Azyq-túlik ysyraby men taǵam qaldyqtary týraly aqparat taratý kúni
Jyl saıyn atap ótiletin ataýly kún. BUU Azyq-túlik jáne aýylsharýashylyq uıymynyń bastamasymen bekitilgen, BUU halyqaralyq kúnderi júıesine kiredi. BUU Bas Assambleıasynyń 2019 jylǵy jeltoqsan aıyndaǵy qararynda jarııalanyp, alǵash ret 2020 jyly atap ótiledi. Bul kúnniń basty mindeti – azyq-túlik ysyraptary men taǵam qaldyqtaryn qysqartý úshin búkil álemdegi adamdar, uıymdar jáne úkimetterdi biriktirý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Almaty qalasynda Dúnıejúzi qazaqtary quryltaıynyń alǵashqy saltanatty májilisi ótti. Quryltaıǵa alys jáne jaqyn shet memleketterden, sonyń ishinde Túrkııa, Almanııa, Frantsııa, Norvegııa, Mońǵolııa, Qytaı, Aýstrııa jáne basqa 33 elderden 800-den astam ókil qatysqan. Quryltaıdyń kún tártibinde Dúnıejúzi qazaqtarynyń qaýymdastyǵyn qurý, onyń jarǵysyn qabyldaý, basshy organdaryn saılaý máseleleri talqylandy. Úsh kúnge jalǵasqan quryltaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaevty Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵynyń tóraǵasy etip saılaý týraly usynys biraýyzdan qabyldandy. Túrkııadan Dálelhan Janaltaı, Qazaqstannan Myrzataı Joldasbek qatarly qaıratkerler Tóralqa músheleri retinde bekitilgen.
1994 jyly Polshada sý astynda baǵdarlaýdan halyqaralyq saıysta Qazaqstan quramasy el tarıhynda alǵash ret jalpykomandalyq esepte jeńimpaz atandy.
2000 jyly Semeıde «Abaı kúni» atty І Halyqaralyq poezııa festıvali ótti. Oǵan Qazaqstan, Reseı, Túrkııa jáne Japonııadan tanymal jazýshylar men aqyndar qatysty.
2009 jyly Almatyda «Stalınızm jáne Qazaqstandaǵy 1920-1940 jyldardaǵy repressııa» atty jańa kitaptyń tusaýkeseri ótti. Kitap «Zerde» men Frıdrıh Ebert (Germanııa) qorlarynyń birlesken jobasy aıasynda jaryq kórgen. Osy ýaqytqa deıin jabyq muraǵat qorlarynda saqtalyp kelgen tergeý materıaldaryn negizge ala otyryp qazaq baılaryn, ıshan, ımam, moldalardy, sondaı-aq ulttyq saıası basqarýshy topty joıý úderisi jeke adamdardyń qaıǵyly taǵdyry arqyly kórsetilgen. Keńes Odaǵynyń quramyndaǵy qazaq qoǵamy ótken ǵasyrdyń 20-30-jyldary óz tarıhynda buryn kezdestirmegen zulmatty basynan keshirgeni belgili.
2011 jyly Qazaqstannyń mádenıetinde úlken mańyzǵa ıe qazaq sheberleriniń oryndaýyndaǵy úsh dıskili operalyq arııalar jınaǵy shyǵaryldy.
2011 jyly Almatydaǵy Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Birikken Ulttar Uıymynyń «Akademııa áseri» baǵdarlamasyna qabyldanǵan Qazaqstandaǵy tuńǵysh joǵary oqý orny boldy. «Akademııa áseri» - bul álemdik deńgeıde moıyndalǵan mindetterdi belsendi qoldaýǵa, adam quqyǵy, biliktilik, turaqty damý, beıbitshilikti saqtaý jáne qaqtyǵystardy sheshý, mádenıetaralyq dalogta álemniń 90 elindegi 500-den astam ýnıversıtetti biriktiretin BUU-nyń jahandyq bastamasy.
2015 jyly «Qazaqstan Ǵarysh Sapary» Ulttyq kompanııasy» AQ ókilderi Germanııanyń Shtýtgart qalasynda geodezııa, geoınformatıka jáne jerdi paıdalaný salasynyń Eýropadaǵy eń iri «InterGeo-2015» halyqaralyq kórmesine qatysty. Qazaqstannyń kórme stendi «KazEOSat-1» ı «KazEOSat-2» ǵarysh apparattaryn usyndy. Ony myńdaǵan adam kórdi. Qazaqstandyq mamandary 30-dan astam eldiń 50-den astam uıymynyń ókilderimen kelissózder júrgizdi.
2016 jyly Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» kınostýdııasynda qazaq kıno maıtalmandaryna arnalǵan juldyzdar alleıasy jańa esimdermen tolyqty. Juldyzdar alleıasyna ınooperator, kınorejısser, prodıýser, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, «Tarlan-2001» táýelsiz syılyǵynyń laýreaty, KSRO Kınematografıster odaǵynyń múshesi Oraz Rymjanov, kınorejısser, KSRO Kınematografıster odaǵynyń múshesi Shárip Beısembaev, kınorejısser, Qazaqstannyń eńbegi sińgen qaıratkeri Qanymbek Qasymbekov, akter, Qazaq KSR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, KSRO Kınematografıster odaǵynyń múshesi Saǵı Áshimovtiń esimderi qosyldy.
2017 jyly Rýmynııanyń Konstantsa qalasynda Qazaqstannyń qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Konsýldyq Rýmynııanyń alty - Konstantsa, ıAlomıtsa, Kelerashı, Djýrdjý, Teleorman jáne Týlcha óńirlerin qamtıdy.
2018 jyly BUU shtab-páterinde Terrorızmnen azat álemge qol jetkizý tártip kodeksine qol qoıý rásimi ótti. Atalǵan qujattyń pysyqtalýy 2015 jyldyń qyrkúıek aıynda BUU Bas Assambleıasynyń 70-shi sessııasy sheńberinde Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev kótergen bastama aıasynda júzege asyryldy. Kodeks alǵash ret qaýipsizdiktiń, terrorızmmen kúresýdiń jáne damýdyń ózara táýeldiligin moıyndaıdy jáne osylaısha Turaqty damý maqsattaryn alǵa ilgeriletýge yqpal etedi.
2018 jyly Túrkistan qalasyn túrki áleminiń mádenı-rýhanı ortalyǵy retinde damytý bas josparynyń tuǵyrnamasy maquldandy.
2018 jyly Erevan memlekettik ýnıversıtetiniń janyndaǵy Qazaq tili, tarıhy jáne mádenıeti ortalyǵynyń kitaphanasyna qazaq tilindegi sırek kezdesetin basylymdardyń birqatary syıǵa tartyldy.
2020 jyly qazaqstandyq ǵalymdar bıoúılesimdi jelim óndirý tehnologııasyn oılap tapty. Qazaqstandyq ǵalymdar mollıýskter jeliminen jasandy sıntezdelgen sýperjelim jasaı aldy. Hırýrgııalyq jelimniń jabystyrý kúshi burynǵylarǵa qaraǵanda 100 esege artyq, aldaǵy ýaqytta ol hırýrgııalyq tigisti almastyra alady, jaranyń jazylýyn tezdetedi jáne tis emdeýde qoldanylady. Joba qolǵa alynǵan sátten bastap joǵary adgezıvti beriktiligi joǵary jáne ylǵaldy ortada paıdalanýǵa bolatyn rekombınantty adgezıvti aqýyz jasaldy.
2020 jyly aqyn Juban Moldaǵalıevtiń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly jańa eńbek jaryq kórdi. Aqynnyń jaýhar jyrlary men ómir jolyndaǵy birqatar tyń zertteýler úlken entsıklopedııaǵa toptastyrylǵan.
