29 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik janashyrlyq tanytý kúni
Jyl saıyn atap ótiledi. Bul ataýly kúnge bastama jasaǵan úndi aqyny, jýrnalıst jáne qoǵam qaıratkeri Prıtısh Nandı boldy. Bul kúnniń basty ıdeıasy - ahımsa negizinde ómir saltyn nasıhattaý. Ahımsa - bul kez kelgen tirshilik ıesine zııan keltirmeý, ıaǵnı keń maǵynada zorlyq-zombylyq jasamaý. Barlyq tiri dúnıege (adamdarǵa, janýarlarǵa, ósimdikterge) eshqashan jáne eshqandaı jolmen - oıymen de, sózben de, ispen de zııan keltirmeý. Alǵash ret janashyrlyq kúni 2012 jyly atalyp ótti jáne janýarlardyń taǵdyryna, ǵalamshardaǵy tirshilik ıelerine degen janashyrlyqqa jáne vegetarıandyqtyń mańyzdylyǵyna arnaldy. Ol Mýmbaıda (Úndistan) atalyp ótti.
Halyqaralyq Palestına halqymen yntymaq kúni
1947 jyly osy kúni BUU Bas assambleıasy Palestınany bólý týraly qarar qabyldady. 1977 jyly BUU-nyń Bas Assambleıasy jyl saıyn 29 qarashany «Halyqaralyq Palestına halqymen yntymaq kúni» retinde atap ótýge qaýly qabyldady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1985 jyly Aqtóbe oblysynda «Alaqaı» qýyrshaqtar teatry ashyldy. Ondaǵy barlyq qoıylym eki tilde – qazaq jáne orys tilinde qoıylady. 2001 jyldan bastap «Alaqaı» teatrynyń ujymy kóptegen halyqaralyq festıvalderdiń dıplomanty jáne laýreaty.
2007 jyly Madrıdte Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymy Syrtqy ister mınıstrleri keńesiniń otyrysynda Qazaqstannyń 2010 jyly EQYU tóraǵasy bolatyny týraly sheshim qabyldandy.
2010 jyly Astanada EQYU sammıtiniń qarsańynda qazaqstandyq aǵylshyn tildi «The Astana Times» gazeti tanystyryldy.
2010 jyly Astanada 2009 jylǵy Qazaqstandaǵy halyq sanaǵynyń túpkilikti qorytyndysyna arnalǵan jınaq tanystyryldy.
2011 jyly Túrkııada Nevshehır provıntsııasynyń tórt týrıstik aýdanynyń qıylysynda «Qazaqstan» býlvary ashyldy.
2013 jyly Astana qalalardyń VI halyqaralyq baıqaýynda «TMD men EýrAzEQ úzdik qalasy» dıplomynyń ıegeri atandy.
2013 jyly Gonkongte Pavlodardaǵy №1 balalar kórkem mektebiniń oqýshysy Arına Kýznetsova «Týǵan ólkeniń dástúri men ańyzy» halyqaralyq baıqaýynda jeńimpaz atandy.
2016 jyly Úndistannyń Nıý-Delı qalasynda Robot tehnıkasy boıynsha halyqaralyq olımpıada (World Robot Olympiad - WRO-2016) ótti. Onyń nátıjesi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq quramasy eń kreatıvti jáne ınnovatsııalyq joba úshin LEGO Education Creativity Award syılyǵyn ıelendi.
2017 jyly Polshanyń Rýmıa qalasynda múmkindigi shekteýli jandar arasynda armrestlıngten Álem kýbogy ótti. Oǵan qazaqstandyq Zarına Prımak qatysyp, birinshi oryn aldy.
2018 jyly «Zamanaýı qazaq beıneleý óneriniń qazaq, aǵylshyn jáne orys tilderindegi antologııasy» kórneki katalogynyń elektrondy nusqasy jasaldy. Bul joba - joǵary krıterıılerge sáıkes keletin qazaqstandyq kórkem óner qaýymdastyǵynyń úzdik jetistikterin nasıhattaıtyn memlekettik ımıdj qurý qadamy.
2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ıadrolyq ortalyǵynda Bolashaq termoıadrolyq energetıkanyń fýnktsıonaldyq jáne konstrýktsııalyq materıaldaryn synaýǵa arnalǵan álemdegi alǵashqy mamandandyrylǵan «Tokamak» reaktoryn iske qosýdyń sońǵy kezeńi iske asyryldy. Reaktordy fızıkalyq iske qosýdy iske asyrý mańyzdy oqıǵa jáne qondyrǵyny jumystyń tolyq aýqymdy jobalyq parametrlerine shyǵarý jónindegi jumystardy bastaýǵa múmkindik beretin jaýapty eseptik kezeń.
2019 jyly Qazaqstanda alǵash ret Energııa únemdeý salasyn damytýǵa qosqan úlesi úshin marapat taǵaıyndaldy. Marapattarǵa energııa únemdeý salasynyń qyzmetkerleri, sondaı-aq energııa únemdeý men energııa tıimdiligin arttyrýǵa úlken jeke úles qosqan tulǵalar energetıkalyq resýrstardy tıimdi paıdalaný salasyndaǵy úzdik ázirlemeleri úshin ıe bolady.«Energııa únemdeý salasyna qosqan úlesi úshin» tósbelgisi QR Úkimetiniń qaýlysyna sáıkes 2019 jyly 8 qarashada vedomstvolyq nagradalar tizbesine engizildi.
2020 jylyTarazda «Biz birgemiz» biregeı monýmenti ashyldy. Kompozıtsııa jer planetasy túrinde jasalǵan, onyń aınalasynda túrli mamandyq ókilderi - dárigerler, polıtsııa qyzmetkerleri, eriktiler, qutqarýshylar, áskerı adamdar qol ustasyp tur. Dál osy adamdar koronavırýs pandemııasymen kúrestiń aldyńǵy shebinde turdy.
2021 jyly aınalymǵa 5 000 jáne 500 teńge nomınalyndaǵy kúmisten jáne 200 jáne 100 teńge nomınalyndaǵy melhıordan AQQÝ kollektsııalyq monetalary shyǵaryldy.
