29 aqpan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 29 aqpanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq sırek kezdesetin aýrýlar kúni
EURORDIS sırek kezdesetin aýrýlardy zerdeleý boıynsha eýropalyq uıymnyń bastamasymen jyldaǵy eń sırek aı — 29 aqpan — halyqaralyq sırek kezdesetin aýrýlar kúni mártebesin resmı túrde aldy. Jyl 28 -ne aıaqtalsa, sol kúni atap ótiledi. Onyń maqsaty — jurtshylyq nazaryn sırek kezdesetin aýrýmen aýyratyn adamdardyń probemasyna aýdarý, olardyń ómirine yqpal etý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Qazaqstandaǵy «Komsomolmunaı» ujymy «Mańǵyshlaqmunaı» birlestiginen shyǵyp, jeke aktsıonerlik mekeme bolýdy talap etti.
1992 jyly QR Ádilet mınıstrliginde qazaqstandyq kásipkerler assotsıatsııasy tirkeldi. Assotsıatsııanyń maqsaty — kásipkerlerdiń zańdy, uıymdasqan jáne ekonomıkalyq quqyqtaryn qorǵap, erkin sharýashylyq júrgizýge qajetti jaǵdaı jasaý.
1992 jyly Tashkent qalasyndaǵy Halyqtar dostyǵy saraıynda Qazaqstan men Ózbekstan aqyndarynyń aıtysy ótti. Aıtystyń bas júldesi Qazaqstan aqyny Ásııa Berkenovaǵa berildi.
2008 jyly Petropavldaǵy murajaı keshenine Abylaı han kezeńindegi Quran syıǵa tartyldy. Qurandy murajaıǵa qalalyq meshittiń biriniń moldasy Qýanysh Berkimbaev bergen. Arab tilindegi qasıetti basylym Qyzyljar aýdanynda molda bolǵan, oblystaǵy aýyldardyń birinde turatyn eki aǵaıyndyda saqtalǵan. Keıinirek jádigerdi aǵaıyndynyń biri — Berkimbaevtyń kúıeý balasy oǵan syılady. Mamandar kitaptyń Abylaı han bıligi kezinde, ıaǵnı shamamen 1740-1780 jyldary shyǵarylǵanyn anyqtady. Qasıetti kitaptyń muqabasy qymbat bylǵarydan jasalǵan.
2008 jyly QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstrliginiń № 113 buıryǵy negizinde «QazAgro» ulttyq holdıngi korporatıvtik basqarý kodeksi bekitildi. Kodekstiń maqsaty Ulttyq holdıngtiń korporatıvtik basqarýyn jetildirý jáne júıeleý, ulttyq holdıngti basqarýdyń barynsha ashyqtyǵyn qamtamasyz etý jáne holdıngtiń tıisti korporatıvtik basqarý standarttaryn ustanýǵa ázirligin rastaý.
2012 jyly Bas áskerı prokýratýrada ekstremızmge qarsy kúres bólimi quryldy.
2016 jyly QR Ulttyq murajaıynda «Taǵdyr toǵystyrǵan» derekti kórmesi usynyldy. Kelýshilerdiń nazaryna Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý, ultaralyq qatynastar jáne etnomádenı qurylymdar týraly qujattar, jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý máseleleri boıynsha hattar, 1936-1949 jyldary Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan Soltústik Kavkaz halyqtary (sheshender, ıngýshtar, balqarlar), qyrym tatarlary, kárister, grekter, nemister, ýkraındar, lıtvalyqtar, latyshtar, estondyqtar, ázirbaıjandar, armıandar, sondaı-aq qýǵyn-súrginge ushyraǵan hrıstıan din qyzmetshileriniń jeke isteri usynyldy.
Búkil muraǵattyq-qujattyq keshen jalpyulttyq birlikti nyǵaıtý boıynsha memleket saıasatyn kórsetý, stalınızm jyldary túrli ult ókilderin panalatqan qazaq halqyna olardyń alǵysyn jáne qurmetin kórsetý úshin qurylǵan.
2020 jyly Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy COVID-19 koronavırýsyna qatysty málimdeme jasady. Búginde vırýstyń jańa túri, ıaǵnı koronavırýstyń taralýy jáne ınfektsııany juqtyrǵandar sanynyń artýy barlyq elderge úlken qaýip tóndirip otyr. Halyqaralyq BAQ habarlaýynsha, kóptegen memleketter shekaralaryn jaýyp, koronavırýstyń taralýyn boldyrmaý úshin barlyq sharalar qabyldady.
2020 jyly jambyldyqtar «Kóne Taraz» tarıhı-etnomádenı kesheniniń alańynda Alǵys kúnin atap ótti. Azamattar kópultty Tarazda naǵyz dostyq sheńberin qurdy. Improvızatsııalanǵan shatyrlarda etnomádenı ortalyqtardyń ókilderi olardy aspazdyq táttilerden dám tatty, al keıbireýleri tipti mýzykalyq súıemeldeý de jasady. Dostyq sheńberin et-sút ónimderin, bal men jemis-jıdekterdi tartý etken jergilikti kásipkerler jalǵastyrdy.
