28 qyrkúıek. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 28 qyrkúıekke arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Atom salasy qyzmetkerleriniń kúni
Qazaqstan Respýblıkasynyń 2001 jylǵy 13 jeltoqsandaǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy merekeler týraly» Zańynyń 4 babyna sáıkes bekitildi.
Búkilálemdik qutyrý aýrýyna qarsy kúres kúni
Qutyrý aýrýymen kúres jónindegi (ARC) qaıyrymdylyq uıymy men Aýrýmen kúres jáne aýrýdyń aldyn alý ortalyqtary (CDC) (Atlanta, AQSh) usynysymen ótkiziledi. Qutyrý aýrýyna qarsy kúres búkilálemdik kúni adamdar men janýarlar qutyrýynyń zardaptary týraly, sondaı-aq onyń aldyn alýǵa jáne ony qozdyrýshylarmen shekteý oryndaryndaǵy janýarlar arasynda kúrese otyryp, tamyryna balta shabýǵa bolatyny, tıisti jumys júrgizse qanshalyqty jeńil ekeni jaıly jurtshylyqty habardar etýge arnalǵan.
Halyqaralyq aqparatqa qoljetimdilik kúni
BUU-nyń estelik kúni ıÝNESKO-nyń 2015 jylǵy 17 qarashadaǵy qararymen belgilengen. Onyń maqsaty-álemdik qoǵamdastyqtyń nazaryn aqparatqa qoǵamdyq qol jetimdilikti qamtamasyz etý jáne adamnyń negizgi bostandyqtaryn qorǵaý qajettiligine aýdarý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1995 jyly respýblıkadaǵy saılaý týraly Konstıtýtsııalyq zań kúshi bar Jarlyqqa qol qoıyldy. Bul Jarlyqqa sáıkes, el Parlamenti 2 palatadan turatyn jáne kásibı negizde jumys isteıtin bolyp belgilendi.
1996 jyly Almatydaǵy Keńsaıda jazýshy Oralhan Bókeevtiń zıratyna eskertkish ornatyldy.
1999 jyly Aqtaý qalasynda Alashorda qaıratkeri Mustafa Shoqaıǵa arnalǵan eskertkish ashyldy.
2000 jyly Almatyda Túrkistanǵa 1500 jyl tolýy men Mádenıetti qoldaý jylyna oraı eki kúndik «Ál-Farabı muralary jáne álem mádenıeti» atty Halyqaralyq kongress ótti. Bul is-sharaǵa Reseı, Sırııa, Iran, Túrkııa, Ortalyq Azııa elderi men Qazaqstannyń jetekshi ál-Farabıtanýshy mamandary qatysqan.
2005 jyly Tsıýrıh qalasynda Qazaqstan-Shveıtsarııa qaýymdastyǵy saltanatty túrde ashyldy. Qaýymdastyq eki eldiń saıasatkerleri men kásipkerlerin biriktiredi, maqsaty - ár túrli saladaǵy eki jaqty yntymaqtastyqty nyǵaıtý.
2006 jyly Vashıngtondaǵy Qazaqstan Elshiliginiń aldynda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdik monýmenti ashyldy.
2006 jyly Jambyl oblystyq tarıhı-ólketaný murajaıynyń qory taǵy bir biregeı jádiger - Aqsý-Jabaǵyly qoryǵynda tabylǵan jyl sanaýǵa deıingi VII - IV ǵasyrlarda jasalǵan metall qazanmen tolyqty. Taýda omartasy bar Taraz qalasynyń turǵyny Sergeı Kýdrınniń kózi jerden shoshaıyp shyǵyp turǵan temir zatqa túsedi. Sóıtse ol syıymdylyǵy 17 lıtrlik 15 keli tartatyn birneshe metaldardyń balqymasynan jasalǵan qazan bolyp shyqty. Oblystyq murajaı mamandarynyń paıymdaýynsha, bul qazan kóne zamanda Aqsý-Jabaǵyly qoryǵynyń aýmaǵynda ornalasqan bútin keshenniń bir bólshegi bolýy múmkin.
2011 jyly Ońtústik Koreıanyń Daedjon qalasynda Koreıa-Qazaqstan tehnologııalyq yntymaqtastyq ortalyǵynyń ashylý saltanaty bolyp ótti. Ortalyqtyń negizgi fýnktsııalary - aqparat taratý, ınvestorlar, seriktester men tehnologııalar izdestirý, birlesken ǵylymı-zertteý jáne ınnovatsııalyq jobalardy úılestirý, ınnovatsııalardy qurý jáne basqarý salasynda kadrlardy daıarlaý jáne damytý boıynsha birlesken baǵdarlamalardy uıymdastyrý arqyly eki eldiń kompanııalary arasynda yntymaqtastyq ornatý.
2012 jyly Astanadaǵy Respýblıka dańǵylynan Baraev kóshesine deıin sozylatyn kóshege Qazaqstannyń halyq sýretshisi Áýbákir Ismaılovtyń atyn berý saltanaty ótti. Bul – elordada sýretshiniń atymen atalǵan alǵashqy kóshe. Áýbákir Ismaılov - Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, bıshi, jyrshy, rejısser, sýretshi, qoıýshy, kıno akteri, sýyryp salma mýzykant, folklor jınaqtaýshysy. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq ártisi 1913 jyly Qaraǵandy oblysyndaǵy Dolınkı aýylynyń janyndaǵy №6 aýylda dúnıege kelgen. Áýbákir Ismaılov Qazaqstannyń beıneleý ónerine HH ǵasyrdyń 30-jyldarynda keldi. Onyń búkil shyǵarmashylyq ómiri eldiń beıneleý óneriniń paıda bolýy men qalyptasý tarıhymen úzdiksiz baılanysta boldy.
2015 jyly Aqsý qalasynda álemdik rekord ornap, Gınnestiń rekordtar kitabyna engizildi. Jergilikti turǵyndar 4 tonna 250 keli kartopty óńdep, 54 qazandyqta 19 myń 254 portsııa frı kartobyn qýyrdy. Daıyn bolǵan taǵam festıval sımvolıkasymen portsııalyq paketterge salynyp berildi. Olardy 150 erikti daıashy merekege kelýshilerge taratyp berdi.
2015 jyly estý qabileti buzylǵan balalarǵa arnalǵan Pavlodar mektep-ınternatynyń «Jańa tolqyn» balalar shyǵarmashylyq stýdııasynyń tárbıelenýshileri Kamıl Allaıarov, Mahabbat Isahanova, Tolǵanaı Maıkenova Kalınıngrad oblysynyń Zelenograd qalasynda ótken DEAF «ıAntarnye zvezdy» IV halyqaralyq festıvalinde altyn kýbok pen jeńimpaz dıplomyn jeńip aldy. Qazaqstandyq qatysýshylar «Sálem saǵan, Qazaqstan», «Án aıtaıyq» jáne eki kúldirgi «Shtangıst», «Fotograf» ánderin oryndap, qazylar alqasy úzdik dep tanyldy.
2017 jyly «Týǵan jer» memlekettik baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda Pavlodar memlekettik pedagogıkalyq ınstıtýtyndaǵy «Marǵulan ortalyǵy» aýmaǵynda 18 ǵasyrdaǵy kórnekti saıasatker Sultanmuhamed Bahadýrǵa arnalǵan saltanatty túrde qaıta jóndeýden ótken ǵımarat ashyldy. Ol el arasynda Sultanbet sultan dep tanylǵan.
2021 jyly Kembrıdjdegi Fıtsýılıam murajaıynda «Uly dala altyny» kórmesiniń ashylýy ótti, onda Shyǵys Qazaqstan arheologtarynyń ekspozıtsııasy usynyldy.
2021 jyly Túrkitildes elderdiń parlamenttik assambleıasyna (TúrkPA) tóraǵalyq etý Ázerbaıjannan Qazaqstanǵa ótti. Ótý rásimi Túrkistanda ótken TúrkPA-nyń H plenarlyq otyrysy aıasynda boldy.
2022 jyly Qazaqstan astanasynda Digital Bridge 2022 tórtinshi halyqaralyq tehnologııalyq forýmynyń plenarlyq otyrysy bastaldy. Forým barysynda memlekettik organdardyń ókilderi, venchýrlyq ınvestorlar, tehnologııalyq kásipkerler jáne jetekshi qazaqstandyq jáne halyqaralyq sarapshylar, onyń ishinde Huawei Technologies Kazakhstan mamandary, zamanaýı shyndyq jaǵdaıynda tsıfrlyq transformatsııa jáne óndiristik protsesterdi jańǵyrtý boıynsha ózekti máselelerdi talqylady.
2022 jyly Muhtar Áýezovtiń týǵanyna 125 jyl toldy. Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń akademıgi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Muhtar Omarhanuly Áýezov kórnekti ǵalym, tarıhshy, ádebıet teoretıgi boldy. Onyń negizgi ádebı shyǵarmalary «Ár jyldardaǵy oılar» irgeli kitabynda jınaqtalǵan. Muhtar Áýezovke Qazaq KSR-niń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri ataǵy berildi. Muhtar Áýezov Keńestik Beıbitshilik komıtetiniń múshesi, Lenındik syılyqtardy berý jónindegi komıtettiń múshesi, KSRO Jazýshylar odaǵy basqarmasy Prezıdıýmynyń múshesi boldy.
2023 jyly Tarazda «Taraz – tarıh tolqynynda» respýblıkalyq baıqaýynyń jeńimpazdary marapattaldy. Baıqaýǵa qatysýshylar qazirgi Tarazdyń kórkin onyń kóne sulbasymen úılestirip kórsetýge tyrysty. Baıqaý barysynda úzdik jumystar anyqtalyp, qalyń kópshilikke qoljetimdi boldy. Qazylar alqasy úshinshi oryndy Túrkistan qalasynyń áýesqoı fotografy Naqyp Shyntemirovke berse, ekinshi oryndy shymkenttik Samat Myrzalıevke buıyrdy. Al, saıysta almatylyq Ernur Manaphanuly jeńimpaz atandy.
