27 qazan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 27 qazanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni
Qazaqstanda qazan aıynyń sońǵy jeksenbisinde Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni atalyp ótiledi. Olardyń sany – 35 myńnan astam adam.
Elimizde múgedekterdi qoldaý, mindetti áleýmettik saqtandyrý, kópbalaly otbasylarǵa kómek, asyraýshysynan aıyrylǵandarǵa beriletin tólemder, jumysqa ornalastyrý baǵdarlamalary, jumyssyzdardy qorǵaý, ataýly áleýmettik kómek jáne osal azamattardy qoldaýǵa baǵyttalǵan birqatar zań men baǵdarlama qabyldandy. Osy kezeńde áleýmettik jumys mamandyǵy erekshe mańyzǵa ıe boldy.
Mamandardyń moınyna qıyn jaǵdaıdaǵy adamdarǵa demeý bolý, panasyz qalǵan balalardyń, kópbalaly otbasylardyń, jalǵyzbasty qarııalardyń, múgedektigi bar jandardyń, jumyssyzdardyń jáne qoldaýdy qajet etetin barlyq adamdardyń problemalaryn sheshý sııaqty kúrdeli mindetter júkteldi.
Dúnıejúzilik aýdıovızýal mura kúni
ıÝNESKO Bas konferentsııasynyń 33-sessııasynda osy uıymǵa múshe-memleketter 27 qazandy Dúnıejúzilik aýdıovızýal mura kúni dep jarııalaý týraly sheshim qabyldady. «Bul – ekonomıkalyq, saıası jáne áleýmettik damýdyń, bilim berýdiń, ǵylymı ilimniń jáne túrli ulttar men qoǵamdastyqtardyń mádenıetteri alýandyǵy ilgerilegeni, sondaı-aq tabıǵat pen búkil jer-jahannyń damyǵanynyń» dáleli dep atap kórsetildi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1953 jyly Moıynty - Shý temirjoly iske qosyldy. Joldyń Qazaqstan halyq sharýashylyǵy úshin mańyzy zor boldy. Qaraǵandynyń arzan kómiri eldiń ońtústik aımaqtaryna jetkizile bastady. Ári Ortalyq Azııa respýblıkalarymen tyǵyz baılanys ornatýǵa múmkindik berdi. Qurylys Qazaqstan Úkimeti men Qazaqstan KP Ortalyq Komıtetiniń sheshimimen 1947 jyly bastalǵan bolatyn.
1956 jyly Arqalyq eldi mekeni jumysshy aýyl mártebesin alyp, Búkilodaqtyq komsomol ekpindi qurylys nysanyna aınaldy (eń alǵashqy bolyp bolashaq qalanyń kirpishin Rıgadan kelgen komsomol jastar ýákilderi qalaǵan).
1999 jyly bas keńsesi Almaty qalasynda ornalasqan «Qazfosfat» JShS kompanııasy quryldy. Bul – menshiginde temirjol-kólik kesheniniń óz qarajatymen fosfattardy óndirýden bastap jetkizýge jáne olardy qaıta óńdeýge deıingi tolyq jelisi bar Qazaqstan aýmaǵyndaǵy biregeı kompanııa.
2005 jyly Tatarstan prezıdenti Mintemer Shaımıevke QR Tuńǵysh Prezıdentiniń Memlekettik beıbitshilik jáne progress syılyǵy tabys etildi. Mıntımer Shaımıevtiń baýyrlas qazaq-tatar halyqtarynyń arasyndaǵy dostyq qarym-qatynasty damytýǵa, Reseı men Qazaqstannyń yntymaqtastyǵyn kúsheıtýge qosqan úlesi jáne kópultty Tatarstanda turaqtylyq pen beıbitshilikti saqtaýdaǵy aıryqsha róli erekshe atalyp ótti.
2007 jyly Abaı atyndaǵy Memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatrynda «Altyn júrek» syılyǵy alǵash ret tabys etildi. Alǵashqy «Altyn júrek» syılyǵyn saltanatty tabystaý rásiminde Shyńǵys Aıtmatov qurmetti qonaq boldy.
«Altyn júrek» – Qazaqstan aýmaǵynda qaıyrymdylyq baǵdarlamalary men jobalaryn iske asyrýǵa kommertsııalyq uıymdar men jeke tulǵalardyń qosqan úlesi úshin jyl saıynǵy qoǵamdyq ulttyq syılyq.
2010 jyly Y. Altynsarın atyndaǵy Ulttyq bilim berý akademııasy Álemdik pedagogıkalyq oılar antologııasynyń qazaq tilindegi alty tomyn shyǵardy. Antologııa kóne zamannan osy ýaqytqa deıin álemdik tanymal pedagogıkalyq eńbekterdi qamtıdy.
2010 jyly Qazaqstannyń «Ulttyq akkredıtatsııa ortalyǵy» ILAC MRA Zerthanalardy akkredıtteý boıynsha halyqaralyq yntymaqtastyqqa qol qoıdy.
2011 jyly tanymal jazýshy, dramatýrg, pýblıtsıst, qazaq ulttyq ádebıetiniń negizin qalaýshy tulǵa Júsipbek Aımaýytovqa (1889-1930) týǵan jeri Baıanaýyl aýylynda eskertkish qoıyldy.
2015 jyly Aıdyn Aıymbetov «EKSPO-2017» halyqaralyq kórmesiniń resmı elshisi atandy. Tıisti sertıfıkatty «Astana EKSPO-2017» Ulttyq kompanııasy» AQ Basqarma Tóraǵasy Ahmetjan Esimov tapsyrdy. Sonymen qatar ǵaryshkerge «Qazaqstan, Baıqońyr, Soıýz TM-18M» degen jazýy bar ǵarysh kemesiniń metalynan jasalǵan saǵattar berildi.
2017 jyly qazaqtyń tanymal «Dýdaraı» ániniń keıipkeri Marııa Rekınanyń jerlengen jeri Aqmola oblysynyń kıeli nysandar kartasyna engizilgen. Ańyz áńgime: Qonys aýdaryp kelgen orystyń qyzy Marııa men qazaq jigiti Dúısen bir-birine ǵashyq bolady. Dástúr boıynsha jastardyń baqytyna jol berilmegen. Marııaǵa kórshi aýyldaǵy adamdar quda túsip, biraq Marııa mundaı taǵdyrǵa qarsylyq bildirip, dalaǵa qashady. Sol kezde «Dýdaraı» áni shyǵady. Marııa óziniń súıgen jigiti Dúısendi osylaı ataǵan. Dúısenniń ata-anasy qatty qorqyp, jastardy úılerine qaıtaryp, úılený toıyn toılaǵan. Jastar qıynshylyqqa shydap, qosyldy. Biraq baqyttary uzaǵynan bolmady. Úılený toıynan keıin Dúısendi patshalyq áskerge shaqyrady, sol jaqta ókpe aýyrýyna shaldyǵyp, Dúısen qaıtys bolady. Jesir qalǵan áıeli sol kezde 18 jasta edi. Ýaqyt óte Márııa basqa adamǵa turmysqa shyǵyp, tórt balanyń anasy atanady. Joldasy jaqsy adam bolady, júregi ashyq jáne Márııamdy óte jaqsy kórgen. Márııam da súıspenshiligimen syılasady. Márııamnyń uzaq ǵumyry Qorǵaljyń aýdany Keńbıdaıyq aýylynda ótti. Márııam Egorqyzy Rekına 1899 jyly týǵan. Ekinshi dúnıejúzik soǵys kezinde ol óz óleńderin soǵysqa attanǵan jerlesterine arnaǵan. Soǵystan keıin Marııamǵa «Qazaq SSR-niń eńbek sińirgen óner qaıratkeri» ataǵy berildi. «Dýdaraı» áni mahabbat, jylýlyq jáne ártúrli ult ókilderiniń dostyq rýhyna toly.
2018 jyly «Ámire» fılmi Los-Andjeleste ótken Hollywood Film Festival Halyqaralyq kınofestıvaliniń baıqaýynda jeńiske jetti. Qazaqstandyq fılm baıqaýdyń birinshi kezeńinde Silver Screen Award marapatyna ıe boldy.
2021 jyly Dýbaı operasynyń sahnasynda alǵash ret «Astana Balet» teatrynyń ártisteri eń úzdik týyndylar men ataqty qoıylymdardy qoıdy. «Astana Balet» gastroldik týryn qazirgi zamannyń kórnekti horeografy ıÝrıı Grıgorovıchtiń Arıf Melıkovtyń mýzykasyna qoıǵan «Mahabbat týraly ańyz» spektaklimen ashty.
2021 jyly sheteldegi qazaq tildi buqaralyq aqparat quraldary qaýymdastyǵy quryldy. Onyń negizgi maqsaty – qazaq tildi BAQ spektrin keńeıtý, qandastarǵa ana tilinde aqparat alýǵa, qazaq tilin nasıhattaýǵa múmkindik berý.
2022 jyly Astanada «Ortalyq Azııa - Eýropalyq Odaq» Sammıti ótti. Kezdesýge Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sadyr Japarov, Tájikstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Emomalı Rahmon, Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev, Túrikmenstan Mınıstrler kabınetiniń tóraǵasy Hodjamyrat Geldymyradov pen Eýropalyq Odaq prezıdenti Sharl Mıshel qatysty. Sammıt qatysýshylary Eýroodaqpen seriktestikti nyǵaıtýdy talqylap, óńirdegi jáne halyqaralyq ózekti máselelerge qatysty pikir almasty.
2023 jyly 5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndaryna daıyndyqqa arnalǵan halyqaralyq konferentsııa barysynda sporttyq, mádenı jáne ǵylymı bólimderdiń, sondaı-aq aldaǵy jarystardyń resmı logotıpi men uranynyń tusaýkeseri ótti. 5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndary 2024 jylǵy 8-14 qyrkúıek aralyǵynda Astanada ótetin boldy. Aldyn ala boljam boıynsha, baıqaýǵa 100-den astam elden 4 myńǵa jýyq sportshy qatysady. 5-shi Dúnıejúzilik kóshpendiler oıyndarynyń sporttyq baǵdarlamasy ǵasyrlar boıy ortaq tarıh pen mádenıet biriktiretin kóshpeli túrki halyqtarynyń ulttyq oıyndaryna negizdeldi.
2023 jyly Pákistan astanasynda Qazaqstan Respýblıkasy kúnine arnalǵan saltanatty qabyldaý ótti. Oǵan Pákistan úkimetiniń músheleri, senatorlar, Pákistannyń memlekettik organdary, dıplomatııalyq korpýsy, iskerlik jáne qoǵamdyq ortanyń ókilderi, buqaralyq aqparat quraldary jáne t.b. qatysty.
