27 qazan – Qazaqstannyń Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni
ASTANA. KAZINFORM – Dástúr boıynsha qazannyń sońǵy jeksenbisinde Qazaqstanda Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni atap ótiledi. Bıyl mereke 27 qazanǵa keledi. Bul ómirde qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵan azamattardy qoldaýmen jáne qorǵaýmen aınalysatyn adamdarǵa arnalǵan, olardyń róliniń mańyzdylyǵyn jáne ádil jáne gýmanıtarlyq qoǵam qurýǵa qosqan úlesterin atap ótetin kún.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrliginiń málimetinshe, búginde halyqty áleýmettik qorǵaý salasynda arnaýly áleýmettik qyzmet kórsetetin 35 myń maman jumys isteıdi. Olardyń ishinde medıtsına qyzmetkerleri, arnaıy pedagogtar jáne áleýmettik qyzmetkerler bar. Respýblıka boıynsha áleýmettik qyzmetkerler sany
12 704 adam, onyń 1 251-i úkimettik emes sektorda jumys isteıdi.
Qazaqstanda 830-ǵa jýyq memlekettik uıym AÁQ kórsetedi. Olardyń ishinde arnaýly qyzmet kórsetý ortalyqtary, kúndizgi bolý ortalyqtary, ońaltý ortalyqtary jáne úıde áleýmettik kómek kórsetý bólimsheleri bar. Sondaı-aq, elimiz boıynsha 184 ÚEU arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetedi.
Áleýmettik qyzmetkerler 8 qyzmet túrin kórsetedi, atap aıtqanda: áleýmettik-turmystyq, áleýmettik-psıhologııalyq, áleýmettik-pedagogıkalyq, áleýmettik-quqyqtyq, áleýmettik-ekonomıkalyq, áleýmettik-mádenı, áleýmettik-eńbek jáne áleýmettik-medıtsınalyq. Arnaýly áleýmettik qyzmetter alýshylardyń jasyn jáne densaýlyq jaǵdaıyn, sondaı-aq turý jaǵdaılaryn eskere otyryp, ońaltýdyń jeke baǵdarlamasyna sáıkes taǵaıyndalady.
QR Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi áleýmettik qyzmetkerlerdiń jalaqysy men mártebesin arttyrý boıynsha josparly jumys júrgizip jatyr. Máselen, 2021-2024 jyldar aralyǵynda AÁQ kórsetý ortalyqtarynda jumys isteıtin áleýmettik sala qyzmetkerleriniń jalaqysyn kezeń-kezeńimen arttyrý júrgizildi. Nátıjesinde árbir qyzmetkerdiń jalaqysy 2 esege ósti. Sonymen qatar ákimshilik jáne kómekshi personal qyzmetkerleriniń, statsıonarlyq jáne jartylaı statsıonarlyq úlgidegi memlekettik medıtsınalyq-áleýmettik mekemelerde, úıde qyzmet kórsetý, ýaqytsha bolý uıymdarynda jumys isteıtin jumysshylardyń jalaqysy qoldanystaǵy qosymsha aqynyń mólsherin bazalyq laýazymdyq jalaqydan 30%-dan laýazymdyq jalaqydan 40%-ǵa ulǵaıtý jolymen arttyryldy.
Áleýmettik kodeksti iske asyrý sheńberinde Eńbekmıni mynadaı baǵyttar boıynsha arnaýly áleýmettik qyzmetter kórsetý júıesin jańǵyrtý boıynsha jumys júrgizýde: AÁQ jáne tarıf belgileý standarttaryn jetildirý; arnaýly áleýmettik qyzmetter júıesin demonopolızatsııalaý jáne deınstýalızatsııalaý; áleýmettik qyzmetkerler mártebesin arttyrý.
Áleýmettik kodekste áleýmettik qyzmetkerlerge jeke taraý arnalǵanyn atap ótken jón, onda olardyń kásibı qyzmetti júzege asyrýdaǵy quqyqtary men mindetteri, jumystyń mártebesi men erekshelikteri, Kásibı qupııa men minez-qulyq ádebi týraly uǵymdar, kásibı qyzmetti oryndaýǵa baılanysty shekteýler jáne áleýmettik kepildikter kórsetilgen.
Áleýmettik kodeksti iske asyrý sheńberinde oryndalatyn jumystardyń kásibı deńgeıi men kúrdeliligin eskere otyryp, oqytý, sertıfıkattaý jáne sanattar berý, sondaı-aq eńbekaqy tóleýdiń jańa júıesin engizý arqyly áleýmettik qyzmetkerlerdiń mártebesin arttyrý kózdeledi.
Budan basqa, 2025 jyldan bastap AÁQ kórsetetin mamandardyń tizilimin engizý kózdelgen. Bul áleýmettik qyzmetter portalynda tirkelgen, áleýmettik qyzmetker týraly tolyq aqparatty qamtıtyn mamandardyń elektrondyq tizimi: jeke derekter, bilim, biliktilikti arttyrý týraly málimetter, attestattaýdan ótý týraly málimetter, jumys tájirıbesi jáne t.b. Tizilimdi engizý múgedektigi bar adamdarǵa ózderi úshin qajetti mamandy tańdaýǵa múmkindik beredi.
«Áleýmettik qorǵaý júıesi qyzmetkerleriniń kúni – bul áleýmettik jumystyń mańyzdylyǵy men qundylyǵyn atap ótýge, áleýmettik qyzmetkerlerge erekshe eńbekteri úshin rızashylyq pen qurmet kórsetýge múmkindik beretin kún. Bul mereke bizge ómirde qıyn jaǵdaıǵa tap bolǵandarǵa qamqorlyq pen qoldaý kórsetý qajettiligin jáne áleýmettik ádilettilik pen teńdiktiń mańyzdylyǵyn eske salady. Sizderge erekshe kútim men qamqorlyqty qajet etetin adamdardyń máseleleri júkteledi. Sizderdiń jumystaryńyz tek eńbekqorlyq pen óz isterińizge degen adaldyqty ǵana emes, sonymen birge qaıyrymdylyq pen úlken shydamdylyqty, janashyrlyqty qajet etedi. Qarttar men múgedektigi bar adamdardyń, kópbalaly jáne tabysy az otbasylardyń, jumyssyzdardyń jáne halyqtyń basqa da áleýmettik osal toptarynyń jaǵdaıyn jaqsartý jolynda qosyp jatqan úlesterińiz aıryqsha. Qurmetti áleýmettik qorǵaý júıesiniń qyzmetkerleri, sizderge zor densaýlyq, mol baqyt, amandyq tileımin! Qazaqstanymyzdyń turaqty damýy jolynda jasap jatqan jumystaryńyz ben bolashaq bastamalaryńyz halyq aldynda laıyqty baǵalana bersin», – delingen Svetlana Jaqypovanyń úndeýinde.
Buǵan deıin áleýmettik qorǵaý ınspektory nemen aınalysatyny jazǵan bolatynbyz.
