26 qazan. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 26 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
70 jyl buryn (1953) «Óndiristik damý qory» AQ táýelsiz dırektory jáne dırektorlar keńesiniń múshesi Qylyshbek Satylǵanuly ІZBASHANOV dúnıege keldi.
1975 jyly V.I. Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn ınjener-metallýrg mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: Óskemen qorǵasyn-myrysh kombınatynda kúıdirýshi, balqytýshy, Shymkent qorǵasyn zaýytynda balqytý tsehynyń bastyǵy qyzmetin atqardy. Ár jyldary Memlekettik múlik jónindegi memlekettik komıtette, holdıngte jáne OQO men Shymkent qalasy ákimdiginde, «Qazaqstan temir joly» ulttyq kompanııasynda basshylyq qyzmetter atqarǵan. «Taý-Ken Samuryq» AQ qurylǵan kúnnen bastap jumys jobasyn iske asyrý jónindegi basqarýshy dırektor jáne basqarma tóraǵasynyń óndiristik qyzmet jónindegi orynbasary boldy. 2021 jyldyń mamyr aıynan bastap «Qazaqstannyń Damý banki» AQ dırektorlar keńesiniń usynýymen «Óndiristik damý qory» AQ táýelsiz dırektory jáne dırektorlar keńesiniń múshesi bolyp saılandy. «Óndiristik damý qory» AQ Strategııalyq josparlaý jáne korporatıvtik damý komıtetiniń tóraǵasy, Dırektorlar keńesi táýekelder komıtetiniń, kadrlar, syıaqy jáne áleýmettik máseleler jónindegi komıtetiniń, aýdıt jónindegi komıtetiniń múshesi.
«Qurmet», «Parasat» ordenderimen marapattalǵan, QR «Qurmetti mashına jasaýshysy», «KSRO qurmetti metallýrgi» tósbelgileriniń ıesi.
63 jyl buryn (1960) QR Parlamenti Senatynyń depýtaty Janbolat Ákebaıuly JÓRGENBAEV dúnıege keldi.
Almaty oblysynda týǵan. 1987 jyly V.I. Lenın atyndaǵy Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtyn (QazPTI) «ınjener mashına jasaýshy» mamandyǵy boıynsha, Búkilodaqtyq «Memagroprom» basshy qyzmetkerler ınstıtýtyn, 1997 jyly D.A. Qonaev atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetti «Quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 1992 jyly Qarqara sovhozynyń jumysshysy, 1992-1993 jyldary Almatynyń Talǵar aýdany bordaqylaý sovhozynda ınjener, jylý ınjeneri, egin ósirý brıgadıri, aǵa ınjener boldy. 1993 jyly «Dýlat» MGP dırektorynyń orynbasary, 1993-1997 jyldary Kırov aýyldyq keńesi tóraǵasynyń orynbasary, Talǵar aýdany Kırov aýyldyq okrýginiń ákimi, 1997-1999 jyldary Taldyqorǵan qalasynyń ákimi, 1999-2001 jyldary Qapshaǵaı qalasy ákiminiń birinshi orynbasary, 2001-2003 jyldary Almaty oblysy Qarasaı aýdany ákiminiń orynbasary, 2003 jyly Almaty oblysy Qarasaı aýdany Qaskeleń qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqardy. 2003-2005 jyldary «Idıl-Aqsý» konsortsıýmy JShS joba jetekshisi, 2005-2006 jyldary «Aqsý» AQ vıtse-prezıdenti, 2006-2009 jyldary «Aqsý» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, 2009 jyly «Qarasaı Qurylys» JShS keńesshisi, quryltaıshysy, bas dırektory boldy. 2019-2021 jyldary «Nur Otan» partııasy Almaty oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary, 2021-2022 jyldary Almaty oblysy máslıhatynyń hatshysy qyzmetin atqardy. 2022 jyly QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń múshesi boldy.
«Qurmet» ordenimen, QR mereıtoılyq medaldarymen marapattalǵan.
59 jyl buryn (1964) Astana qalasynyń qylmystyq ister jónindegi aýdanaralyq sotynyń sýdıasy Sandýǵash Dosanqyzy BAIBOSYNOVA dúnıege keldi.
1990 jyly R.A. Rýdenko atyndaǵy Sverdlov zań ınstıtýtyn «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 1990-1994 jyldary Semeı qalasy Lenın aýdandyq prokýratýrasynda taǵylymdamashy, prokýrordyń kómekshisi, prokýrordyń aǵa kómekshisi, 1994-2002 jyldary Semeı qalasy prokýratýrasy prokýrorynyń aǵa kómekshisi, 2002-2004 jyldary Semeı qalasy prokýratýrasynyń qylmystyq ister boıynsha sot qaýlylarynyń zańdylyǵyn qadaǵalaý bóliminiń bastyǵy, 2004-2016 jyldary Semeı qalalyq sotynyń sýdıasy, 2016-2021 jyldary Borodýlıha aýdandyq sotynyń tóraǵasy boldy. 2021-2023 jyldary Astana qalasy Almaty aýdanyndaǵy №2 sotynyń tóraǵasy qyzmetin atqardy.
2023 jyldyń mamyr aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
52 jyl buryn (1971) Astana qalasy sotynyń tóraǵasy Aqan Maratuly JUMAǴULOV dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda týǵan. 1994 jyly E.A. Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetin bitirgen, quqyqtanýshy.
Eńbek joly: 1988-1989 jyldary Zaısan avtokóligi kásipornynyń slesari, 1993-1994 jyldary Shyǵys Qazaqstan oblysy kólik prokýratýrasynyń tergeýshisi, prokýrordyń kómekshisi, aýdan prokýrorynyń orynbasary, Shyǵys Qazaqstan oblystyq prokýratýrasynyń prokýrory, 1994-1996 jyldary Óskemen qalasy Oktıabr aýdany prokýratýrasynyń aǵa tergeýshisi, 1996-1997 jyldary ShQO prokýratýrasy tergeý basqarmasynyń prokýrory, 1997 jyly Óskemen qalasy prokýrorynyń kómekshisi boldy. 1997-1998 jyldary ShQO prokýratýrasy tergeý basqarmasynyń prokýrory, 1998-2000 jyldary ShQO Katonqaraǵaı aýdany prokýrorynyń orynbasary, 2000-2001 jyldary Óskemen qalasy prokýrorynyń kómekshisi, 2001 jyly Semeı oblysy boıynsha qarjy polıtsııasy basqarmasy anyqtama bóliminiń bastyǵy, 2001-2003 jyldary ShQO boıynsha qarjy polıtsııasy departamenti anyqtama bóliminiń bastyǵy, 2003-2004 jyldary ShQO boıynsha qarjy polıtsııasy departamenti ekonomıkalyq jáne qarjylyq qylmystardy ashý bóliminiń bastyǵy, 2004-2005 jyldary ShQO boıynsha ekonomıkalyq qylmysqa jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres departamenti ishki ister bóliminiń aǵa ınspektory, 2005-2010 jyldary Óskemen garnızony áskerı sotynyń sýdıasy, 2010-2013 jyldary ShQO Rıdder qalasy sotynyń tóraǵasy, 2013-2015 jyldary Semeı qalasy sotynyń tóraǵasy, 2015-2017 jyldary Astana qalasynyń mamandandyrylǵan aýdanaralyq ekonomıkalyq sotynyń tóraǵasy, 2017-2020 jyldary BQO sotynyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy, 2020-2022 jyldary Almaty qalalyq sotynyń qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy, 2022 jyly Astana qalasy sotynyń tóraǵasy qyzmetin atqardy.
2022 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
51 jyl buryn (1972) Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetin qamtamasyz etý bóliminiń bastyǵy Erke Muratbekuly QASENOV dúnıege keldi.
Jambyl jeńil jáne tamaq ónerkásibi tehnologııalyq ınstıtýtyn bitirgen, ınjener-ekonomıst, H.A. ıAssaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetin zańger mamandyǵy boıynsha bitirgen. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty, dotsent.
Eńbek jolyn 1994 jyly Jambyl jeńil jáne tamaq ónerkásibi tehnologııalyq ınstıtýtynyń «Menedjment» kafedrasynyń oqytýshysy bolyp bastady. 1998-2000 jyldary - Taraz memlekettik ýnıversıtetinde assıstent, aǵa oqytýshy, M. Dýlatı atyndaǵy Jambyl ekonomıka jáne quqyq kolledjiniń dırektory. 2000-2005 jyldary QR Qarjy mınıstrliginde jumys istedi. 2005-2011 jyldary QR Parlamenti Senaty Apparaty meńgerýshisiniń kómekshisi, sektor meńgerýshisi, aqparattyq-taldaý bóliminiń bas konsýltanty boldy. 2011-2014 jyldary QR Parlamenti Senaty Apparatynyń Ekonomıkalyq damý jáne kásipkerlik komıtetimen ózara is-qımyl bólimi meńgerýshisiniń orynbasary, 2014-2017 jyldary QR Parlamenti Senaty Apparatynyń Ekonomıkalyq saıasat, ınnovatsııalyq damý jáne kásipkerlik komıtetimen ózara is-qımyl bólimi meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetin atqardy.
2017 jylǵy qańtardan bastap QR Parlamenti Májilisiniń Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetin qamtamasyz etý bóliminiń meńgerýshisi.
«Eren eńbegi úshin» medalimen jáne birneshe mereıtoılyq medaldarmen marapattalǵan.
42 jyl buryn (1981) QR Iordanııanyń Hashımıt Koroldigindegi Elshiliginiń keńesshisi Oljas Qaıyrbekuly RAEV dúnıege keldi.
Qostanaı oblysynda týǵan. 2003 jyly Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin, 2006 jyly Adjý ýnıversıtetin bitirgen, Ońtústik Koreıa halyqaralyq bıznes jáne saýda salasyndaǵy iskerlik ákimshilik magıstri.
Eńbek joly: 2003-2006 jyldary QR Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi Saýda komıtetiniń ishki saýda bóliminiń mamany, 2006-2007 jyldary QR Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi Saýda komıteti Syrtqy saýda departamentiniń bas mamany, 2007-2009 jyldary QR Premer-Mınıstri Keńsesiniń Indýstrııalyq-ınnovatsııalyq damý bóliminiń bas sarapshysy, 2009-2011 jyldary QR Indýstrııa jáne saýda mınıstrligi Halyqaralyq yntymaqtastyq departamenti dırektorynyń orynbasary, 2011-2014 jyldary QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi Halyqaralyq yntymaqtastyq departamentiniń dırektory, 2014-2016 jyldary QR Investıtsııalar jáne damý mınıstrligi Ekonomıkalyq ıntegratsııa jáne DSU departamentiniń dırektory qyzmetin atqardy. 2016-2020 jyldary QR Ońtústik Koreıadaǵy Elshiliginiń ınvestıtsııalar jónindegi arnaıy keńesshisi, 2020-2022 jyldary QR Syrtqy ister mınıstrliginiń TMD-daǵy Kavkaz jáne Eýropalyq elderi bóliminiń bastyǵy qyzmetin atqardy.
2022 jyldyń tamyz aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
119 jyl buryn (1904-1989) memleket jáne qoǵam qaıratkeri Nurtas Dándibaıuly OŃDASYNOV dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysy Túrkistan aýdanynda týǵan. 1920-1926 jyldary Tashkenttegi qazaq mektep-ınternatynda tárbıelenip, Túrkistan orman tehnıkýmynda oqyǵan. BK(b)P Ortalyq Komıteti janyndaǵy Joǵary partııa mektebin bitirgen. 1926-1930 jyldary Qyzylorda oblystyq orman sharýashylyǵy ormanshysynyń kómekshisi, sý sharýashylyǵy bóliminiń statısti, Jambyldaǵy Talas zertteý partııasynyń kishi tehnıgi, Shymkent oblystyq sý sharýashylyǵy bóliminiń tehnıgi bolǵan. 1931-1938 jyldary - Tashkent ırrıgatsııa ınstıtýtynyń bólim meńgerýshisi, keńshar dırektorlaryn daıarlaıtyn kýrs dırektorynyń orynbasary, Qazaq orman sharýashylyǵy tresi dırektorynyń orynbasary, dırektory, Qazaq KSR Jer halkomaty basqarmasynyń bastyǵy. 1938 jyly - Shyǵys Qazaqstan oblystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy. 1938-1951 jyldary - Qazaq KSR Halyq Komıssarlar Keńesiniń tóraǵasy. 1954-1962 jyldary - Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Tóralqasy tóraǵasynyń orynbasary, tóraǵasy, Gýrev (Atyraý) oblystyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, Gýrev oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy.
Ulttyq kadrlar daıyndaýǵa zor kóńil bólgen. 1946 jyly Qazaq KSR-niń Ǵylym Akademııasyn qurýǵa atsalysqan. 1962 jyldan Máskeýde ǵylymı jumystarmen aınalysty. Arab-qazaq, parsy-qazaq túsinikteme sózdikteriniń avtory.
Eki márte Eńbek Qyzyl Tý, úsh márte Lenın ordenimen marapattalǵan. Týǵan aýylyna, ondaǵy orta mektep pen kóshelerge esimi berilgen.
2021 jyly Almaty qalasynda Nurtas Ońdasynovqa eskertkish ornatyldy.