25 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqty joıýǵa arnalǵan halyqaralyq kúres kúni
BUU Bas Assambleıasy 25 qarashany 1999 jylǵy jeltoqsannyń 17-indegi 54/134 qararymen «áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqty joıýdyń halyqaralyq kúres kúni» dep jarııalady jáne memleketterge, halyqaralyq uıymdar men memlekettik emes uıymdarǵa bul kúni qoǵam nazaryn osy máselege aýdarýǵa arnalǵan sharalar ótkizýdi usyndy.
Túrki jazba tilin jańǵyrtý kúni
1893 jyly 25 qarashada danııalyq lıngvıst, polıglot Vılgelm Tomsen alǵash ret kóne túrki jazýynyń kiltin taýyp, ǵylym áleminde aıryqsha jańalyq ashty. Osy kezden bastap, túrkologııa tarıhynyń jańa taraýy bastaldy. Bul, óz kezeginde túrkitanýshylardyń túrki jazba eskertkishterin tolyq aýdaryp shyǵýyna jol ashty. Ýaqyt óte kele, oǵan HH ǵasyrda Túrki elderiniń ǵalymdary – túrik, qazaq, ázerbaıjan, ózbek jáne basqa da zertteýshileri qosyldy. Qazir Eýrazııa kóleminde túrik bitikpen bádizdelip órnektelgen 700-den astam irili-kishili bitiktas, eskertkishter, jartastaǵy jáne túrli zat-buıymdardaǵy mátinder tirkelip otyr. Qazirgi tańda Halyqaralyq Túrki akademııasynda kóne túrki jazýyn zerttep, aýdarýmen aınalysatyn «Túrkologııa, altaıstıka jáne mońǵoltaný» bólimi qyzmet isteıdi. Sonymen qatar, Akademııa tarapynan túrkologııaǵa eleýli úles qosqan zertteýshilerge arnalǵan, «Vılgelm Tomsen» atyndaǵy medal shyǵarylǵan. Bul mártebeli medalmen qazirgi tańda túrkologııa salasynda tyń jańalyq ashyp, irgeli úles qosqan 23 adam marapattalǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1893 jyly Vılgelm Tomsen alǵash ret Orhon boıynan tabylǵan rýnıkalyq jazbanyń syryn ashyp, «Túrk» jáne «Táńiri» sózderin oqyǵan bolatyn. Sol jyly 25 qarashada Danııa koroldik ǵylym akademııasynyń otyrysynda málimdeme jasady. Bul álemdik lıngvıstıkadaǵy tarıhı oqıǵa boldy. Ǵylymı aınalymda bul jazýlardy «rýna (rýnıkalyq) jazýlary» dep atap ketken edi. Onyń sebebi jazýdyń qupııasy ashylmaı turǵanda, bul jazýlar bir qaraǵanda ejelgi skandınavııa halyqtarynyń «rýna» jazbalaryna uqsaıtyn. Alaıda ǵylymı zertteýler onyń túrkilerdiń tól jazýy ekenin anyqtady.
1916 jyly erli-zaıypty Kólbaı, Marııam Tógisovterdiń basshylyǵymen Semeı qalasynda demokratııalyq-aǵartýshylyq baǵyttaǵy alǵashqy qazaq basylymdarynyń biri «Alash» gazeti jaryq kórdi. Gazetke qazaq zııalylary N.Quljanova, Ǵ.Janaıdarova, J.Aqbaev, M.Áýezov, S.Toraıǵyrov, t.b. belsene at salysqan. 50 shaqty sany shyqqannan keıin «Alash» gazeti 1917 jyly mamyrda qarjy tapshylyǵyna baılanysty jabylyp qalǵan.
1926 jyly BKP (b) OK Saıası keńesiniń «Túrkistan-Sibir temir joly qurylysy týraly» qaýlysy qabyldandy.
2006 jyly Almatyda Qazaqstan ǵalymdar odaǵynyń tuńǵysh quryltaıy ótti. Oǵan parlamenttik delegatsııa jáne ózge de qoǵam qaıratkerlerinen quralǵan 350 delegat ǵalymdar qatysty. Ǵylymı-tehnologııalyq damýda ekologııa, tabıǵı qazba baılyqtardy tıimdi paıdalaný, densaýlyq saqtaý jáne aýyl sharýashylyq salasyndaǵy zertteýlerge basymdylyq berý jaıy talqylandy. Jıyn sońynda eldegi ǵylymdy damytý týrasynda qarar qabyldandy.
2009 jyly Ulttyq aqparat jáne ǵarysh tehnologııalaryn ujymdyq qoldanýdyń ǵylymı zerthanasy quryldy. Zerthana qyzmetiniń negizgi maqsaty - ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq qyzmetpen aınalysatyn sýbektilermen aqparattyq jáne ǵaryshtyq tehnologııalar boıynsha ǵylymı-zertteý jumystaryn ótkizýin qamtamasyz etý.
2010 jyly BAQ.KZ aqparat agenttigi quryldy. Saıt 10 jyldan astam ýaqyt boıy bilim, ǵylym, densaýlyq, saıasat, áleýmet, quqyq jáne basqa da mańyzdy salalarǵa qatysty respýblıka jáne álem jańalyqtaryn tek qazaq tilinde aqparat taratyp keledi. Búginge deıin atalǵan aqparat agenttiginde Qambar Ahmetov, Serǵalı Balajan, Botagóz Maqysh, Erjan Ábdiraman, Erlan Ospan bas redaktor qyzmetin atqardy. Olardyń árbiri saıtty zaman aǵymyna saı ózgertip otyrdy.
2011 jyly Qazaqstan Táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna oraı Almatydaǵy QR Memlekettik Ortalyq mýzeıinde «Abaıdyń qoljazbasy» atty biregeı kórme ashyldy. Kórmege Abaıǵa qatysty baılanysty sırek kezdesetin eksponattar men derekter, túrli mekemelerden anyqtalǵan hattarynyń kóshirmeleri, Abaı balalarynyń portretteri, onyń shyǵarmalarynyń ár túrli kezeńderdegi basylymdary, áıeli Dildanyń dombyrasy, Abaıdyń oryndyǵy qoıylǵan. Atap óterligi, kórmege tuńǵysh ret uly Abaıdyń qazaq tilinde arab jazýymen jazylǵan «Biraz sóz qazaqtyń túbi qaıdan shyqqandyǵy týraly» dep atalatyn qoljazba qoıyldy. Qoljazba 1899 jyly qazaq tilinde arab jazýymen, qara qaryndashpen 4 paraqqa, ıaǵnı 8 betke jazylǵan.
2013 jyly Almatyda Qazaqstannyń kórnekti memlekettik jáne qoǵam qaıratkeri Fazyl Káribjanovqa memorıaldyq taqta ornatyldy. Fazyl Káribjanov Qazaqstannyń damýy jolynda kóp eńbek sińirdi. Ol - mamandardyń biliktiligin arttyrýǵa basa kóńil bólgen azamat. Memorıaldyq taqta F. Káribjanov turǵan úıdiń qabyrǵasyna ornatyldy.
2014 jyly Almatyda XVIII-XIX ǵasyrlardaǵy sándik-qoldanbaly ónerdiń jınaǵy usynyldy. Toptamada Abylaı hannyń jubaılarynyń zergerlik buıymdary, XX ǵasyrdyń basyndaǵy qoldan toqylǵan kilemder, turmystyq zattar jınaqtalǵan.
2015 jyly Qazaqstan Islam yntymaqtastyǵy uıymy elderi arasynda saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyq týraly kelisimge qosyldy. Bul IYU elderimen tyǵyz áriptestik qatynastardyń damýyna serpin beredi, ıslam qarjy jáne ekonomıkalyq ınstıtýttarymen yntymaqtastyqty jandandyrady, sondaı-aq Qazaqstanǵa ınvestıtsııa tartýǵa járdemdesedi.
2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki «Qazaqstannyń salt-dástúri, ulttyq oıyndary» shaqalar toptamasynan «proof» sapaly kúmisten nomınaly 500 teńgelik jáne «neızılber» qorytpasynan nomınaly 100 teńgelik «Qyrqynan shyǵarý» estelik monetalaryn shyǵarady. Qyrqynan shyǵarý - sábı dúnıege kelgen soń 40 kúnnen keıin jasalatyn ǵuryp. Onda balany 40 qasyq tuzdy sýǵa shomyldyrady.
2016 jyly Pavlodarda Lıtva Respýblıkasynyń qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Pavlodar oblysyndaǵy Lıtva Respýblıkasynyń qurmetti konsýly bolyp óńirlik Іsker áıelder keńesiniń tóraıymy Raıhangúl Satabaeva saılandy.
2017 jyly Jansaıa Ábdimálik 20 jasqa deıingi jasóspirimder arasynda shahmattan álem chempıonatynda jeńiske jetti. Týrnır (World Junior and Girls Under 20 Chess Championship 2017) Italııanyń Tarvızıo qalasynda ótti.
2019 jyly Ispanııanyń Barselona qalasynda ótken Asian Film Festival kınofestıvalinde «Qyz ben teńiz» kınosy (rejısserleri Ázızjan Zaıyrov pen Muhamed Mamyrbekov) «Úzdik fılm» júldesimen marapattaldy. Sondaı-aq osy festıvalge qatysqan «Arýaq» kartınasy (rejısseri Hýat Ahmetov) da «Erekshe» baǵdarlamasynda «Úzdik stsenarıı» júldesine qol jetkizdi. Ispanııalyq festıvalde Azııadaǵy 25 eldiń 100-ge jýyq fılmderi kórsetildi.
2019 jyly Nur-Sultan, Almaty jáne Qyzylorda qalalarynda alǵash ret Túrki jazba tilin jańǵyrtý kúni atap ótildi.
2020 jyly ataqty ǵalym jáne oıshyl Ábý Násir ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyn merekeleý aıasynda Kýala-Lýmpýrda halyqaralyq ǵylymı konferentsııa bolyp ótti. Konferentsııa barysynda malaızııalyq ǵalym Osman Bakardyń «Ál-Farabı: ómiri, oıy jáne máni» atty kitabyn talqylaý ótti. Onda Uly dalanyń ataqty týmasynyń fılosofııa jáne ıslam oıyn damytýdaǵy róli, sondaı-aq onyń Shyǵys jáne Batys arasyndaǵy rýhanı baılanysty nyǵaıtýǵa tıgizgen áseri týraly jazylǵan.
2021 jyly Atyraý oblysynda geologtar uńǵymadan alynǵan taý jynysy úlgisinen 200 mıllıon jyl buryn Qazaqstan aýmaǵynda ómir súrgen arhozavrdyń qaldyqtaryn tapty.
Mıkrofaýnıstik taldaý barysynda erte arhozavrdyń aqshyl sur tústi, kúrdeli torly qurylymy bar joǵarǵy jaq súıegi tabyldy. Ol – qoltyraýyndardyń tuqymdasy, trıas kezeńindegi baýyrymen jorǵalaýshylar klasyna jatady (250 mıllıon - 205 mıllıon jyl buryn).
2021 jyly Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń ǵalymdary bıomedıtsınalyq qaldyqtardy joıýdyń ınnovatsııalyq ádisin oılap tapty.
Otandyq ǵylymı zertteýshiler ázirlegen qaldyqtardy qaıta óńdeýdiń plazmalyq tehnologııasy men plazmohımııalyq reaktordyń álem boıynsha balamasy joq. Ázirlemeler arnaıy patenttermen qorǵalǵan. Qaldyqtardy joıýdyń plazmalyq tehnologııasynyń biregeıligi onyń bıomedıtsınalyq qaldyqtardy tolyq termııalyq zalalsyzdandyrýǵa múmkindik beretindiginde bolyp otyr.
