24 shilde. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 24 shildege arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq ózin-ózi kútý kúni
2011 jyldan bastap jyl saıyn atap ótiledi. Ol 24 shildede adamzatqa óz densaýlyǵyna qamqorlyq jasaýdyń mańyzdylyǵyn múmkindiginshe túsindirý maqsatyn kózdeıtin osy ózimen attas qordyń bastamasymen atap ótiledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1824 jyly Oral qalasyndaǵy «Han toǵaıynda» Jáńgir Bókeıuly han bolyp jarııalandy.
1944 jyly Qazaq SSR Halyq komıssarlary keńesi «1944 jyly qazannyń 1-de «Almaty memlekettik óner ınstıtýtyn ashý týraly» qaýly qabyldady. Atalmysh mekeme Almatynyń mýzykalyq-horeografııalyq kombınaty negizinde quryldy. Sondyqtan kombınat dırektory I. Krýglıhın alǵashqy rektory mindetin atqardy. 1945 jyly konservatorııaǵa Qurmanǵazy esimi berilip, basshylyqqa Ahmet Jubanov keldi.
2001 jyly Qyrǵyz Respýblıkasynyń astanasy Bishkek qalasyndaǵy Emendi baqta jazýshy Muhtar Omarhanuly Áýezov eskertkishiniń ashylý saltanaty ótti.
2007 jyly Pavlodarda qazaqtyń kásipqoı halyq aspaptar orkestri quryldy. Ujym repertýarynda ulttyq jáne sheteldik kompozıtorlardyń týyndylary bar.
2007 jyly Beıjińde QHR ulttar isteri jónindegi komıtetiniń baspahanasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri, dramatýrg, jazýshy Rahymjan Otarbaevtyń «Soǵystyń sońǵy bombasy» atty áńgimeler jınaǵy qazaq (tóte jazý) jáne qytaı tilinde jaryq kórdi.
Tusaýkeser rásimine zııaly qaýym, Qytaıdaǵy qazaq dıasporasy, Qytaıdyń jáne Shyńjań Jazýshylar odaǵy, Qytaı ulttyq ýnıversıteti, QHR ulttar isteri jónindegi komıteti Aýdarma bıýrosynyń, Qytaıdyń ortalyq radıosynyń jáne taǵy da basqa medıa qurylymdarynyń ókilderi qatysty.
2009 jyly Atyraýda Hıýaz Dospanova atyndaǵy jańa zamanaýı Muz aıdyny saraıy paıdalanýǵa berildi. Jańa sport kesheniniń kólemi 1800 sharshy metrden astam aýmaqty alyp jatyr, onda jattyǵýlarmen qatar komandalyq jarystar ótkiziledi.
Hıýaz Qaıyrqyzy Dospanova (1922-2008) – qazaqtyń tuńǵysh ushqysh qyzy. Atyraý oblysynda dúnıege kelgen. Uly Otan soǵysynda áskerı ushaqpen aspan tórinde erligimen tanylǵan, al soǵystan keıingi beıbit ómirde qaıratkerligimen daralanǵan qazaqtyń qaharman qyzy. Ójettiligi men erligi úshin Qyzyl Juldyz, ІІ dárejeli Otan soǵysy, Qyzyl Tý ordenderimen jáne kóptegen medaldarmen marapattalǵan. Uly Jeńistiń 60 jyldyq mereıtoıy qarsańynda soǵys ardageri, ushqysh qyz Hıýaz Dospanovaǵa Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵymen «Halyq qaharmany» ataǵy berildi. Atyraý qalasynda eskertkish ornatylyp, onyń esimi bir kóshege berilgen.
2009 jyly Amerıkanyń Nıý-Port qalasynda (Rod-Aılend shtaty) AQSh-taǵy eń bedeldi ári álemdegi eń iri mýzyka festıvali ótti. Oǵan qazaqstandyq belgili skrıpkashy Marat Bısenǵalıev qatysty. Álem jurtshylyǵyna ózin tek qazaqstandyq mýzykantpyn dep tanystyratyn skrıpkashy Nıý-Portta Sezar Frank, Rıhard Shtraýs, Karl Djenkıns shyǵarmalarymen qatar qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevtyń «Poemasyn» da oryndady.
2010 jyly Almaty memlekettik qýyrshaq teatry Pragadaǵy XIV dúnıejúzilik qýyrshaq óneri festıvalinde (World festival of puppert art-Prague 2010) Gran-prı ıegeri atandy. Qazaqstandyq ujym «Úzdik teatraldyq bezendirý (dekoratsııa) men qýyrshaq dızaıny» atalymynda úzdik atandy. Baıqaýǵa qatysýǵa 217 ótinish bildirildi. 27 elden 38 úmitker qatysty. Almatylyqtar «Qańbaq shal» ertegisiniń jelisi boıynsha qoıylym qoıdy.
2010 jyly Óskemenniń Komsomolskıı aralynda ornalasqan memorıaldyq mýzeı-kesheninde «Býınıcheskoe pole» Belarýs memorıalynan topyraq salý saltanatty rásimi ótti. Belarýsta jerlengen kóptegen sarbazdar arasynda qazaqstandyqtar, Sovet Odaǵynyń batyrlary: Abdýlla Janzaqov, Qazybek Nurjanov, Ydyrys Órgenshibaev, Vasılıı Chebotarev, Fedor Ozımıtel, Súndetqalı Esqalıev bar.
2014 jyly 10 adamnan turatyn bir top qazaqstandyq Shoqan Ýálıhanov júrip ótken baǵyt boıynsha ekspedıtsııaǵa shyqty. Maqsat – Shoqan Ýálıhanovtyń baǵytyn zertteý. Ekspedıtsııaǵa qatysýshylar Mahmud Qashǵarı men Júsip Balasaǵun jerlengen jerlerde boldy. Ekspedıtsııa nátıjesi boıynsha fotoalbom-kitap jarııalandy. Ekspedıtsııa baǵytynyń qashyqtyǵy 6 000 km qurady: Úrimji - Qarashahar - Qorla - Kýchar - Aqsý - Qashqar - Artýsh- ıAngısar - Jarkent - Qaǵalyq - Hotan - Qashqar - Turaǵat - Naryn - Tash-Rabat- Bishkek.
2017 jyly uly opera ánshisi jáne dırıjer Plasıdo Domıngonyń uıymdastyrýymen álemdegi eń tanymal «Operalııa» vokalshylar konkýrsy alǵash ret Qazaqstanda Astana Opera sahnasynda ótti. Oǵan 18-32 jas aralyǵyndaǵy kez kelgen ánshi qatysty. Astanaǵa álemniń túkpir-túkpirinen 40 talantty vokalshy keldi. Jalpy syılyq qory 180 000 dollardy quraıdy.
2019 jyly «Kolkata Shorts International Film Festival» VIII halyqaralyq kıno festıvalinde qazaqstandyq rejısser Kamılla Abdeldınovanyń «Dám túsi» qysqametrajdy derekti fılmi «Úzdik derekti fılm» atandy. «Dám túsi» fılmi «Qazaqstannyń túrki halyqtary» tsıklyna kiredi. Bul kartına Qazaqstanda turatyn kópultty túrki etnostaryna arnalǵan.
2020 jyly japondyq ánshi Ranka «Kózimniń qarasy» ánin japon tilinde oryndap, qazaqstandyqtardy qazaqtyń uly aqyny Abaıdyń 175 jyldyǵymen quttyqtady. Mýzykalyq kompozıtsııanyń dástúrli japon aranjırovkasy «koto» ulttyq shertpeli aspabynyń dybystalýymen «Zerosta» prodıýserlik kompanııasymen shyǵaryldy. Ánniń sózin japon tiline «Wako» ýnıversıtetiniń professory, qazaq halqynyń folklorlyq-mıfologııalyq murasy týraly birneshe kitaptyń avtory Hırokı Sakaı aýdarǵan.
2022 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Saýd Arabııasy Koroldigine resmı sapary aıasynda «QazAqparat» HAA men «Saýd aqparat agenttigi» arasynda aqparat salasyndaǵy ózara túsinistik pen yntymaqtastyq týraly Memorandýmǵa qol qoıyldy.
2023 jyly Qazaqstan Ulttyq Banki «Kórnekti oqıǵalar men adamdar» serııasynan 125 JYL TEMIRBEK JÚRGENOV kollektsııalyq monetalaryn aınalymǵa shyǵardy. Monetalar Qazaqstannyń mádenıet jáne óner qaıratkeri Temirbek Júrgenovtiń 125 jyldyǵyna arnalyp shyǵaryldy.
Júrgenov Temirbek – Qazaqstannyń tuńǵysh Bilim mınıstri, sonyń arqasynda 1934 jyly Qazaqstanda jáne búkil Orta Azııada alty iri ýnıversıtettiń qurylysy bastaldy.
TEMIRBEK JÚRGENOV.125 JYL monetalar MN 25 qorytpasynan jasalǵan, massasy 15 gramm, dıametri 33 mm, tamasha aınalymsyz óńdeý, nomınaly 100 teńge, taralymy 10 000 dana.
