24 shilde. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 24 shilde kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
ESІMDER
84 jyl buryn (1940) Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen ártisi Gennadıı Nıkolaevıch BALAEV dúnıege keldi.
Aqtóbe qalasynda týǵan. Konservatorııanyń fortepıano klasy boıynsha 3 kýrsyn, Tashkent teatr ınstıtýttyn bitirgen. Samarqandtyń orys drama tearynda, M. Gorkıı atyndaǵy Vladıvostok óńirlik orys drama teatrynda akter qyzmetin atqarǵan.
1971 jyldan – M.Lermontov atyndaǵy Memlekettik akademııalyq orys drama teatrynyń aktery. Teatr sahnasynda júzge jýyq basty rólderdi somdaǵan. Birqatar kınofılmderge túsken.
65 jyl buryn (1959) jazýshy, «Sıtýatıvnyı kazahskıı» kitaptar serııasynyń avtory Qanat Ǵalymuly TASYBEKOV dúnıege keldi.
Tselınograd oblysynda (qazirgi Aqmola oblysy) týǵan. 1981 jyly Almaty zooveterınarlyq ınstıtýtyn jylqytaný mamandyǵy boıynsha bitirgen. 1977-1981 jyldary bokstan Almaty chempıony.
Tselınograd aýylsharýashylyǵy ınstıtýtynda jumys istegen. 1985 jyly Máskeýdegi Tımırıazev aýylsharýashylyǵy akademııasyna aspırantýraǵa túsip, sporttyq jylqytaný boıynsha dıssertatsııa qorǵady. 1994 –1998 jyldary «Bolashaq» baǵdarlamasymen Frantsııada Dıjon qalasyndaǵy Býrgýnd ýnıversıtetinde Aýyl sharýashylyǵy boıynsha doktarantýra bitirgen. 1998-2003 jyl aralyǵynda Qazaqstandaǵy «Romplıng» frantsýz aýylsharýashylyǵy fırmasy ókildiginiń basshysy qyzmetin atqarǵan. «AZVI» JShS-nyń quryltaıshysy jáne dırektory. Memlekettik tildiń damýyna qosqan úlesi úshin 2014 jyly «Til janashyry» tósbelgisimen, al 2016 jyly «Birlik» medalimen marapattalǵan.
63 jyl buryn (1961) Parlament Májilisiniń depýtaty, Májilistiń Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraıymy Aıgúl Saıfollaqyzy QUSPAN dúnıege keldi.
Almaty shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýtyn (1983), M. Torez atyndaǵy Máskeý shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýtyn (1989), Frantsııanyń Renn-I ýnıversıtetin, (1995), Frantsııanyń Ulttyq ákimshilik mektebin (1996) támamdaǵan.
1983-1984 jáne 1989-1992 jyldary Almaty shet tilderi pedagogıkalyq ınstıtýtynyń oqytýshysy, 1996-1999 jyldary Qazaqstannyń Frantsııadaǵy Elshiliginiń attashesi, úshinshi hatshysy, 1999-2002 jyldary Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginiń Ekijaqty yntymaqtastyq departamentiniń ekinshi hatshysy, birinshi hatshysy, bólim bastyǵy, 2002-2004 jyldary Qazaqstannyń Aýstrııadaǵy Elshiliginiń keńesshisi, 2004-2006 jyldary Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrliginiń Eýropa jáne Amerıka departamenti bóliminiń bastyǵy, 2006-2011 jyldary Qazaqstannyń Lıtvadaǵy Elshiliginiń keńesshisi, keńesshi-ýákili, 2011-2013 jyldary Qazaqstan Syrtqy ister mınıstrligi Eýropa departamenti dırektorynyń orynbasary, 2014 -2018 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Syrtqy ister mınıstrliginiń Eýropa departamentiniń dırektory,
2018 jylǵy 3 shildeden bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń Belgııa Koroldigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Qazaqstan Respýblıkasynyń Uly Lıýksembýrg Gertsogtigindegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, 2018-2021 jj. Eýropa odaǵy men Soltústik Atlant kelisimi uıymdary (NATO) janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Ókildikteriniń basshysy qyzmetin qosa atqarýshy bolyp qyzmet atqardy.
2023 jyldyń naýryzynan bastap qazirgi qyzmetinde.
58 jyl buryn (1966) shahmatshy, halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, zaǵıptar arasyndaǵy álem chempıony, Qazaqstannyń eńbek sińirgen sport sheberi Murat Satybaldyuly JÚNІSOV dúnıege keldi.
Qaraǵandy oblysynyń Balqash qalasynda týǵan. Alǵashqy jattyqtyrýshylary – Erǵazy Álimjanov, grossmeıster Bolat Asanov. Qaraǵandy oblysynyń eki dúrkin chempıony (1990, 1991), respýblıkalyq stýdentter oıyndarynyń chempıony (1989), Qazaqstan zaǵıptar qoǵamynyń tórt dúrkin chempıony (1990, 1992, 1994, 1997), halyqaralyq týrnırlerdiń júldegeri (Brno, Chehııa, 1994; Máskeý, 1994; Petropavl, 1994; Benavente, Ispanııa 1995; Nıý-Iork, AQSh 1995). Shahmatty shapshań oınaýdan Astana qalasynyń chempıony (2000), Almaty qalasynyń chempıony (1997, Almaty; 2000, Astana).
