24 qarasha. QazAqparat kúntizbesi

None
ASTANA. QazAqparat – QazAqparat oqyrmandaryna 2022 jylǵy 24 qarashaǵa arnalǵan kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Evolıýtsııa kúni

Álemniń kóptegen ǵalymdary jyl saıyn 24 qarasha kúni Charlz Darvın eńbeginiń jarııalanǵan kúninde arnaıy mereke – Evolıýtsııa kúnin atap ótedi. Darvınniń bul kitaby evolıýtsııalyq bıologııanyń negizi bolyp sanalady, alǵash ret 1859 jyldyń 24 qarashasynda jaryq kórgen.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1992 jyly Almatydaǵy Qazaq memlekettik pedagogıka ýnıversıtetiniń ataýy Abaı atyndaǵy Almaty memlekettik ýnıversıteti bolyp ózgertildi.

2008 jyly «Nur Medıa» JShS quryldy, oǵan apta saıyn taralatyn «Strana ı mır», «Dala men qala», «Aıqyn», «Lıter», «Nur Astana», «Izvestııa-Kazahstan», «Túrkistan» jáne «Qazaqstan temirjolshysy» sekildi gazetter men tanymal «Astana» telearnasy, «NS» pen «Delovaıa volna» radıostantsııalary kirdi.

2010 jyly Japonııanyń Nagoıa qalasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń qurmetti konsýldyǵynyń ashylý saltanaty bolyp ótti.

2010 jyly Orynborda 1917-1920 jyldary Alash Orda alǵashqy qazaq úkimetiniń otyrysy, І jáne ІІ Jalpyqazaq sezderi ótken, 1913-1918 jyldary «Qazaq» gazetiniń redaktsııasy ornalasqan, onyń bas redaktory Ahmet Baıtursynov turǵan úılerde memorıaldyq taqtalardyń saltanatty ashylý rásimi ótti.

2010 jyly saýda-ekonomıkalyq yntymaqtastyqtyń múmkindikteri men perspektıvalaryna qol jetkizý, ózara is-qımyldyń naqty baǵyttaryn izdestirý maqsatyn kózdeıtin Qazaqstan Respýblıkasy men Danııa Koroldiginiń qarym-qatynastary tarıhynda qazaqstandyq delegatsııanyń alǵashqy sapary ótti.

2011 jyly AQSh-tyń «Public Broadcasting Service» (PBS) jalpyulttyq televızııalyq arnasy boıynsha árqaısysy 30 mınýt6 úsh shaǵyn serııadan turatyn «This is America Qazaqstanǵa keledi» derekti fılmi kórsetildi. Fılm Qazaqstannyń saıası-ekonomıkalyq damýy, Qazaqstan-Amerıka áriptestigin nyǵaıtý taqyryptaryn, sondaı-aq eldiń tarıhyn, mádenı murasyn, dástúri men ónerin, etnostyq áralýandyǵyn qamtıdy.

2014 jyly Almaty oblysy Besaǵash kentinde aty ańyzǵa aınalǵan sportshy, Qazaqstanda taekvando mektebiniń negizin qalaýshy Mustafa Óztúrikke eskertkish ornatyldy. Mustafa Óztúrik – Qazaqstanda taekvondo federatsııasynyń negizin qalaýshy, sporttyń saıypqyran sańlaǵy. Toqsanynshy jyldardyń basynda qazaq topyraǵyna alǵash tabany tıgen Mustafa bir top shákirtimen shaǵyn sport saıysynda óner kórsetse, qazir respýblıkada taekvondo jekpe-jegimen jıyrma myńǵa tarta jas shuǵyldanady. Búginde ár aımaq, oblystarda taekvondo mektepteri ashylǵan. Órimdeı qazaqtyń qyz-jigitteri Mustafany pir tutady.

2015 jyly qazaq jazýshysy Smaǵul Elýbaıdyń «Aqboz úı» romany túrik tilinde jaryq kórdi.Túrik tilinde «Arasat Meydanı» degen atpen jaryq kórgen romanda 1930-1934 jyldary elimizde bolǵan qasiret mazmundalǵan.

2015 jyly Tarazda jańa meshit ashyldy. Onyń qasbeti ashylǵan Quran túrinde salynǵan. Qalanyń ortalyq bóliginde, «Qarahan kesenesi» ejelgi tarıhı eskertkishiniń mańynda salynǵan meshit Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna ázirlik barysynda qurylǵan «Qarahan alleıasy» sáýlettik keshenimen sátti úılesim tapty. Ǵımarattyń qasbettik bóligin sáýletshiler biregeı ashylǵan Quran kitaby túrinde aıshyqtaǵan.

2016 jyly Sankt-Peterbýrgta qazaqtyń kórnekti qoǵam jáne saıası qaıratkeri, Alashorda úkimetiniń basshysy, Reseıdiń Tuńǵysh Memlekettik Dýmasynyń depýtaty (1906 j.) Álıhan Bókeıhanovtyń bıýstin TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń Parlamentaralyq Assambleıasyna tartý etý saltanaty boldy. Bıýst Reseıdiń alǵashqy Dýmasynyń otyrysy ótken Tavrııa saraıyndaǵy TMD Parlamentaralyq Assambleıasynyń shtab-páterine qoıyldy. Músindi jasaǵan – Ómirzaq Shańov.

2016 jyly pavlodarlyq Qaıyrbaı Áshenov Máskeýde ótken úshsaıystan álem chempıonatynda altyn, kúmis jáne qola medaldardy jeńip aldy. Jeke jáne komandalyq esepte úzdik ataný úshin bul jarysqa 26 elden kelgen 1200 sportshy qatysqan.

2017 jyly Fınlıandııanyń astanasy Helsınkide QazFinnTec jasyl tehnologııalar boıynsha qazaq-fın ortalyǵy ashyldy. Jekelegen fın kompanııalarynyń, QR-nyń Helsınkidegi Elshiliginiń qoldaýymen ekonomıkalyq dıplomatııa aıasynda qurylǵan ortalyq fın tehnologııasyn paıdalana otyryp, Qazaqstanda jańa jobalardy júzege asyrýǵa baǵyttalǵan. Jalpy, másele jańartylǵan energııa kózderin paıdalaný, turmystyq qaldyqtardy bıogazǵa aınaldyrý, aqpa sýlardy tazartý men ózgede salalardy qamtyp otyr.

2017 jyly qazaqstandyq oqýshy alǵash ret AQSh-tyń National Honor Society – Ulttyq qurmet qoǵamynyń múshesi atandy. Bul Amerıkada úzdik oqýshylardy biriktiretin mektep uıymy. Nıý-Djersı shtatyndaǵy 12-synyp oqýshysy Dana Bıjanova bul qurmetke oqýdaǵy jetistikteri, kóshbasshylyq qasıetteri jáne volonterlik qyzmeti úshin laıyqty dep tanyldy.

2019 jyly Atyraý qalasynda Nurlan Balǵymbaev atyndaǵy damý jáne kommýnıkatsııalar ortalyǵy ashyldy.

Bul zamanaýı bilim berý ortalyǵy jas urpaqqa qajetti kásibı bilim alýǵa jáne elimizdiń ıgiligi úshin eńbek etýge múmkindik beredi. Joba avtorlary atap ótkendeı, mundaı ortalyqtar TMD elderinde tek Gýbkın atyndaǵy Reseı memlekettik munaı jáne gaz ýnıversıteti men «Innopolıs» ýnıversıtetinde ornalasqan. Biraq Atyraýdaǵy ortalyq zamanaýı tehnologııamen jabdyqtalý turǵysynan áldeqaıda basym túsedi.

2021 jyly elordada Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy men Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti kúnine oraılastyrylǵan «Táýelsizdik urpaqtary» jalpyulttyq jastar forýmy ótti.

Ótken forýmnyń mańyzdy bóligi 2041 jylǵy bolashaq urpaqqa Joldaýy bar krıptokapsýlanyń iske qosylýy boldy. Bul krıptokapsýla Qazaqstan táýelsizdiginiń 50 jyldyǵyna oraı ashylady dep josparlanýda. Ony el Táýelsizdiginiń 30 jyldyǵy jastarynyń ókilderi atynan matematıka páni boıynsha halyqaralyq olımpıada jeńimpazy Sultanbek Baıjanov iske qosty. Krıptokapsýlany jas startaper Tımýr Rysbekov arnaıy ázirlegenin atap ótken jón.

2021 jyly Aqtaýda Qabıbolla Sydıyqov atyndaǵy Mańǵystaý oblystyq ámbebap kitaphanasynyń ashylý saltanaty ótti.

«Kitap bar jerde rýhanı ómir bar. Biz kóshpeli halyq bolsaq ta kezinde aýyz ádebıetimen qatar jazba ádebıeti de bolǵan. Orhon enıseı jazbalarymen Otyrar kitaphanasyn babalarymyz bizge mura etip qaldyrǵan. Kitap - adamnyń rýhanı qazynasy. Ol solaı bolyp qala beredi. Adam tánin ǵana emes janyn da baıytýǵa umtylady. Kózqarasyn, túsinigin, oı-órisin keńeıtýge osy 500 myńnan astam kitappen arnaıy kabınetterdiń yqpaly zor bolady dep oılaımyn»,- dedi oblys ákimi Nurlan Noǵaev.

Сейчас читают
telegram