24 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq bilim kúni
BUU Bas Assambleıasy 2018 jyldyń 3 jeltoqsanyndaǵy (A/RES/73/25) qararymen qabyldanǵan. Halyqaralyq bilim kúni – adam quqynyń asa mańyzdy bóligi ekenin jáne bul memlekettiń mindeti ekenin eske salý úshin atalyp ótedi. Sonymen qatar, ádil ári ınklıýzıvti bilim – álemdegi kedeıshilikpen jáne genderlik teńsizdikpen kúrestiń asa mańyzdy tetigi. Osy kúni BUU men ıÝNESKO álemdegi memleketter men uıymdardy bilim salasynda jahandyq deńgeıde yntymaqtasýǵa, jalpyǵa ortaq bilim sapasyn eń basty basymdyq retinde belgileýge shaqyrady.
Halyqaralyq eskımo kúni
1922 jyly Onava (AQSh, Aıova shtaty) qalasyndaǵy táttiler satatyn dúkenniń ıesi danııalyq Hrıstıan Nelson shokoladpen kómkerilgen balmuzdaq tekshesine patent aldy. Ol ony «eskımo-paı» - eskımos búktemesi dep ataǵan. Arada kóp jyl ótse de, bul ónim búkil álemde, sonyń ishinde Qazaqstanda da balalar men úlkenderdiń súıikti taǵamdarynyń birine aınaldy.
Komıýnıtı-menedjer kúni
Jyl saıyn qańtardyń tórtinshi dúısenbisinde álemniń túrli elderinde atalyp ótetin mereke eń jas ári eń damýshy kásip túrleriniń birine arnalǵan.
Komıýnıtı-menedjerler qaýymdastyqty qurý, damytý, basqarý jáne qatysýshylarylarymen qatynas ornatý úshin jaýapty, sondaı-aq UGC-júıelerin qurý jáne olarǵa qoldaý kórsetýmen aınalysady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1995 jyly Brıýsselde bolǵan kezdesýde Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen NATO-nyń Bas hatshysy Vılı Klaes «Beıbitshilik jolyndaǵy seriktestik» baǵdarlamasy sheńberindegi yntymaqtastyq týraly kelisimge qol qoıdy. Dál osy kúni Brıýsselde Qazaqstannyń Benılıýks elderindegi elshiliginiń ashylý saltanaty bolyp ótti. Oǵan Qazaqstannyń memleket basshysy jáne Belgııa koroli otbasynyń músheleri jáne úkimet adamdary, osy elde tirkelgen basqa elderdiń elshileri qatysty.
1996 jyly QR Prezıdentiniń «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderi týraly» zań kúshi bar Jarlyǵy shyqty.
2013 jyly Pavlodarda Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń fılıaly ashyldy. Óńirdiń aqyndary men jazýshylarynyń shyǵarmashylyq odaǵy qanatynyń astyna qazaq jáne orys tilderinde týyndy jazatyn daryndy adamdardy shoǵyrlandyrdy.
2014 jyly Gambýrg qalasynda QR qurmetti konsýldyǵy resmı ashyldy. Shara barysynda GFR-daǵy QR elshisi Nurlan Ońjanov jańa qurmetti konsýl Kıllıngerge konsýldyq patentti tapsyryp, Qazaqstan men Germanııa arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtý isinde tabystar tiledi.
2018 jyly Vashıngtonda Qazaqstan ádebıeti men mádenıeti ortalyǵy ashyldy. Qazaqstan týraly kitaptar endi álemniń basty kitaphanalarynyń biri – AQSh Kongresiniń kitaphanasynda da bar. AQSh-tyń osy ulttyq kitaphanasy álemdegi eń úlken kitaphana. Onyń negizi 1800 jyly qalanǵan. Kitaphana qory 156 mln basylymnan asady, jylyna 1 800 000 oqyrmanǵa qyzmet kórsetedi.
2019 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq arhıvi men Qoljazbalar men sırek kitaptar ortalyǵynyń janynda «Arhıv-2025» ǵylymı-ádistemelik ortalyǵy quryldy. Ortalyqtyń mindetteri – qaıtarylǵan qujattardyń biryńǵaı bazasyn qurý, shet elderdiń muraǵattarymen yntymaqtastyq jasaý, «Arhıv-2025» baǵdarlamasy sheńberinde is-sharalardy iske asyrý boıynsha barlyq deńgeıdegi memlekettik organdar men ǵylymı qoǵamdastyqtyń vedomstvoaralyq úılestirý jáne ózara is-qımyl ornatý.
2020 jyly Amerıka Qurama Shtattarynda uly aqyn, aǵartýshy Abaı beınelengen poshta markalary men bir jaǵynda ál-Farabı beınesi bar, ekinshi jaǵynda «Rýhanı jańǵyrý» logotıpi – qazaq halqynyń rýhanı mádenı jáne rýhanı jańǵyrýy beıneleıtin qalyqtap ushqan búrkit beınelengen estelik monetalar shyǵaryldy.
2022 jyly Mańǵystaý oblysynyń turǵyny Eldar ıAgıaev Helsınkıde ótken álem chempıonatynda týrnıkke tartylýdan chempıon atandy. Qazaqstandyq sportshy 96,5 kg salmaqpen kóterilip, osylaısha jańa álemdik rekord ornatty.
2022 jyly «Colorit» laqap atymen óner kórsetip júrgen Táttimbet atyndaǵy Qaraǵandy óner kolledjiniń 4-kýrs stýdenti Arystan Ábildın ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha shyǵarmashylyq tabystary jáne Slava Marlow&Morgenshtern «Bystro» hıtine kaveri rekordtyq kórsetkishpen, dálirek aıtsaq 45 mln ret tyńdalǵany úshin qos platına dıskisin aldy.
Platına dıskisi – satylǵan kóshirmeler sanyna baılanysty beriletin mýzykalyq albom mártebesi.
