23 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 21 jeltoqsan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
ESІMDER
60 jyl buryn (1963) Qazaqstan Respýblıkasy Іshki ister mınıstrliginiń Jedel-krımınalıstıkalyq departamentiniń bastysyǵy Serik Aıtbaıqly SADYQOV dúnıege keldi.
Almaty qalasynda dúnıege kelgen.
1990 jyly Óskemen jol qurylysy ınstıtýtyn «Injener-mehanık» mamandyǵy boıynsha, 2000 jyly D.A.Qonaev atyndaǵy Gýmanıtarlyq ýnıversıtetti «Quqyqtanýshy» mamandyǵy boıynsha aıaqtaǵan.
Eńbek joly: 1991 jyly Almaty qalasy ІІB saraptamalyq-krımınalıstıkalyq bólim sarapshysy, 2010 jyly Almaty qalasy PD basshylyq qyzmetter atqarǵan, 2012-2015 jyldary Almaty qalasy PD uıymdasqan qylmysqa qarsy kúres basqarmasynda basshylyq qyzmette boldy, 2015-2020 jyldary Astana qalasy PD jáne BQO PD jedel-krımınalıstıkalyq qyzmetterin basqarǵan.
Ǵylymı qyzmetpen, ádistemelik usynymdar jáne krımınalıstıkalyq jumys ádisterin ázirleýmen belsendi túrde aınalysýda.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 25 jyl», «Qazaqstan polıtsııasyna 15 jyl», 1, 2, 3 dárejeli «Minsiz qyzmeti úshin», «ІІO ardageri», «Er Otan» medaldarymen, «Іshki ister organdarynyń úzdigi» tósbelgisimen, ІІ dárejeli «Aıbyn» ordenimen nagradtalǵan.
55 jyl buryn (1968) halyqaralyq dárejedegi sport sheberi, jeńil atletıkadan Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen sport sheberi, Olımpıada chempıony Olga Vasılevna ShIShIGINA dúnıege keldi.
Almaty qalasynda týǵan. Qazaq týrızm jáne sport akademııasyn bitirgen. Sportshy Qazaqstan jáne KSRO jasóspirimderi arasyndaǵy chempıony, 100 metrge kedergili júgirýden Azııanyń qola júldegeri, Azııa chempıony, 12-13-shi Azııa oıyndarynyń jeńimpazy, Álem chempıonatynyń kúmis júldegeri, álem chempıony, jabyq zalda 60 metrge kedergiler arqyly júgirýden álem chempıonatynyń kúmis júldegeri, Olımpıada oıyndarynyń chempıony atanǵan.
І dárejeli «Barys» , «Qurmet», ІІ dárejeli «Dostyq» ordenderimen marapattalǵan, «Daryn» Memlekettik jastar syılyǵynyń laýreaty. QR Parlamenti Májilisiniń VI shaqyrylymynyń depýtaty, Ekologııa máseleleri jáne tabıǵat paıdalaný komıtetiniń múshesi, Olımpıada chempıony (2016-2022).
52 jyl buryn (1971) qazaqstandyq kınorejısser, akter, stsenarıst jáne prodıýser Ahan Qarǵambaıuly SATAEV dúnıege keldi.
Qaraǵandy qalasynda týǵan. Júrgenov atyndaǵy Qazaq ulttyq óner akademııasyn bitirgen, kıno jáne teledıdar (1994).
Eńbek joly: 2003 jyly akter, rejısser, jarnamalyq rolıkterdiń prodıýseri; «Sataıfılm» kınostýdııasynyń negizin qalaýshy. 2016 jyly Astana Film Found kompanııasynyń negizin qalady. 2020-2022 jyldary Sháken Aımanov atyndaǵy «Qazaqfılm» AQ prezıdenti qyzmetin atqardy.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan (2019). Qazaqstannyń kınoındýstrııasynyń úzdik qaıratkeri, «Jyldyń halyq súıiktisi» ulttyq syılyǵynyń laýreaty (2014), Qazaqstan kınematografıster odaǵynyń «Qulager» ulttyq syılyǵynyń laýreaty (2012), «Anaǵa aparar jol» tolyqmetrajdy kórkem fılmi úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń ádebıet jáne óner salasyndaǵy Memlekettik syılyǵynyń laýreaty (2018); «Altyn juldyz» syılyǵynyń birneshe dúrkin ıegeri; Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri ataǵyna ıe boldy (2013).
45 jyl buryn (1978) Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi komıteti tóraǵasynyń orynbasary Murat Kóbegenuly QUSAIYNOV dúnıege keldi.
Qazaq memlekettik zań ýnıversıtetin «quqyqtaný» mamandyǵy boıynsha bitirdi.
Eńbek jolyn 2000 jyly Astana qalasy Saryarqa aýdany prokýratýrasynda taǵylymger bolyp bastaǵan. Ár jyldary Astana qalasynyń, Aqmola oblysynyń prokýratýrasynda jáne Bas prokýratýranyń ortalyq apparatynda jumys istedi. Bas prokýratýranyń Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý komıtetinde basshylyq qyzmetterdi atqardy. Komıtettiń Nur-sultan qalasy boıynsha Quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý jónindegi basqarmasy bastyǵy laýazymynda boldy.
Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń tamyz aıynan beri atqaryp keledi.
134 jyl buryn (1889-1937) Alashorda úkimetiniń Batys bólimshesiniń múshesi jáne belsendi qaıratkeri Bıjan (Bıjanǵalı) Ábilqasymuly JANQADAMOV dúnıege keldi.
B.Janqadamov 1916 jyly qazaqtan maıdandaǵy tyl jumysyna adam alýdy toqtatý jónindegi Jaıyq syrty qazaqtary delegatsııasy quramynda Petrogradqa bardy. Sol jyly qazan aıynda Qazan qalasynda oqıtyn bir top qazaq stýdentteriniń qatarynda maıdandaǵy tyl jumysyna alynǵandarǵa, olardyń úı-ishine kómektesý jóninde «Qazaq» gazetine hat jazdy. 1917 jyly naýryz aıynda Á. Bókeıhannyń shaqyrýymen qazaq oqyǵandary tobynda Batys maıdanǵa kelip, jigitterdi elge jetkizý isin uıymdastyrdy. 1917 jyly kúzde el ishindegi yqpaldy adamdardyń usynýymen Jympıty ýezdik zemstvo basqarmasy tóraǵalyǵyna Jálenovpen balamaly negizde sharǵa (saılaý) túsip, basym daýyspen tóraǵa boldy. Ol Zemstvo júıesin birden-bir jergilikti bılik organy dep bilip, onyń demokrattyq negizde jumys istep, halyq sharýashylyǵy mindetterin tolyqtaı atqarýyna kúsh jumsady. M. Shoqaı, H. Dosmuhamedov, I. Qashqynbaev, B. Qarataevtarmen tyǵyz baılanysta jumys istep, Alashordanyń úkimet retinde tanylýyna zor úles qosty. 1937 jyly sáýirdiń 10-ynda «belsendi alashordashy, halyq jaýy» retinde tutqyndaldy. Jaýap alý kezinde J. Dosmuhamedovty qurmetteıtinin, A. Baıtursynovtyń, M. Jumabaevtyń talantyna bas ıetinin taısalmaı aıtyp, Batys Alashorda quramynda bolǵanyn jasyrmaǵany úshin 1937 jylǵy jeltoqsannyń 2-de atyldy. Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy soty kollegııasynyń 1992 jylǵy qyrkúıektiń 16-daǵy uıǵarymymen aqtaldy.
86 jyl buryn (1937-2011) kompozıtor, Qazaqstannyń halyq ártisi, QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty Myńjasar MAŃǴYTAEV dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasyn professor K. H. Qojamıarovtyń klasy boıynsha bitirgen. Mańǵytaevtyń shyǵarmashylyǵynyń janry árqıly, ashyq áýezdiligimen aıryqshalanady, onyń ulttyq – boıaýly mánerine vokaldyq jáne halyq-aspaptyq erekshelikterdi biriktirý tán. Mańǵytaevtyń máneri ásirese, «Qozy men Baıan» baletinde, «Arman», «Qulager» sımfonııalyq poemalarynda «Sheksiz mahabbat» oratorııasynda, «Aqsaq qulan», «Jaılaýda», «Qarataý áýenderi» sııaqty horǵa arnalǵan poemalarynda, ánderinde anyq iz salǵan. Uly Abaıdyń óleńine jazylǵan «Ne izdeısiń kóńilim», «Qalqam-aı, men úndemeı júremin kóp», «Ólse – óler tabıǵat, adam ólmes...» óleńderine án-romanstar jazdy. Sazger jalpy sany úsh júzge taıaý án shyǵardy. Onyń vokaldyq-hor, aspaptyq, sımfonııalyq oratorııa-kantatalary, orkestrlik poema-sıýıtalary, kınofılmder men spektaklderge jazǵan shyǵarmalary zaman tynysyn, ómir shyndyǵyn, dúnıe sulýlyǵyn jyrlaıdy. Aqan seriniń «Qaratorǵaı» ánine jazǵan varıatsııalary men «Arman» atty sımfonııalyq poemasynda, І.Jansúgirovtiń «Qulager» poemasynyń jelisine jazǵan sımfonııasy men «Do-major» sımfonııasynda, «Qozy Kórpesh-Baıan sulý», «Aqtolǵaı» sımfonııalyq sıýıtalarynda halyq áýenderin sheber paıdalanǵan. Al halyq orkestrine arnap jazǵan «Kóktem» poemasy men «Kontserttik kúı», «Yrǵaqty», «Tógilmeli» atty kúıleri, tórt bólimdi «Aqqýdyń aırylýy» degen toptamasy onyń kompozıtorlyq múmkindiginiń jańa qyryn ashty. «Qarataý áýenderi», «Dala daýysy» , «Jaılaýda» hor poemalary men hor sıýıtalary, «Aýyl toıy», «Elim meniń» vokaldyq-horeografııalyq kompozıtsııasyn tyńdaýshy qaýym jyly qabyldady. «Aqan seri – Aqtoqty», «Stalınge hat», «Neke qııar», «Bizdiń úıdiń juldyzdary» spektaklderine, «Báısheshek», «Kókjıek» kınofılmderi men Q. Sátbaev týraly derekti fılmge, «Qojanasyr sáýletshi», «Áýlıe esek», «Úsh túlek» t.b. mýltfılmderge mýzyka jazdy.
«Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
