23 tamyz. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq qul saýdasy men ony joıýdy eske alý kúni
Jyl saıynǵy Halyqaralyq qul saýdasy men ony joıýdy eske túsirý kúni ıÝNESKO Bas konferentsııasynyń 29 S/40 qararymen jarııalanǵan. Mundaı sheshim osy uıymnyń Atqarý komıtetiniń 150-shi sessııasynyń 8.2 qararynda jasalǵan usynystar negizinde qabyldandy.
Santo-Domıngo aralynda 1791 jyly 22 tamyzdan 23 tamyzǵa qaraǵan túni lap etken quldar kóterilisin este qaldyrý maqsatynda osy kún tańdap alynǵan.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1996 jyly Almaty qalasynda, Dostyq dańǵyly men Jambyl kósheleriniń qıylysyna aqyn Jambyl Jabaevtyń eskertkishi ornatyldy. Joba avtorlary: músinshi B. Ábishev, sáýletkerler – S.K. Baımaǵambetov, T. Eralıev, S. Fazylov.
1996 jyly Almatyda Qyrǵyz Respýblıkasynyń elshiligi ashyldy.
2010 jyly Qazaqstannyń ShYU-ǵa tóraǵalyǵy aıasynda Uıymdaǵy qazaqstandyq tóraǵalyqtyń resmı logotıpi bekitildi. Resmı logotıp ShYU eltańbasyn qamtıdy. Onda qyran beınelengen. Qyrannyń astynda uıymnyń eki jumys tilinde (orys, qytaı) «Qazaqstan» dep jazylǵan. Eki búıirinde ShYU-da Qazaqstannyń tóraǵalyq etý jyldary – 2010-2011 jyldar dep jazylǵan.
2011 jyly QR Ulttyq banki ál-Farabı beınesimen nomınaly 500 teńgelik altyn medaldy aınalymǵa shyǵardy. Moneta 999 synamaly altynnan ázirlendi, salmaǵy – 7,78 gramm, dıametri – 21,87 mm, daıyndaý sapasy – «proof», taralymy – 4 myń dana.
2012 jyly Bishkekte Túrki tildes memleketter yntymaqtastyǵy keńesi ІІ sammıtiniń Deklaratsııasyna qol qoıyldy. Qujatqa Qazaqstan, Túrkııa, Qyrǵyzstan prezıdentteri men Ázerbaıjan Premer-Mınıstri qol qoıdy. Osy sammıtte Túrki keńesiniń týy bekitildi.
2013 jyly Astanada Mádenıetterdi jaqyndastyrýdyń halyqaralyq onjyldyǵyn ulyqtaýǵa oraı ótkizilgen forým aıasynda Alakól qoryǵyna Bilim, ǵylym jáne mádenıet máseleleri jónindegi Birikken Ulttar Uıymynyń (ıÝNESKO) bıosferalyq rezervat mártebesin berý rásimi ótti. Alakól bıosferalyq rezervatynyń ıÝNESKO-nyń Dúnıejúzilik jelisine qosylýy aımaqtyń qaıtalanbas tabıǵatyn saqtaýǵa, sonymen qatar Qazaqstannyń ekonomıkasy men týrıstik áleýetin jan-jaqty damytýǵa kómektesedi. Dıplomdy ıÝNESKO-nyń Bas dırektory Irına Bokova berdi.
2013 jyly WBA tujyrymy boıynsha álem chempıony Gennadıı Golovkınge Qaraǵandy qalasynyń qurmetti azamaty tósbelgisi men dıplomy tabys etildi.
2013 jyly ıÝNESKO bas dırektory Irına Bokova Ortalyq Azııaǵa jasaǵan resmı sapary aıasynda Astanada Serik Sápıevke ıÝNESKO-nyń sport jónindegi elshisi mandatyn tapsyrdy. Bir aı buryn Serik Sápıev «Sporttan ıÝNESKO chempıony» qurmetti ataǵyna laıyq dep tanylǵan bolatyn. Sápıev osy ataqqa qol jetkizgen álemdegi 13-shi sportshy boldy.
2016 jyly Japonııa astanasy Tokıodaǵy «Daıgo Fýkýrıý-marý» mýzeıinde ıAdrolyq synaqtarǵa qarsy halyqaralyq kúnge arnalǵan memorıaldyq paneldiń ashylý saltanaty ótti. Onda Semeı polıgony, «Nevada-Semeı» qozǵalysy, Qazaqstan Prezıdentiniń Semeı ıadrolyq polgonyn jabý týraly tarıhı sheshimi jáne t.b. jóninde aqparat qoıylǵan.
2018 jyly «Qazatomónerkásip» Ulttyq atom kompanııasy» AQ ókili Dáýren Alybaev alǵash ret WNFM (World Nuclear Fuel Market – Dúnıejúzilik ıadrolyq otyn naryǵy) qaýymdastyǵy basshylarynyń quramyna kirdi. Taǵaıyndaý Montereıdegi (AQSh) jyl saıynǵy WNFM kezdesýinde daýys berý nátıjesinde jarııalandy. Alǵash ret «Qazatomónerkásiptiń» WNFM keńesinde óziniń ókili paıda boldy.
2019 jyly Úndistannyń Nıý-Delı qalasynda ál-Farabı atyndaǵy qazaq-úndi ǵylymı-bilim jáne mádenı ortalyǵy ashyldy.
Joba ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti jáne Qazaqstannyń Úndistandaǵy Elshiliginiń qoldaýymen júzege asyryldy.
Ortalyqtyń ashylýy 2020 jyly ıÝNESKO-nyń qoldaýymen keń kólemde atap ótiletin ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵyna arnalǵan.
2020 jyly tanymal qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergenniń Polshadaǵy tyńdarmandary RadioDimash.pl («Dımash radıosy») biregeı jobasyn iske qosty.
2021 jyly Shyǵys Qazaqstan oblysy Abaı aýdanyndaǵy Toqtamys aýylynyń mańynan tórt myń jyl buryn salynǵan pıramıda tárizdi tas eskertkishter tabyldy.
Shyǵys Qazaqstannan tabylǵan tarıhı jádiger erte qola dáýirine jatady. Tas eskertkishterde jylqy men ańdardyń beıneleri bar. Eskertkishterdi japondyq áriptesterimen birge zerttegen otandyq ǵalymdar olarǵa 3856 jyl bolǵanyn anyqtady.
2021 jyly Pýsan qalasynda (Koreıa Respýblıkasy) Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas konsýldyǵy ashyldy.
Pýsan qalasynda Qazaqstannyń Bas konsýldyǵyn ashý týraly sheshim Qazaqstan Respýblıkasy men Koreıa Respýblıkasynyń yntymaqtastyǵyna jańa serpin berý úshin qabyldandy.
2022 jyly Almatyda Qazaq ulttyq qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń ǵylymı kitaphanasynyń ǵımaratynda Aıtıeva Raýshan Bahytqyzyna (1936-2021 jj.) arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. R. B. Aıtıeva 45 jyldan astam ýaqyt atalǵan oqý ornynyń kitaphanasynda jumys istep, 1967 jyldan bastap dırektor qyzmetin atqardy. Raýshan Bahytqyzy eńbek jolynda QazSSR Bilim Mınıstrliginiń, Qazaq respýblıkalyq kásipodaqtar komıteti Tóralqasynyń jáne t. b. marapattarymen marapattaldy. Raýshan Aıtıeva A.Baıtursynov atyndaǵy medalmen, «Qazaq KSR Halyq aǵartý isiniń úzdigi» belgisimen marapattaldy. Al 2012 jyly R.Aıtıevaǵa QR Prezıdentiniń Jarlyǵymen «Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek sińirgen qaıratkeri» joǵary memlekettik ataǵy berildi.
