22 qyrkúıek. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Búkilálemdik avtokólikti paıdalanbaý kúni
Avtokólikti paıdalanbaý kúnin ótkizý ıdeıasy 1998 jyly Frantsııada dúnıege keldi. Sol kezde bul sharaǵa jıyrma shaqty qala ǵana qatysty. Al 2001 jyly bul qozǵalysqa 35 eldiń myńdaǵan qalasy qosyldy. Bul kúni Eýropanyń iri qalalary avtokólikti paıdalanýyn qysqartady, qala ishinde tramvaımen, trolleıbýspen, avtobýspen, metromen jáne de qoǵamdyq kóliktiń basqa túrlerimen, sonymen qatar jaıaý júredi nemese velosıpedti paıdalanady.
Dúnıejúzilik múıiztumsyq kúni
Halyqaralyq tabıǵat merekesi múıiztumsyqtyń bes túri – aq, qara, úndi, ıavan jáne sýmatrandy saqtaý qajettiligine nazar aýdarý úshin quryldy. Múıiztumsyqtar Afrıka men Ońtústik Azııada ǵana kezdesetinine qaramastan, Dúnıejúzilik múıiztumsyq kúnine arnalǵan is-sharalar álemniń kóptegen elderinde ótedi. Olardy qoǵamdyq jáne ekologııalyq uıymdar, haıýanattar baǵy, kásiporyndar jáne barlyq kontınentterden (Antarktıdany qospaǵanda) múddeli qoǵam ókilderi uıymdastyryp, júzege asyrady.
Dúnıejúzilik sozylmaly mıeloıdty leıkemııamen kúresý kúni
Alǵash ret 2008 jyly 22 qyrkúıekte sozylmaly mıeloıdti leıkemııa týraly aqparat taratý kúni retinde atap ótilip, 2011 jyly resmı túrde halyqaralyq kún boldy. Bul kúnniń maqsaty – leıkemııanyń bir túri týraly aqparat taratý jáne qoǵamnyń nazaryn naýqastardyń problemalary men dári-dármektiń damýynyń mańyzdylyǵyna aýdarý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1920 jyly Búkilreseılik ortalyq atqarý komıtetiniń jańa dekretimen Orynbor gýbernııasy Qyrǵyz (Qazaq) ASSR-niń quramyna qosylyp, Orynbor qalasy respýblıkanyń astanasy boldy.
1934 jyly Qazaq taý-metallýrgııa ınstıtýty (qazirgi Q. Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti) quryldy. 1960 jyly ataýy Qazaq
polıtehnıkalyq ınstıtýty bolyp ózgertildi, 1970 jyly oǵan V. Lenın esimi berildi. 1994 jyly qańtarda V.I. Lenın atyndaǵy QazPTI Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıteti dep ataldy. Elimizdiń ınjener-tehnıkalyq kadrlaryn daıyndaý isine qosqan qomaqty úlesi eskerilip, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 1999 jylǵy 22 qyrkúıektegi Qaýlysymen Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetine qazaqtyń dańqty ǵalymy, akademık Qanysh Imantaıuly Sátbaevtyń esimi berildi.
1989 jyly «Tilder týraly» Zań qabyldandy. Bul sol kezde áli egemendigin almaǵan Qazaqstannyń ana tili týraly alǵashqy qujaty edi. Osydan keıin 1997 jyly Qazaqstanda «Til týraly» jańa zań qabyldandy.
1993 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Brazılııa Federatıvtik Respýblıkasy dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly notalar almasty.
2001 jyly Qazaqstanǵa memlekettik saparmen Rım papasy II Ioann Pavel keldi. Ony Elbasy Nursultan Nazarbaev Astana áýejaıynda qarsy aldy.
2005 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq olımpıada komıtetiniń ǵımaratynda Qazaqstannyń Olımpıada chempıondaryna arnalǵan eskertkish poshta markalaryn basý saltanaty boldy. «Sport» serııasynyń «Qazaqstannyń Olımpıada chempıondary» markalary alǵash ret shyǵaryldy. Ár blok tórt markadan quraldy, markalarǵa Olımpıada oıyndarynyń chempıondary klassıkalyq kúresten – Jaqsylyq Úshkempirov, jeńil atletıkadan – Vıtalıı Savın, bokstan – Vasılıı Jırov jáne Bekzat Sattarhanovtardyń beınesi túsirildi. Sýretshisi – Danııar Muhamedjanov. Markalardyń jalpy taralymy – 50 myń dana. Markalar Beıjińdegi poshta tólem belgileri fabrıkasynda shyǵaryldy.
2009 jyly Shymkentte Táýelsizdik monýmenti ashyldy. Eskertkish Tóle bı, Qazybek bı jáne Áıteke bı atyndaǵy kóshelerdiń qıylysynda ornalasqan «Ordabasy» alańynda boı kóterdi. Bıiktigi 24 metrlik úsh qyrly stella el halqynyń birligin beıneleıdi, monýmenttiń ár qyryna dana bılerdiń sózderi qashap jazylǵan. Monýmenttiń ushar basyna «Jer-Ana» músini ornatylǵan. Stellanyń irgesi oıý-órnektermen bezendirilgen. Monýment avtorlary – Nasyr Rústemov pen Baqytjan Áshirbaev.
2011 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev ıadrolyq qaýipsizdik boıynsha joǵary deńgeıdegi otyrysqa qatysty. BUU-nyń Nıý-Iork qalasyndaǵy shtab-páterinde ótken otyrysqa BUU-ǵa múshe memleketter: AQSh, Reseı, Qazaqstan, Frantsııa, Koreıa Respýblıkasy, Japonııa, Brazılııa jáne t.b. elderdiń basshylary qatysty.
2015 jyly Qazaqstannyń batysynda HIH ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy Batys Qazaqstandaǵy halyq kóterilisiniń basshysy Isataı Taımanovqa eskertkish ashyldy. Eskertkish Aqtóbe men Batys Qazaqstan oblystarynyń shekarasynda ornatyldy. Isataı Taımanulynyń qabiri eskertkishten 15 shaqyrym jerde ornalasqan, ol jerge mavzoleı salyndy.
2015 jyly «QazAqparat» HAA men «Jenmın jıbao» gazeti ózara túsinistik jáne yntymaqtastyq týraly memorandýmǵa qol qoıdy. Qujatqa sáıkes taraptar «Bir beldeý, bir jol» jobasy jáne «Nurly jol» baǵdarlamasyn aqparattyq súıemeldep, yntymaqtasatyn bolady.
2016 jyly Gaaga qalasynyń (Nıderlandy) merııasynda «Qazaqstan – Uly dala eli» fotosýretter kórmesi ashyldy. Ony Qazaqstannyń Nıderlandydaǵy elshiligi qala bıligimen birlesip uıymdastyrdy. Golland halqyn Astananyń keremet sáýletkerlik sheshimi – Báıterek monýmenti, Beıbitshilik pen kelisim saraıy, Astana Opera teatrynyń ǵımaraty, Áziret Sultan meshiti, t.b. erekshe tánti etti.
2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Nıgerııa Respýblıkasymen dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatty.
2017 jyly Alash qozǵalysynyń 100 jyldyǵyna oraı Semeıde Álıhan Bókeıhanovtyń eskertkishi ashyldy.
2018 jyly Aqmola oblysynda Qazaqstanda alǵash ret Servıs jáne týrızm akademııasy ashyldy. Jańa qyzmet kórsetý jáne týrızm akademııasynyń emblemasyna Aqmola oblysynyń jáne óńir týrızminiń brendi retinde flamıngo alyndy. Akademııada jańa tehnologııalar qoldanylady, al shet elderde tek stýdentterdiń ǵana emes, sonymen qatar aımaqtaǵy otelerlerdiń de taǵylymdamasy josparlanýda. Qazirgi zamanǵy oqytý baǵdarlamasy túrli sanattardy qamtıdy: tehnıkalyq personal, daıashy-barmender, ákimshiler, top-menedjerler. Baǵdarlamanyń trenerleri meıramhana-qonaq úı salasynyń mamandary bolady.
2018 jyly «Qazaq Motsarty» atanǵan jas, ataqty kompozıtor Rahat-Bı Ábdisaǵın Reseıdiń Klın qalasynda kontsert berdi. Onda ataqty qazaqstandyq pıanıst óz týyndylaryn kórnekti kompozıtor Petr Ilıch Chaıkovskııdiń jeke fortepıanosynda oınady. Rahat-Bı Ábdisaǵın – osyndaı qurmetke ıe bolǵan alǵashqy qazaqstandyq ártis.
2020 jyly Qazaqstanda buqaralyq aqparat quraldary men teleradıo habarlaryn taratý qyzmetkerleriniń «BAQ KASIPODAQ» salalyq kásipodaǵy quryldy. Jýrnalısterdiń salalyq kásipodaǵy otandyq BAQ salasynyń damýy, tilshiler qaýymynyń qoǵamdaǵy yqpaly men róliniń artýyna, mártebesiniń kóterilýine kúsh salady. Uıym tóraǵasy retinde jýrnalıstıkada 30 jyldyq tájirıbesi bar, kórermen kózaıymyna aınalǵan belgili telejúrgizýshi Zeıin Álipbek usynylyp, salaǵa jetekshilik etetin boldy.
2020 jyly Atom qýaty halyqaralyq agenttiginiń 64-shi sessııasy aıasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Energetıka mınıstrligi men Amerıka Qurama Shtattarynyń Energetıka departamentiniń ıAdrolyq qaýipsizdik jónindegi ulttyq ákimshiliginiń joǵary baıytylǵan ýrandy (JBÝ) azaıtý týraly birlesken málimdemesine qol qoıyldy.
Taraptar JBÝ-dy barynsha azaıtý, ıadrolyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne ıadrolyq qarýdy taratpaý rejımin nyǵaıtý jónindegi ortaq maqsattardy qoldaý úshin birlesken áreketterdi jalǵastyrý nıetterin rastaıdy.
2020 jyly Ombyda «Abai Uii» qazaq mádenı-iskerlik úıiniń saltanatty ashylýy ótti.
Jıyn barysynda «Abaı úıi» qazaq mádenı-iskerlik úıleriniń qazaq mádenı murasyn keńinen nasıhattaý, sheteldegi otandastarmen iskerlik jáne gýmanıtarlyq baılanystardy nyǵaıtý boıynsha maqsattary men mindetteri aıtyldy.
2021 jyly Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev BUU Bas Assambleıasynyń joǵary deńgeıdegi 76-shy sessııasy aıasynda COVID-19-men kúres jónindegi jahandyq sammıtte «Pandemııany toqtatyńyz jáne qalpyna keltirýdi jaqsartyńyz» atty beıneúndeý jasady. Onda ol jahandyq týrızm men bızneske COVID-19-men kúresýge kómektesý úshin vaktsınalaý sertıfıkattaryn ózara taný boıynsha jumystyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
2021 jyly Taldyqorǵanda jas aǵashty aıalap qorshap turǵan qos alaqan túrinde oıylǵan «Aıaly alaqan» músindik kompozıtsııasynyń saltanatty ashylýy ótti. Qola músin qalanyń «Vostochnyı» shaǵynaýdanynda, modýldik juqpaly aýrýlar aýrýhanasynyń janyna ornatyldy. Músinniń bıiktigi – 1,2 m, uzyndyǵy – 3,8 m, eni – 2,8 m.
