22 qańtar. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik qar kúni (Halyqaralyq qysqy sport kúni)
Jyl saıyn qańtardyń sońǵy jeksenbisinde atap ótiledi. Ol Halyqaralyq shańǵy federatsııasynyń bastamasymen qurylǵan.
Negizgi mindet – 4 pen 14 jas aralyǵyndaǵy balalar men jasóspirimder arasynda qysqy sport túrlerin keńinen nasıhattaý. FIS oılaǵandaı, bul kúni balalar men eresekter konkı, shańǵy nemese snoýbord jarystaryna qatysa alatyn «qar festıvali» ótýi kerek.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1992 jyly Almatyda Qazaqstan Respýblıkasy men Mońǵolııa arasynda dıplomatııalyq qarym-qatynas ornatý týraly hattamaǵa qol qoıyldy.
1993 jyly Prezıdent Jarlyǵymen Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń ataýy Ulttyq ǵylym akademııasy bolyp ózgertilip, respýblıkalyq joǵary ǵylymı mekeme mártebesi berildi.
2010 jyly Almatyda Qazaq ulttyq ónerin órkendetý jolynda eren eńbegimen tanylǵan qylqobyzshy-pedagog, Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Qurmetti qyzmetkeri Ábdimanap Jumabekulynyń úsh tomdyq «Qylqobyzǵa arnalǵan hrestomatııalar» jınaǵynyń birinshi tomynyń tanystyrylymy boldy.
2011 jyly Dúnıejúzilik dopıngke qarsy agenttik Almatydaǵy dopıng-synama júrgizetin jańa zerthananyń akkredıtatsııasyn maquldady. Zerthana protsedýradan tabysty ótip, 2011 jyldan bastap jumys istep keledi.
2013 jyly «Batys Eýropa-Batys Qytaı» kólik dálizin salý barysynda júrgizilgen qazba nátıjesinde bizdiń dáýirge deıin ekinshi myńjyldyqqa jatatyn kómbeler tabyldy (altyn, qoladan buıymdar, aǵash astaý, keramıkalyq ydystar jáne basqa). Tabylǵan jádigerler QR Mádenıet jáne aqparat mınıstrligine berildi.
2013 jyly Shymbulaq kýrortynda eń bıik taýly arqandy park retinde Gınnestiń rekordtar kitabyna enýdi josparlap otyrǵan «Kazakh alpine park» birinshi kásibı arqandy parktiń ashylýy ótti. Búkil álemde teńiz deńgeıinen 2 250 metr bıiktikte mundaı qurylysty eshkim jasaǵan joq.
2014 jyly Almatyda halyq jazýshysy, aqyn Qadyr Myrza Álige arnalǵan memorıaldyq taqta ornatyldy. Qadyr Myrza Áli 50-den astam óleńder jınaǵynyń, ádebı, synı jáne balalar kitaptarynyń, sonymen qatar 200-den astam án mátinderiniń avtory. Onyń kóptegen óleńderi orys, aǵylshyn, frantsýz, fın, lıtva, qyrǵyz, tatar jáne álemniń basqa tilderine aýdarylǵan.
2015jylyShyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq ólkesiniń Altaı okrýginde qazaq halyq medıtsınasy men ulttyq at sporty oıyndary memlekettik sanattaǵy materıaldyq emes mádenı muranyń keńeıtilgen ókildi tizimine resmı engizildi.
2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda birtutas sot praktıkasyn qalyptastyrýǵa múmkindik beretin sot isiniń biryńǵaı jikteýishi quryldy, bul óz kezeginde zań ústemdigin qamtamasyz etýdiń mańyzdy sharty sanalady.
2019 jyly Italııanyń iri astyq egetin kompanııalary qatty bıdaıdyń jańa sorttaryn shyǵarýǵa respýblıkalyq aýqymda daýsyz kóshbasshy bolyp tabylatyn A.I. Baraev atyndaǵy Astyq sharýashylyǵy ǵylymı-óndiristik ortalyǵyna tapsyrys berdi. 2018 jyly kásiporyndaǵy jazdyq bıdaıdyń ónimdiligi – 22,5 ts/ga. Dálme-dál eginshilik polıgondary boıynsha ortasha ónimdilik 25,9 ts/ga bolsa, dástúrli eginshilik tehnologııasymen egilgen eginniń ónimdiligi 18,7 ts/ga qurady. Aýdan men oblys boıynsha ortasha ónimdilik sáıkesinshe 12,2 jáne 12,7 ts/ga boldy.
2020 jyly «Astana Operada» Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıynyń resmı ashylýy zor jetistikpen ótti. Teatrdyń uly aqyn, fılosof, aǵartýshyǵa arnaǵan is-sharalarynyń alǵashqysy Ahmet Jubanov, Latıf Hamıdıdiń áıgili «Abaı» operasy boldy.
