21 jeltoqsan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 21 jeltoqsanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1868 jyly Dala general-gýbernatorlyǵy quramynda Aqmola oblysy quryldy. Ortalyǵy bolyp Omby qalasy tańdaldy. Oblys quramyna 5 ýez – Aqmola, Omby, Petropavl, Kókshetaý, Sarysý kirdi.
1991 jyly 11 Táýelsiz memleket basshylary Almaty deklaratsııasyn qabyldady. Bul qujatqa sáıkes, Táýelsiz Memleketter Dostastyǵy qurylyp, jańa dostastyqtyń tusaýy kesildi, sondaı-aq KSRO-nyń taratylǵany jarııalandy.
1992 jyly QR Joǵarǵy Keńesi «Qazaqstan Respýblıkasynyń prokýratýrasy týraly» Zań qabyldady.
1993 jyly Qazaqstanda «Altyn Juldyz», «Halyq qaharmany» ataǵy, ordender, medaldar, jáne basqa memlekettik syılyq belgileriniń beıneleri bekitildi. Bul ordenmen tek qana Qazaqstan Respýblıkasyna eńbek sińirgen azamattar marapattalady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti «Altyn qyran» ordeniniń kavaleri atanady. «Halyq qaharmany» ataǵyn alǵandarǵa «Altyn juldyz» erekshe belgisi jáne «Otan» ordeni beriledi.
«Otan» ordeni – Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵarǵy ordenderiniń biri. «Otan» ordenimen memlekettik jáne qoǵam qyzmetterinde: ekonomıkany damytýda, áleýmettik salada, ǵylym men mádenıette, quqyq qorǵaý jáne áskerı qyzmette, demokratııa men áleýmettik salany damytýda erekshe eńbekteri úshin marapattalady.
1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Izraıldegi elshiligi ashyldy.
2010 jyly «Qazposhta» AQ 2011 jyldyń qańtar-aqpan aılarynda Astana jáne Almaty qalalarynda VII qysqy Azıada oıyndarynyń ótkizilýine oraı «Sport» serııasynyń tórt poshta markasyn aınalymǵa shyǵardy – «Tramplınnen sekirý», «Mánerlep syrǵanaý», «Frıstaıl» jáne «VII qysqy Azıada oıyndarynyń emblemasy».
2010 jyly Abaı shyǵarmalary nemis tilinde jaryq kórdi. Kitapqa uly aqynnyń óleńderi men qara sózderi kirdi.
2012 jyly QR Ulttyq banki «Tańbaly petroglıfteri» eskertkish kúmis shaqalaryn aınalymǵa shyǵardy.
2012 jyly saq kezeńi arheologııalyq qazbalary negizinde «Qanatty barys týraly ańyz» mýltfılmi túsirildi.
2013 jyly S. Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıteti stýdentteriniń bes jobasy Ystambulda (Túrkııa) Eýrazııa sáýlet-qurylys jáne dızaınerlik mektepterdiń III halyqaralyq festıvalinde úzdikter qatarynan tabyldy. On bir eýroazıattyq eldiń 48 joǵary oqý ornynyń 100-den astam ókili baıqaýǵa 260 jumys usynǵan.
2017 jyly Astanada Qazaqstan Prezıdentiniń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasyna úzdik dızaınerlik sheshimder baıqaýynyń jeńimpazdary marapattaldy. Baıqaýda Gran-prı júldesin jeńip alǵan pavlodarlyq Denıs Romanovqa 2 mıllıon teńge tabystaldy. Al júldeli birinshi oryndy jeńip alǵan Nazarbaev Ýnıversıtetiniń stýdenti Mádına Muqanovaǵa 1,5 mıllıon teńgeniń sertıfıkaty berildi. Ekinshi oryndy (1 mıllıon teńge) Pavlodar qalasynan kelgen Rýstam Sarımov utyp alsa, úshinshi oryn L. Gýmılev atyndaǵy EUÝ stýdenti Sáýle Jıenqulovaǵa (500 myń teńge) buıyrdy.
2018 jyly «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń Bırjasy (AIX) Eýropa, Azııa jáne Jerorta teńizi alabynyń 33 múshesin biriktiretin Eýropa-Azııalyq qor bırjalary federatsııasynyń tolyqqandy múshesi boldy. Federatsııanyń maqsaty men mıssııasy – Eýrazııa óńiriniń (Eýropa, Azııa, Jerorta teńizi alaby) kapıtal naryqtaryn damytýǵa, ilgeriletýge jáne olardyń yntymaqtastyq ornatýyna járdemdesý. Bul uıymnyń múshesi bolý AIX úshin bıznesti qoldaý, trenıngter men vebınarlar, zertteýler men jarııalanymdar arqyly bilim almasý, PR qoldaý, FEAS ConFEAS flagmandyq is-sharaǵa qatysý sııaqty FEAS artyqshylyqtaryn alýǵa múmkindik beredi.
2019 jyly «Qazaqfılm» kınostýdııasynyń prezıdenti Arman Ásenov Túrki álemi kınematografısteri qaýymdastyǵy atqarýshy komıtetiniń múshesi atandy. Jańa músheniń kandıdatýrasyn engizý týraly sheshimdi qaýymdastyq músheleri biraýyzdan qoldaǵan.
2019 jyly Tashkent qalasyndaǵy «Ózbekstan» halyqaralyq forýmdar saraıynda Qazaqstannyń Ózbekstandaǵy jylynyń saltanatty jabylýyna arnalǵan gala-kontsert ótti. Bir jyl ishinde Ózbekstanda forýmdar, konferentsııalar, kórmeler, sondaı-aq kóptegen mádenı, sporttyq jáne týrıstik is-sharalar ótkizildi.
2020 jyly Astananyń oqýshylary Brazılııanyń Novo-Gambýrg qalasynda 35-shi «MOSTRATEC» halyqaralyq bilim kórmesi aıasynda ótken halyqaralyq ǵylymı jobalar baıqaýynda úzdik atandy. Pandemııaǵa baılanysty qashyqtyq baıqaýyna 35 elden 752 jobamen úmitkerler qatysty. Onyń 25-i – Qazaqstandaǵy mektep oqýshylary.
2021 jyly Qajymuqan Muńaıtpasov mereıtoıyna «Kórnekti oqıǵalar men adamdar» serııasyn jalǵastyra otyryp, nomınaly 100 teńgelik melhıordan monetalar shyǵaryldy. Monetanyń syrt jaǵynda (reversinde) Qajymuqan Muńaıtpasovtyń portrettik beınesi, portrettiń sol jaǵynda – mereıtoı kúnin bildiretin 150 JYL degen jazý, oń jaǵynda – kúrestiń sıýjettik fragmenti jáne «2021 j.» degen jazý bar. Monetany aınaldyra sol jaqta shyǵarylǵan jylyn kórsetip – QAJYMUQAN MUŃAITPASULY degen jazý bar.
2021 jyly TILASHAR kollektsııalyq monetalary aınalymǵa shyǵaryldy. Nomınaly 500 teńgelik kúmis monetalar, nomınaly 100 teńgelik melhıor jáne 100 teńgelik neızılber «Qazaqstannyń salt-dástúrleri, ulttyq oıyndary» serııasyn jalǵastyrady.
Tilashar – ár otbasynyń ómirindegi erekshe oqıǵa. Buryn bul ádet bala alǵashqy sózin aıtqannan keıin oryndalatyn. Búgingi dástúr bilimge alǵashqy qadamdy bildiredi.
2021 jyly Qazaqstanda Chehııa elshiliginiń janyndaǵy áskerı attashe ókildigi ashyldy.
Qazaqstandyq tarap Chehııanyń Qazaqstandaǵy elshiliginde áskerı attashe keńsesiniń ashylǵanyna rızashylyǵyn bildirdi. Polkovnık Oljas Husaıynov Qazaqstan men Chehııa arasyndaǵy áskerı yntymaqtastyq damýdyń bastapqy kezeńinde ekenin atap ótip, onyń is júzinde jandanatynyna senim bildirdi.
2022 jyly «Qazaqstan» jeńil atletıka sport kesheninde qazaqstandyq aýyr atlet, tórt dúrkin álem chempıony Ilıa Ilın bastamasymen jáne uıymdastyrýymen kúshtik sport túrlerinen «ILYIN IRON CUP» demonstratsııalyq týrnıri ótti.
2022 jyly belgili qoǵam qaıratkeri, fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor Amangeldi Aıtaly dúnıeden ótti. Amangeldi Aıtaly 1939 jyly 10 qyrkúıekte dúnıege kelgen. Uzaq ýaqyt bilim salasynda qyzmet etti. Qazaqstan Qoǵamdyq ǵylymdar akademııasynyń akademıgi boldy. 100-den astam ǵylymı jarııalanymnyń jáne úsh ǵylymı maqalanyń avtory. Amangeldi Aıtaly 2-shi jáne 3-shi shaqyrylǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty boldy, QR Parlamenti «Aýyl» depýtattyq tobynyń múshesi boldy. «Qurmet belgisi», «Parasat», III dárejeli «Barys», II dárejeli «Barys» ordenderimen marapattalǵan. Aqtóbe qalasynyń jáne Aqtóbe oblysynyń qurmetti azamaty.
2022 jyly Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev memlekettik saparmen Ózbekstanǵa bardy. Memleket basshysyn Tashkent halyqaralyq áýejaıynda Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeev qarsy aldy. Eki kúndik sapar barysynda Ózbekstan Prezıdentimen tar jáne keńeıtilgen quramda kelissózder júrgizilip, birqatar ekijaqty kelisimderge qol qoıyldy.
