21 naýryz. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 20 naýryzǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
Naýryz meıramy
Qazaq halqynyń ejelden kele jatqan Jańa jyly. «Naýryz» sózi parsynyń «naý» – jańa, «rýz» – kún degen sózderinen turady, Jańa jyldyń birinshi kúnin bildirgen. Bul merekeniń ejelden parsy jáne túrki halyqtary birneshe myń jyldan beri toılap keledi. Qazaqstan Naýryzdy memlekettik mereke retinde 1999 jyldan bastap toılap keldi. 2008 jyldyń 25 maýsymyndaǵy «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy mereke kúnderi týraly» Zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilýine baılanysty, 2009 jyldan bastap 3 kún boıy atap ótiledi. Qazirgi kezdegi Naýryz kóne dáýirdegi dástúrler sabaqtastyǵyn saqtap qalǵan, ulttyq mádenıetti qalpyna keltirýde bul «ýaqyt baılanysynyń», Qazaqstan tarıhy men qazirgi kezeńiniń asa mańyzdy jalǵastyrýshy býyny. Qazaqstanda Naýryz meıramy – memlekettik meıram.
Dúnıejúzilik áleýmettik jumys kúni
Jyl saıyn naýryzdyń úshinshi seısenbisinde áleýmettik jumysty nasıhattaý arqyly áleýmettik ádilettilik, adam quqyǵy jáne áleýmettik damý úshin kúresetin jahandyq uıym – Áleýmettik qyzmetkerlerdiń halyqaralyq federatsııasynyń bastamasymen atap ótiledi. Áleýmettik jumystyń negizgi mindeti – kómekke jáne qoldaýǵa muqtaj áleýmettik toptar ókilderiniń (balalar, múgedekter, zeınetkerler, az qamtylǵan adamdar, áıelder jáne t.b.) laıyqty ómir deńgeıi men sapasyn qamtamasyz etý. Sonymen qatar áleýmettik jumystyń mańyzdy nátıjesi – bul jeke adamdardyń ǵana emes, búkil otbasylar men qoǵamnyń ál-aýqatyn jaqsartý.
Dúnıejúzilik poezııa kúni
ıÝNESKO-nyń Bas konferentsııasynyń 30-shy sessııasynyń sheshimi boıynsha naýryzdyń 21-i Dúnıejúzilik poezııa kúni bolyp jarııalandy. Birinshi Dúnıejúzilik poezııa kúni ıÝNESKO-nyń shtab-páteri ornalasqan Parıjde ótti.
Halyqaralyq orman kúni
Búgin búkil álemde 1971 jyly bekitilgen Halyqaralyq orman kúni nemese Ormandy qorǵaýdyń dúnıejúzilik kúni atalyp ótedi. Bul kúndi bekitý bastamasyn Eýropalyq aýylsharýashylyq konfederatsııasy 1971 jyly 23-i Bas Assambleıada usyndy jáne bul ıdeıany BUU janyndaǵy Dúnıejúzilik azyq-túlik jáne aýylsharýashylyq uıymy qoldady.
Halyqaralyq túster kúni
2009 jyly álemniń 30-dan astam eliniń atynan qatysatyn halyqaralyq qaýymdastyq músheleri resmı túrde maquldady. Halyqaralyq túster kúnine oraı álemniń kóptegen elinde túrli is-sharalar ótkiziledi: óner kórmeleri, ǵylymı kezdesýler, pikirtalastar, sýretshiler men dızaınerlerge arnalǵan baıqaýlar jáne t. b.
Halyqaralyq qýyrshaq teatry kúni
2003 jylǵy naýryzdyń 21-nen bastap Halyqaralyq qýyrshaq teatry qyzmetkerleri kúni dástúrli túrde atalyp ótedi. Ideıa qýyrshaq teatrynyń tanymal qaıratkeri Djıvada Zolfagarıhodaǵa (Iran) tıesili. 2000 jyly Magdebýrgtaǵy ÝNIMA-nyń XVIII-shi Kongressinde talqylaýǵa osy usynysty berdi. 2002 jyly bul resmı túrde bekitildi.
Halyqaralyq násildik kemsitýshilikti joıý jolyndaǵy kúres kúni
1960 jyly naýryzdyń 21-de násilshildik qurbandaryn eske alý maqsatynda BUU Bas Assambleıasynyń 1966 jylǵy qazannyń 26-daǵy XXI sessııasynyń sheshimi boıynsha atap ótiledi. Osydan 46 jyl buryn (1960) Ońtústik Amerıkanyń Sharpevıl qalasy polıtseıleri beıbit sherýge shyqqan turǵyndarǵa oq atyp, 69 adam qaza tapqan bolatyn.
Halyqaralyq daýn sındromyna shaldyqqan adamdar kúni
BUU Bas Assambleıasy 2011 jyldyń jeltoqsanynda Daýn sındromyna shaldyqqan adamdardyń halyqaralyq kúnin bekitken.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1950 jyly Óskemen qalasynda Búkilodaqtyq túrli tústi metall ǵylymı-zertteý ınstıtýty quryldy. Qazirgi ýaqytta metall, tsınk alatyn polımetall kenderin óndirý, baıytý jáne qorǵasyn kontsentrattaryn qaıta óńdeý máselelerimen aınalysatyn respýblıkamyzdaǵy iri ınstıtýt bolyp tabylady. Eńbek Qyzyl Tý ordenimen marapattalǵan. Instıtýttyń 410 zerttemeleri KSRO-nyń Halyq sharýashylyǵy jetistikteriniń kórmesiniń (VDNH) altyn, kúmis jáne qola medaldarymen atap ótilgen. Instıtýt KSRO-nyń 1200 avtorlyq kýáligine, Qazaqstan Respýblıkasynyń, Reseı Federatsııasynyń jáne alys shetel elderdiń 400 patentine ıe.
1972 jyly Almaty qalasynyń Áýezov aýdany quryldy. 1997 jyly Alataý men Máskeý aýdandarynyń joıylýyna baılanysty qaıta ákimshilik-aýmaqtyq bólinis boldy.
1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasy men Ulybrıtanııa jáne Soltústik Irlandııa Birikken Koroldigi arasyndaǵy Dostyq jáne yntymaqtastyq deklaratsııasyna qol qoıyldy.
2000 jyly Almatyda qazaqtyń tuńǵysh ınjeneri Muhametjan Tynyshbaev turǵan úıge eskertkish taqta ornatyldy.
2007 jyly memlekettiń áskerı qaýipsizdigin qamtamasyz etýdiń, soǵystar men qarýly qaqtyǵystardy toqtatýdyń, Qarýly Kúshterdi jáne basqa da áskerı kúshter men qurylymdardy damytý jáne paıdalanýdyń negizgi ustanymdaryn qamtıtyn Áskerı doktrına bekitildi.
2009 jyly 2006 jylǵy qyrkúıektiń 8-de Semeı qalasynda qol qoıylǵan Ortalyq Azııada ıadrolyq qarýdan azat aımaq týraly Kelisimshart kúshine endi. Qazaqstan jerindegi tarıhı kelisimshartqa Qazaqstan Respýblıkasy, Qyrǵyz Respýblıkasy, Tájikstan Respýblıkasy, Túrikmenstan Respýblıkasy jáne Ózbekstan Respýblıkasy qol qoıdy.
2016 jyly QR Parlamenti Májilisiniń Qazaqstan halqy Assambleıasy saılaıtyn depýtattarynyń saılaýy boldy. Daýys berý QHA-nyń kezekten tys sezi barysyndy elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda ótti.
2017 jyly Túrkistan qalasy resmı túrde túrki áleminiń mádenı astanasy atandy. Osy kúni túrki elderiniń taǵdyryn toǵystyrǵan kıeli Túrkistan tórindegi dúbirli sharaǵa 23 memleketten kelgen 300-ge jýyq sheteldik qonaq, halyqaralyq uıym ókilderi, qazaqstandyq zııaly qaýym jáne óner tulǵalary, buqaralyq aqparat quraldary men ońtústikqazaqstandyq turǵyndar, ıaǵnı, jalpy sany 10 myńǵa jýyq adam qatysty.
2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynda Qazyǵurt qasıetti taýynyń eteginde Kemeqalǵan kesheniniń kapsýlasy salyndy. Taýdyń ústinde keme ornatý, murajaı, qonaq úı, meıramhana jáne kórý alańdaryn salý josparlanýda.
2019 jyly Kaır ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetinde «qazaq tili» mamandaǵynyń resmı ashylýy bolyp ótti. «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda arab áleminde alǵash ret JOO-da bólek pán retinde oqytylatyn qazaq tiliniń birinshi ashyq sabaǵynda stýdentter Qazaqstannyń Ánuranyn oryndap, Abaı óleńderin oqydy. Budan bólek, olar qazaq halqynyń dástúrleri týraly qazaq jáne arab tilderinde birqatar qoıylym qoıdy. Qazaq tiliniń oqytýshysy – «Ál-Azhar» ýnıversıtetiniń túlegi, qazaqstandyq Rabıǵa Tólebaı.
2021 jyly túrkitildes elder arasynda aqparat almasý jáne ortaq medıakeńistikti qalyptastyrý úshin «altyn kópir» bolýdy josparlaǵan «Turkistan» halyqaralyq telearnasy habar taratýdy bastady. «Turkistan» telearnasy qazaq, túrik jáne orys tilderinde habar taratady, kórermenderdi baýyrlas halyqtardyń tarıhymen, mádenıetimen jáne qazirgi ómirimen tanystyrady.
2021 jyly qostanaılyq qolónershi Raıhan Orazalıeva Naýryz merekesine oraı 21 metrlik kórpe tikti. Búgingi tańda bul Raıhan apa tikken eń uzyn kórpe. Qolónershi Gınnestiń rekordtar kitabyna enýdi josparlap otyr.
2021 jyly Pavlodar qalasynda kórnekti qazaq qaıratkeri, ánshi jáne aqyn Estaı Berkimbaıulyna eskertkish ashyldy. Estaı - qazaq mýzykasynyń barlyq qyryn saqtaǵan sońǵy kompozıtor. Onyń shyǵarmashylyǵy sal-seri sııaqty janrdyń san ǵasyrlyq tarıhyn qorytyndylaıdy.
2022 jyly Rýmynııanyń iri óńirlik ortalyqtarynyń birinde qazaqstandyq kıno kúnderi ótti. Іs-sharanyń ashylýynda birneshe jyl ishinde úlken serpilis jasalǵan mádenı baılanystardy tereńdetýdiń mańyzdylyǵy atap ótildi.
2022 jyly Halyqaralyq Túrki akademııasy Naýryzǵa arnalǵan merekelik is-shara ótkizdi, onyń aıasynda 2022 jyl resmı túrde Ahmet Baıtursynuly jyly bolyp jarııalandy.
2023 jyly «Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵy» monýmenti janynda ótken Naýryz meıramynda Memleket basshysy elimizdegi saıası jańǵyrýlar, bılik júıesin jańartýǵa baǵyttalǵan baıypty saıası qadamdar týraly aıtty. Qasym-Jomart Toqaev Májilis pen máslıhattar depýtattarynyń saılaýy týraly aıtyp, saılaý kúniniń Naýryz merekesine sáıkes kelýin «sımvolıkalyq» dep atady. Májilis pen máslıhattar saılaýy aýqymdy ózgeristerdiń laıyqty jalǵasy boldy. «Elimizdiń saıası damýynda jańa beles bastaldy», - dep esepteıdi Prezıdent.
