21 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik televızııa kúni
1996 jyly 21 qarashada BUU shtab-páterinde ótken tuńǵysh Dúnıejúzilik televızııa forýmynyń qurmetine sol jyly BUU-nyń Bas Assambleıasy jarııalaǵan.
Búkilálemdik sálemdesý kúni
1973 jyldan atalyp ótedi. Bul kúndi ótkizý ıdeıasyn Amerıkanyń Nebraska shtatynda turatyn aǵaıyndy Maıkl men Braıan Makkormak usyndy. Bul «qyrǵıqabaq soǵys» órship turǵan kezde, halyqaralyq teketiresti kúsheıtýge qarsylyq pen narazylyq belgisi bolatyn. «Qarapaıym da tıimdi amal tabý qajet» dep sheshken jigitter aqjarqyn kóńilmen álemniń túkpir-túkpirine sálem hattar jóneltedi. Olardyń ıdeıasy qoldaý tabady. Sodan bastap jyl saıyn 21 qarashada Búkilálemdik sálemdesý, qýanysh, jyly lebizder men kóterińki kóńil-kúı kúni atap ótiledi.
Búkálemdik balyq sharýashylyǵy kúni
Jyl saıyn kommertsııalyq balyq aýlaý jáne balyq ónerkásibimen aınalysatyn adamdarmen birge atap ótýledi. Onyń basty mindeti – kásipshilik balyq sharýashylyǵynyń álem ekonomıkasyndaǵy mańyzyn atap ótip, turaqty balyq aýlaý sharýashylyǵynyń mańyzy týraly habardarlyqty arttyrý.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1988 jyly Máskeýde Aral teńiziniń kúnderi ashyldy. Teńiz aımaǵyndaǵy ekologııalyq jaǵdaı qoǵamnyń alańdaýshylyǵyn týǵyzdy. Máskeýdegi Aral teńizi kúni osy máselege arnaldy.
2005 jyly qazaqstandyq «Qazaqstan-Antarktıda-2005» sporttyq ekspedıtsııasynyń komandasy Jerdiń eń sýyq qurlyǵyndaǵy ekinshi shyńdy baǵyndyryp, oǵan Qazaqstannyń astanasy qurmetine «Astana» degen at qoıdy. Ekspedıtsııa quramynda kásibı alpınıstermen qatar, áýesqoılar da boldy.
2005 jyly Tarazda ıslam oıshyly, din zertteýshisi, aqyn, aǵartýshy Saıd Mahmud at-Tarazıdi eske alý sharalary bolyp ótti. Ǵalym turǵan úıge eskertkish taqta ornatý jáne oblys ortalyǵynda bir kósheniń atyn berý týraly sheshim 1995 jyly qarashada Saıd Mahmud at-Tarazıdiń týǵanyna 100 jyl tolýyna arnalyp Taraz qalasynda Qazaqstan jáne Ózbekstan ǵalymdarynyń qatysýymen ótken ǵylymı-praktıkalyq konferentsııada qabyldanǵan bolatyn. Ataqty ǵalym 1923-1930 jyldary turyp, eńbek etken Tarazdaǵy medrese men Ábdiqadyr kóne meshitinde saltanatty jaǵdaıda eskertkish taqta ornatyldy. Qaladaǵy burynǵy Proletar kóshesi endi Saıd Mahmud at-Tarazıdiń esimimen atalady. Ǵalymdy eske alý sharalaryn ótkizýge qaladaǵy ózbek ulttyq ortalyǵy da atsalysty.
2006 jyly Jıdebaı shatqalynda Semeı oblysyndaǵy Abaıdyń memlekettik ádebı-memorıaldyq kesheni qurylymynyń bir bóligi - aqyn, ataqty fılosof, talantty kompozıtor Shákárim Qudaıberdiulynyń respýblıkadaǵy tuńǵysh murajaıy ashyldy. Ekspozıtsııa «Ańshy úıi» dep atalyp, ótken ǵasyrdyń 30-ynshy jyldarynda qýǵyn-súrginge ushyraǵan aqynnyń ómirbaıany men shyǵarmashylyǵyn tolyqtaı ashatyn materıaldar jınaǵy toptastyrylǵan.
2008 jyly Ystanbulda Parlament tóraǵalarynyń konferentsııasynda Ázerbaıjan, Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Túrkııa arasynda Túrkitildes elderdiń Parlamenttik Assambleıasyn (TúrkPA) qurý týraly kelisimge qol qoıyldy.
2012 jyly Almatydaǵy «Ǵylym ordasy» RMK-da Qazaqstan ǵylymynyń tarıhy, Sırek kezdesetin kitaptar, Arheologııa, Tabıǵat murajaıy degen tórt mýzeı ashyldy. Arheologııa mýzeıiniń ashylýy HH ǵasyrdyń 20-jyldarynan bastap, qazaqstandyq ǵalymdardyń jumysymen, otandyq arheologııa ǵylymynyń damý barysymen tikeleı baılanysty.
2012 jyly «Altyn adam-2012» syılyǵynda jyldyń úzdik dárigeri nomınatsııasynda halyqaralyq dárejedegi kardıohırýrg ıÝrıı Pıa jeńimpaz atandy. Oǵan altyn batyrdyń músinshesi jáne sertıfıkat berildi.
2013 jyly ıÝNESKO-nyń shtab-páterinde Bas assambleıadaǵy dúnıejúzilik mádenı jáne tabıǵı murany qorǵaý boıynsha Konventsııasynyń aıasynda Dúnıejúzilik mura komıtetiniń múshelerin saılaý ótti. Daýys berý qorytyndysy boıynsha, ıÝNESKO aıasynda júrgizilgen sharalar, jumysty belsendi ári nátıjeli júrgizýdiń nátıjesinde jáne onyń túrli organdarynyń arqasynda Qazaqstan birinshi ret 2013-2017 jyldarǵa arnalǵan kezeńge Dúnıejúzilik mura komıtetiniń múshesi bolyp saılandy.
2014 jyly Qazaqstan Ulttyq Banki aınalymǵa «Ana» estelik monetasyn shyǵardy. Altyn jalatylǵan jáne nomınaly 500 teńge kúmis monetalarda adam qundylyǵyn kórsetýge arnalǵan «Júrekten júrekke» serııasyna jatady.
2015 jyly Gollandııanyń Rotterdam qalasynda Qazaqstan astanasynyń qurmetine «Astana» alańy ashyldy.
2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasynda balanyń quqyqtaryn qorǵaý máseleleri boıynsha «111» tegin jelisi jumys isteı bastady. Atalǵan nómirge habarlasqan bala óziniń quqyqtarynyń buzylǵany týraly habarlaı alady. Baılanys ortalyǵy táýlik boıy jumys isteıdi.
2016 jyly Parıjde Jibek jolynyń birinshi Chanan-Tıanshan bóliginiń 8 qazaqstandyq eskertkishin ıÝNESKO-nyń búkilálemdik mura tiziminde saqtaý týraly kelisimge qol jetkizildi. Sonymen qatar, Talǵar qalashyǵynyń Dúnıejúzilik muralar tizimine engizilgeni týraly sertıfıkat tabystaldy.
2018 jyly Bakýde Ázerbaıjan-Qazaqstan jastar forýmy ótti. Bul eki eldiń jastar saıasaty, júzege asyp jatqan startap-jobalar tanystyrylǵan alǵashqy forým.
2019 jyly daryndy balalarǵa arnalǵan oblystyq kópsalaly lıtseı-ınternatynyń oqýshysy Daıana Mýkına «Eco Startup» halyqaralyq ekologııalyq startap-jobalar baıqaýynda «Qaıyrymdylyqtan kásipkerlikke deıin: bıe súti negizinde kosmetıka jasaý» jobasyn usyna otyryp, «Úzdik prototıp» nomınatsııasy boıynsha 750 000 teńge grant ıegeri atandy.
Jobanyń negizgi ereksheligi kosmetıkanyń quramyna sýblımatsııalanǵan bıe sútin qosý, ıaǵnı paıdalanylatyn ónim sýdan tazartylady, biraq óziniń barlyq paıdaly qasıetterin saqtaıdy. Sýblımatsııany qoldanatyn kosmetıkanyń osy túriniń balamasy álemde áli joq jáne bul jalǵyz tabıǵı kosmetıkalyq ónim.
2020 jyly Bolgarııa Ulttyq jınalysy ǵımaratynda ataqty fılosof Ábý-Násir ál-Farabıdiń 1150 jyldyǵy men aqyn jáne aǵartýshy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty rásim bolyp ótti. Sonymen qatar, shara aıasynda Qazaq Ulttyq ýnıversıteti fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor Jaqypbek Áltaevtiń ál-Farabıdiń ómiri men qaldyrǵan murasy týraly qaıta shyǵarylǵan kitabynyń tusaýkeseri ótti.
2020 jyly San-Frantsısko qalasynyń Bas kópshilik kitaphanasynda qazaqstandyq ádebıet jáne mádenıet bólimi ashyldy. Kitaphananyń jańa ashylǵan bólimine syılyqqa qazaq, orys jáne aǵylshyn tilderinde shyǵarylǵan 400-den astam kitap tabystaldy. Olardyń arasynda tarıhı jáne mádenı ádebıet, Sh.Ýálıhanov, J.Jabaev, Sh.Qudaıberdiuly, M.Áýezov, S.Muqanov, O.Súleımenov jáne t.b kóptegen qazaq aqyndary, prozaık jáne ǵalymdardyń kitaptary bar.
