2025 jyldyń sońyna deıin barlyq aýyldy aýyz sýmen qamtý máselesi sheshiledi
«Tujyrymdama (Qazaqstan Respýblıkasynyń aýyldyq aýmaqtaryn damytýdyń 2023-2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasy) aıasynda mınıstrlikke 4 is-shara bekitilgen. Birinshisi - aýyldyq eldi mekenderdi bas josparmen jáne egjeı-tegjeıli josparlaý jobalarymen qamtamasyz etý. Qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes halyq sany 5 myń adamnan asatyn eldi mekender úshin egjeı-tegjeıli josparlaý jobalarymen biriktirilgen bas jospar ázirlenedi. Al halyq sany 5 myń adamnan kem eldi mekender úshin damý jáne qurylys salý shemalary ázirlenip jatyr. Tıisinshe, búgingi kúni halyq sany 5 myń adamnan asatyn 279 aýyldyq eldi meken jáne halyq sany 5 myń adamnan az 4 480 aýyl bas josparmen qamtamasyz etiledi. Bas josparmen qamtamasyz etýdiń óte tómen deńgeıi 4 oblysta baıqalady: Soltústik Qazaqstan, Abaı, Aqtóbe jáne Shyǵys Qazaqstan oblystary», - dedi ol.
Onyń atap ótýinshe, ekinshisi - Qazaqstan Respýblıkasynyń 2025 jylǵa deıin Ulttyq damý josparyn iske asyrý aıasynda sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qoljetimdiligi joq aýyldyq eldi mekenderdi qamtamasyz etý jónindegi is-sharalardy iske asyrý.
«2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha aýyldarda sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qoljetimdilik 94,5 paıyzdy qurady. Aýyz sýmen qamtýdyń eń tómen deńgeıi Qostanaı, Aqmola jáne Soltústik Qazaqstan oblystary aýyldarynda baıqalyp otyr. Bıyl sýmen jabdyqtaý jáne sý burý júıelerin salýǵa jáne rekonstrýktsııalaýǵa respýblıkalyq bıýdjetten aýyldarda 267 jobany iske asyrýǵa 113 mlrd teńge bólindi. Jyl qorytyndysy boıynsha aýyl turǵyndaryn sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qoljetimdilikti 96,3 paıyzǵa deıin arttyrý josparlanýda. Memleket basshysynyń tapsyrmasyn ýaqtyly jáne sapaly oryndaý úshin respýblıkanyń árbir eldi mekeni eskere otyryp aýyz sýmen kezeń-kezeńimen qamtamasyz etý jospary ázirlendi», - dedi vıtse-mınıstr.
Azamat Beıisbekovtiń dereginshe, búginde elimizde barlyǵy 6 295 aýyl bar. Onyń ishinde 4 900 aýyl sýmen jabdyqtaý qyzmetterine qol jetkize alady.
Qalǵan 1 395 aýyldyń aýyz sý máselesin sheshý 2025 jyldyń sońyna deıin josparlanyp otyr.
«Bizdiń mınıstrliktiń jelisi boıynsha 391 aýylda ortalyqtandyrylǵan sýmen jabdyqtaý qurylysy josparlanýda jáne 41 aýylda Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi arqyly kentishilik jeliler toptyq sý qubyrlaryn salý jónindegi jobalardy iske asyrý aıasynda salynatyn bolady. Bıýdjet qarajatyn tıimdi paıdalaný maqsatynda halqy 200 adamnan az 963 aýylda jergilikti bıýdjet qarajaty esebinen Keshendi blok modýlder ornatylady», - dedi ol.
Vıtse-mınıstrdiń atap ótýinshe, úshinshisi - Qazaqstan Respýblıkasynyń 2030 jylǵa deıingi kóliktik-logıstıkalyq áleýetin damytý tujyrymdamasy asynda jergilikti mańyzy bar joldardyń normatıvtik jaı-kúıin qamtamasyz etetin is-sharalardy iske asyrý.
«Búgingi tańda 70 myń shaqyrym jergilikti jeliniń 85 paıyzy normatıvtik jaǵdaıda. Osy tujyrymdamanyń is-sharalar josparyna sáıkes oblystyq jáne aýdandyq joldardyń úlesi 2027 jylǵa qaraı 95 paıyzǵa deıin jetkizý kózdelgen. Bıyl jergilikti mańyzy bar joldardy salýǵa, rekonstrýktsııalaýǵa jáne jóndeýge 350 mlrd teńge bólindi. Bólingen qarajat esebinen 4,1 myń shaqyrym jolda jumystar júrgizilýde. Osy jyldyń qorytyndysy boıynsha normatıvtik jaǵdaıdaǵy joldardyń úlesin 87 paıyzǵa deıin jetkizý josparlanýda», - dedi vıtse-mınıstr.
Onyń aıtýynsha, tórtinshisi - aýyldyq jerlerde, jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń, júıe quraýshy kásiporyndardyń shaǵyn jáne orta bıznes beldeýin qurý, áleýmettik damý jáne taýar óndirýshiler úshin uzaq merzimdi tapsyrystardy qamtamasyz etýdi qosa alǵanda, elishilik qundylyqty damytý baǵdarlamalaryn ázirleý jónindegi mindettemelerin zańnamalyq turǵydan bekitý.
«Shaǵyn jáne orta bıznes beldeýin qurý maqsatynda iri kásiporyndar men jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń aınalasynda tapsyrys berýshiler men jetkizýshilerdiń ózara is-qımyly boıynsha tásilder ázirlendi. Tapsyrys berýshilerdiń otandyq shaǵyn jáne orta bıznespen ózara is-qımylyn jáne shaǵyn jáne orta bıznes beldeýin qurýdy jer qoınaýyn paıdalanýshylardyń ózderi qabyldaıtyn jáne ýákiletti organmen kelisiletin elishilik qundylyqty damytý baǵdarlamalary ázirlenip jatyr», - dedi Azamat Beıisbekov.
