2024 jyly quny 1,3 trln teńgege jýyq 180 ınvestıtsııalyq joba engizý josparlanǵan — Úkimet

ASTANA. KAZINFORM — Primeminister.kz saıty jyl qorytyndysyn shyǵaryp, ónerkásiptik jańǵyrtý salasyndaǵy jetistikterdi atady. Úkimet otandyq óndirýshilerdi qoldaýdy ekonomıkalyq turaqty ósýdiń negizi retinde qarastyrady. 

Memleket basshysy «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty halyqqa Joldaýynda ónerkásiptik áleýetti tolyq ashý sharalaryn kúsheıtýdi tapsyrdy.

Qasym-Jomart Toqaev tereń óńdeý tásilin meńgerýge basymdyq berilgen 17 iri jobanyń tizimin atap ótti. Óz shıkizatymyz ben qural-jabdyqtarymyzdy barynsha paıdalaný, iri kásiporyndarǵa japsarlas óndirister ashý mańyzdy. Jobalar ekonomıkany ártaraptandyrý jáne óńdeý ónerkásibiniń básekege qabilettiligin yntalandyrý baǵdarlamasy sheńberinde irikteldi. Olar metallýrgııa, hımııa, munaı-hımııa, avtokólik, týrızm, aýyl sharýashylyǵy jáne tamaq ónerkásibi sııaqty negizgi salalardy qamtıdy.

Basym baǵyttardyń biri — oń nátıjelerge qol jetkizilip otyrǵan mashına jasaý salasy. Ári qaraı ósý úshin qazirgi qarqyndy saqtaý jáne óndiristi oqshaýlaý deńgeıin dáıekti túrde arttyrý mańyzdy. Uzaqmerzimdi perspektıvada avtomobıl ónerkásibin memlekettik qoldaý tolyqqandy klaster qurýǵa alyp kelýi tıis.

Taǵy bir mańyzdy mindet — munaı-gaz hımııasy salasyn odan ári damytý. Qazirgi ýaqytta polıpropılen men polıetılen óndiretin iri jobalar júzege asyrylyp keledi. Býtadıen, karbamıd jáne tereftal qyshqylyn óndirýge arnalǵan bolashaǵy zor jańa jobalar ázirlenýde. Atalǵan bastamalardyń barlyǵy aımaqtardyń ósip-órkendeýine jol ashatyn jańa óndiris oryndaryn ashýǵa baǵyttalýy mańyzdy.

Josparlanǵan jobalardy iske asyrý 25 myńnan astam jumys ornyn qurýǵa múmkindik beredi. Kútiletin ekonomıkalyq tıimdilik eksport kóleminiń 6 trln teńgege artýy jáne ımportqa táýeldiliktiń 1,5 trln teńgege tómendeýin qamtıdy. Barlyq joba turaqty ekonomıkalyq ósýdiń mańyzdy qadamy bolatyn joǵary ónimdi jáne ınnovatsııalyq óndiristerdi damytýdy yntalandyrýǵa, sondaı-aq eksport pen ımportty almastyrýǵa baǵyttalǵan.

2024 jyly quny 1,3 trln teńgege jýyq 180 ınvestıtsııalyq jobany engizý josparlanǵan, onyń 164-i óńdeý sektoryna tıesili. Biryńǵaı ındýstrııalandyrý kartasy sheńberindegi nysandar sany boıynsha búginde Qaraǵandy, Qyzylorda jáne Jambyl oblystary, ınvestıtsııa kólemi boıynsha Atyraý, Qaraǵandy jáne Batys Qazaqstan oblystary kósh bastap tur.

Óńdeý ónerkásibi: negizgi kórsetkishter

Statıstıkalyq málimetterge sáıkes, óńdeý ónerkásibi kólemi jaǵynan 48%-dyq kórsetkishpen 45% deńgeıindegi shıkizat sektorynan asyp tústi. Ondaǵy negizgi ósim birden birneshe sektorda baıqalady:

• Mashına jasaý: 6,9% ósim, buǵan kompıýterlik jabdyqtar, elektr aspaptary, aýyl sharýashylyǵy jáne temirjol tehnıkasy óndirisiniń ulǵaıýy yqpal etti.

• Qara metallýrgııa: ósim 10,8%-dy qurady. Bul ferroqorytpa, bolat, shoıyn jáne jalpaq prokat óndirisi kóbeıýiniń nátıjesi.

• Tústi metallýrgııa: mys, myrysh, qorǵasyn jáne alıýmınıı óndirisiniń ósýine baılanysty óndiris kólemi 4,8%-ǵa ósti.

• Hımııa ónerkásibi: 8,4% ósim tirkeldi, polıpropılen jáne natrıı bıhromaty óndirisiniń ulǵaıýy aıtarlyqtaı úles qosty.

Esepti kezeńde óńdeý ónerkásibiniń jıyntyq kórsetkishi 5%-ǵa jýyq oń dınamıka kórsetti. Osylaısha, Memleket basshysynyń ekonomıkanyń óńdeýshi sektoryn damytý arqyly elimizdiń ónerkásiptik negizin nyǵaıtý jónindegi tapsyrmalary dáıekti júzege asyrylyp jatyr. Sonymen qatar onyń odan ári ósýi maqsatynda salany tıisti baǵamen, qajetti shıkizatpen qamtamasyz etý týraly sheshim qabyldandy. Bul alıýmınıı men mys óńdeýdi birneshe ese arttyrýǵa múmkindik berdi. Bul kabel, alıýmınıı sym jáne basqa da óndiristiń ósýine de áser etti.

Shıkizat eksportyn azaıtý úshin óńdeý ónerkásibinde iri jobalardy júzege asyrý boıynsha jumystar belsendi júrgizilip keledi. Máselen, temir rýdasy boıynsha Qostanaı oblysynda («SSKÓB» AQ) jáne Pavlodar oblysyndaǵy metallýrgııalyq klaster («Mineral Product International» JShS, ferroqorytpa, ystyq brıkettelgen temir jáne bolat ónimderi) ystyq brıkettelgen temir óndirý josparlanyp otyr. Mys keni boıynsha Abaı oblysynda mys balqytý zaýytyn salý («KAZ Minerals Smelting» JShS QAZ Mınerals Smeltıng/NFC), sondaı-aq Qazaqmys kásiporyndary (Jezqazǵan jáne Balqash mys balqytý zaýyttary) bazasynda Aıdarly jáne Kóksaı ken oryndarynan shıkizatty qaıta óńdeý josparlanǵan.

Otandyq óndiristi qoldaý

Ekonomıka qurylymyn ózgertý aıasyndaǵy negizgi mindetterdiń biri — otandyq taýar óndirýshilerdi qoldaý. Osy maqsatta Úkimet otandyq óndiris taýarlaryn tutynýdy yntalandyrýǵa baǵyttalǵan ekonomıkalyq patrıotızm qaǵıdatyn engizdi.

Memlekettik satyp alý sheńberinde otandyq taýar óndirýshilerden basym tártippen satyp alynatyn otandyq óndiristiń 4 543 taýaryna alyp qoıý belgilendi. Memlekettik satyp alýlardaǵy qazaqstandyq ónimder tizbesiniń keńeıýi otandyq kásiporyndarmen jasalǵan kelisimsharttar sanynyń 1,4 esege artýyna, al olardyń jalpy somasynyń 40%-ǵa ósýine alyp keldi. Sonymen qatar «Samuryq-Qazyna» qorynyń kompanııalar toby, sondaı-aq basqa da iri jer qoınaýyn paıdalanýshy sýbektiler otandyq óndirýshilermen jasalǵan uzaqmerzimdi sharttar men ofteık-kelisimsharttar somasy 622,3 mlrd teńgeden 765 mlrd teńgege deıin ulǵaıdy.

Munaı-gaz salasynda barlyq satyp alýdyń negizgi kólemi (65%) úsh iri operatorǵa (Teńizshevroıl, Qarashyǵanaq Petroleým Opereıtıng, NCOC) tıesili. Osyǵan baılanysty, olardyń barlyq satyp alýlarynyń 75%-yn quraıtyn 16 taýar toby boıynsha elishilik qundylyqty damytýdyń uzaqmerzimdi baǵdarlamalaryn qaıta qaraý jumystary júrgizilýde.

Memleket qarajaty esebinen nysandardy salý kezinde otandyq qurylys materıaldary men jabdyqtary barynsha qoldanylady.

Memlekettik qoldaý sharalary jańa biryńǵaı tizilimge engizilgen tekserilgen otandyq taýar óndirýshilerge ǵana kórsetiledi.

Іskerlik belsendilikti arttyrý jáne bıznes júrgizýge qolaıly jaǵdaı jasaý jumysy sheńberinde Úkimet «taza paraqtan» qaǵıdatyn engizdi. Bul shaǵyn jáne orta bıznes (ShOB) sýbektilerine qoıylatyn 10 myńnan astam talaptardy joıýǵa múmkindik berdi. Qabyldanǵan keshendi sharalar nátıjesinde el ekonomıkasyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesi 37%-ǵa deıin ósti.

Turǵyn úı qurylysy

Turǵyn úı qurylysy — azamattardyń ómir súrý sapasyna áser etetin mańyzdy aspekt. Osyǵan oraı elimizde baǵdarlama qabyldandy, onyń sheńberinde 7 jyl ishinde 111 mln m2 turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý josparlanyp otyr. Osylaısha, 1 mln-ǵa jýyq otbasy baspanaly boldy.

Sonymen qatar 2024 jyly damý jospary túzetildi, nátıjesinde 15,5 mln m2 turǵyn úıdiń ornyna 18 mln m2 baspana tapsyrylady.

Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha 2024 jyldyń mamyr aıynda «Otbasy Banki» «Naýryz» jańa turǵyn úı baǵdarlamasyn iske qosty. Onyń aıasynda 188,3 mlrd teńgeden astam somaǵa 7217 myń nesıe berildi.

Jyl basynan beri tsıfrlandyrý jáne qala qurylysy saraptamasyn engizý arqyly naqty zańsyz qurylysty iske asyrý múmkindigi alynyp tastaldy. Bul shara Memleket basshysy birneshe ret belgilegen naqty qurylys máselesin sheshýge múmkindik berdi. Keshendi sharalar saıabaqtar men áleýmettik nysandarǵa arnalǵan aýmaqtarda kóppáterli úıler salý múmkindigin joıady, bul ekologııalyq tepe-teńdikti saqtaýǵa jáne qalalyq ınfraqurylymdy jaqsartýǵa yqpal etedi.