2023 jyl qazaqstandyqtarǵa nesimen este qaldy
Bıyl elimizde saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik salalarda birqatar ózgerister boldy. Atap aıtqanda, saıası júıe tolyǵymen jańardy, jańa zańdar qabyldanyp, zeınetaqy men járdemaqy mólsheri, eń tómengi kúnkóris deńgeıi ósti, osy jáne qoıan jylyndaǵy basqa da negizgi ózgerister men bastamalar týraly Kazinform sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.
Saıası júıeniń tolyq jańarýy
2022 jyly Qazaqstanda referendým arqyly Ata zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar qabyldanyp, eń iri saıası naýqan - prezıdent saılaýy ótkeni memleketimiz úshin eleýli ózgeristerdiń bastamasy ǵana boldy.
Bir jyl burynǵy prezıdent saılaýynda Qasym-Jomart Toqaev Memleket basshysy bolyp qaıta saılanǵan bolatyn. Bul óte mańyzdy saıası oqıǵa edi. Óıtkeni osy saılaýdan elimizdiń barlyq saıası júıesin jańǵyrtqan naýqandar kezeńi bastaldy. Bir jylda Parlamenttiń eki palatasyna, barlyq deńgeıdegi máslıhattarǵa saılaý ótti.
2023 jyl jańa júıe boıynsha Senat depýtattaryn saılaýmen bastaldy. Nátıjesinde, ár óńirden 1 ókilden - 20 senator saılandy. Sonymen qosa 19 qańtarda Memleket basshysy jetinshi saılanǵan Parlamenttiń Májilisin taratý týraly jáne máslıhat depýtattarynyń ókilettikterin merziminen buryn toqtatý týraly Jarlyqtarǵa qol qoıdy. Osylaısha, elimizde eki birdeı saıası naýqan bir kúnde – 19 naýryzda ótti.
Buǵan deıin, ıaǵnı jetinshi saılanǵan Parlamenttiń Májilisinde 107 depýtat boldy. Al jańadan jasaqtalatyn Májiliste mandat sany 9-ǵa qysqaryp, 98-di qurap otyr. Qysqartylǵan bul 9 mandat osy ýaqytqa deıin Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan saılanatyn depýtattarǵa tıesili bolatyn. Alaıda, ótken jyldyń maýsymyndaǵy Referendýmnan keıin qabyldanǵan zańǵa sáıkes, Qazaqstan halqy Assambleıasy atynan elimizdiń joǵary zań shyǵarýshy organyna beriletin mandat sany beske qysqaryp, onyń ózi Senatqa berilgen edi. Bul respýblıkanyń Ata zańynda da jazyldy. ıAǵnı, buǵan deıin Prezıdent 15 Senat depýtatyn taǵaıyndaıtyn bolsa, ol san 10-ǵa deıin qysqaryp, endi sonyń beseýin Qazaqstan halqy Assambleıasy usynýy tıis.
Osylaısha, naýryz aıynda majorıtarlyq-proportsıonaldy aralas júıe boıynsha Májilis depýtattary saılandy. Budan bólek barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattary men táýelsiz Qazaqstan tarıhynda alǵash ret oblystyq deńgeıdegi qalalar men aýdan ákimderin saılaý ótti. .
Konstıtýtsııalyq sot jumysyn bastady
Ózin demokratııalyq qoǵam sanaıtyn ár memlekettiń basty mindeti – zań ústemdigin ornatý, el azamattary quqyqtarynyń qorǵalýyn qamtamasyz etý. Azamattyq qoǵamdy qalyptastyrýdy basty baǵyt etip ustanǵan Qazaqstan da sońǵy jyldary quqyq júıesin jaqsartý maqsatynda birqatar reformany qolǵa aldy. Sonyń biri retinde Konstıtýtsııalyq sottyń qaıta qurylýyn atap ótýge bolady. 2022 jyly 16 naýryzdaǵy Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Konstıtýtsııalyq sot qurýdy usynǵan edi. Osylaısha, bul másele jan-jaqty zerttelip, 2023 jyly 1 qańtardan bastap óz jumysyn bastady.
Jalpyǵa birdeı deklaratsııanyń ekinshi kezeńi
2023 jyldyń 1 qańtarynda Qazaqstanda jalpyǵa birdeı deklaratsııanyń ekinshi kezeńi bastaldy. Kiristeri týraly deklaratsııany memlekettik organdardyń qyzmetkerleri men olardyń jubaılary, sondaı-aq kvazımemlekettik sektor sýbektileriniń qyzmetkerleri men olardyń jubaılary toltyra bastady.
Esterińizge sala keteıik, jalpyǵa birdeı deklaratsııanyń birinshi kezeńi 2021 jyldyń 1 qańtarynda bastalǵan edi. Úshinshi kezeńniń bastalýy 2024 jyldyń 1 qańtaryna josparlanǵan.
«Zańsyz ıemdelgen aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly» zań qabyldandy
2023 jyly 12 shildede Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Zańsyz ıemdelgen aktıvterdi memleketke qaıtarý týraly» zańǵa qol qoıǵan edi. Aıta keterligi, Parlament qabyldaǵan zańǵa eshqandaı selkem bolmaýy úshin Prezıdent Konstıtýtsııalyq sotqa ótinish jasap, súzgiden taǵy bir ótkizgen. Osylaısha kópshiliktiń talaby men bılik tarmaqtarynyń maquldaýynan shyqqan zań jaqynda tolyq iske kiristi. Zań normalaryna sáıkes, qaıtarý tetikteri iri sybaılas jemqorlyq sýbektilerine jáne ákimshilik-bılik resýrstary (baılanystary, yqpaly) bar adamdarmen sybaılas olıgopolııalyq toptarǵa qoldanylady. Zańsyz ıemdelgen aktıvterdi qaıtarý erikti túrde nemese Respýblıkanyń, shet memleketterdiń sot aktileri nemese shet memleketterdiń quzyretti organdarynyń sheshimderi negizinde májbúrli túrde júzege asyrylady.
Úkimettiń málimetinshe jemqor sheneýnikterden tárkilengen qarajatqa 72 jańa mektep salynady. Búginde bul maqsatqa 121,7 mlrd teńge kóleminde qarjy jınalǵan.
Azamattardyń bankrottyǵy týraly zań qabyldandy
2022 jyldyń 30 jeltoqsanynda «Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń tólem qabilettiligin qalpyna keltirý jáne bankrottyǵy týraly» Zańǵa qol qoıyldy. Zań 1 qańtarda resmı túrde jarııalandy. Zań jobasyn ázirleý barysynda jeke tulǵalardyń bankrottyǵy ınstıtýty qalyptasqan elderdiń tájirıbesi saralanyp, tıisti normalar alyndy.
Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń málimetinshe, byltyrǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha qazaqstandyqtardyń nesıe qaryzy 14 trln teńgege jetken. Sonyń ishinde tutynýshylyq nesıe kólemi – 8 trln teńgeni quraǵan. Memlekettik kirister komıtetiniń habarlaýynsha, 1,5 mln adam qarjy ınstıtýty aldyndaǵy qaryzyn tóleı almaı júrgenine 90 kúnnen asyp ketken. Bir basynda birneshe nesıesi barlar da jeterlik. ıAǵnı, azamattardyń tólem qabiletiniń nasharlaýy atalǵan sharaǵa júginýge májbúr etti degen qorytyndyǵa kelýge bolady.
Zań jobasyn ázirleý barysynda jeke tulǵalardyń bankrottyǵy ınstıtýty qalyptasqan elderdiń tájirıbesi saralanyp, tıisti normalar alynǵanyn atap óttik. Osylaısha, rásimderdiń 3 túri engizildi. Olar – sottan tys bankrottyq, sot arqyly bankrottyq jáne tólem qabilettiligin qalpyna keltirý. Atalǵan rásimderge tek qaryz alýshynyń ózi bastamashy bola alady, ıaǵnı kredıtordyń boryshkerdi bankrot dep jarııalaý jaıly ótinish berýge quqyǵy bolmaıdy.
Qaryz alýshy-jeke tulǵanyń bankterdiń, mıkroqarjy uıymdarynyń, kollektorlyq agenttikterdiń aldyndaǵy bereshegi 1600 aılyq eseptik kórsetkishten (2023 jyly bul 5 mln 520 myń teńge) aspaıtyn bolsa, onda ol sottan tys bankrottyq rásimin qarastyra alady. Biraq qaryz alýshy tómendegideı keıbir talaptardy saqtaýy kerek:
- borysh 5,52 mln teńgeden (1600 AEK) aspaıdy;
- kredıt 12 aı boıy ótelmegen bolsa;
- menshiginde tirkelgen múlik, onyń ishinde ortaq menshiktegi múlik bolmaǵan jaǵdaıda;
- merzimi ótken bereshek týyndaǵan ýaqyttan bastap 18 aıdan aspaıtyn merzimde boryshkerge qatysty kredıttik shart boıynsha oryndalmaǵan mindettemelerdi retteý nemese óndirip alý jónindegi rásimder júrgizilgen bolýy tıis;
Syrtqy saýda rekordtyq dárejege jetti
Byltyr Qazaqstannyń syrtqy saýda aınalymy rekordtyq deńgeıge jetip, 134,4 mlrd AQSh dollaryn qurady. Bul kórsetkish 2021 jylmen salystyrǵanda 32%-ǵa kóp. 2022 jyly bolǵan geosaıası táýekelderden keıin Qazaqstan 2023 jylǵa tas-túıin daıyn boldy desek bolady. Sondyqtan bolar osy jyl el ekonomıkasy úshin sátti stsenarıımen órbidi. Bıyl qańtar-qarasha aralyǵynda ekonomıkalyq ósim qarqyny 4,9 %-dy qurady. Ótken jyldyń sáıkes kezeńinde bul kórsetkish 2,7 %-dy quraǵanyn eskersek, bıylǵy ósim – úlken jetistik. Ekonomıkanyń barlyq salalarynda jalpy quny 967,7 mlrd teńge bolatyn 210 jańa ınvestıtsııalyq joba iske qosyldy. Jalpy jyl qorytyndysy boıynsha 1,6 trln teńgege 291 joba paıdalanýǵa beriledi dep kútiledi. Mashına jasaý óndirisi 26,8%-rekordtyq qarqynmen ósti. Aıtpaqshy, qazaqstandyq sarapshylar Eýroodaq elderimen birlese otyryp, shıkizattyq emes taýarlar saýdasyn damytý qajet degen qorytyndyǵa keldi. Sondaı-aq bıyl Qytaı, Iran, Aýǵanstan jáne basqa da elderge otandyq aýyl sharýashylyǵy ónimderin eksporttaý artty.
Shaǵyn jáne orta bıznestiń damýy
2023 jyly 29 naýryzda VIII saılanǵan Parlamenttiń birinshi sessııasynyń ashylýyna qatysqan Memleket basshysy shaǵyn jáne orta bıznes ekonomıka men eńbek naryǵynyń qozǵaýshy kúshine aınalýy tıis ekenin aıtty. Qazaqstandaǵy kásipkerlik qyzmettiń jaı-kúıi týraly ulttyq baıandamaǵa sáıkes, 2015-2020 jyldar aralyǵynda eldiń jalpy ishki ónimindegi ShOB úlesi 24,9%-dan 32,8%-ǵa deıin ósti. Al 2025 jylǵa qaraı JІÓ-degi ShOB úlesi 35 paıyzǵa deıin artýy tıis.
2023 jyly 5 sáýirde Qazaqstan Respýblıkasynyń Mınıstrler kabıneti «Orta merzimdi kezeńge arnalǵan ekonomıkalyq saıasat» qujatyn bekitti, onda jappaı kásipkerlikti damytý ekonomıkalyq ósýdiń draıverine jáne azamattardyń ál-aýqatyn arttyrýdyń negizgi kózine aınalady delingen. Sondaı-aq básekege qabiletti shaǵyn jáne orta kásipkerlikti qarjylaı qoldaý sharalaryna basymdyq berilmekshi. Salyq rejımderi reformalanyp, kásipkerlik sanattaryn aıqyndaýdyń biryńǵaı krıterııleri engiziledi. Odan bólek, memleket pen bıznestiń ózara is-qımylynyń barlyq rásimderi, sonyń ishinde normatıvtik talaptary da tsıfrlanatyn boldy. Joǵaryda atalǵan sharalar nátıjesinde 2030 jylǵa qaraı shaǵyn jáne orta kásipkerliktiń jalpy ishki ónimdegi úlesi 40%-ǵa deıin ulǵaımaq.
Qazaqstannyń ınvestıtsııalyq áleýeti
Búginde elimizde qolaıly ınvestıtsııalyq klımat qalyptasty. Máselen, sońǵy 5 jyl ishinde Qazaqstanǵa jyl saıyn 20 mlrd dollardan astam ınvestıtsııa tartylǵan. Jahandy jaılaǵan pandemııaǵa baılanysty 2020 jyly tikeleı sheteldik ınvestıtsııa (TShI) kólemi azaıǵanymen, 2021 jyly qaıta qalpyna kelip, 23,7 mlrd dollardy quraǵan. Al ótken jyly TShI kólemi 27 mlrd dollarǵa jetip, 17,8%-ǵa ósim kórsetti. Investıtsııalyq saıasattyń jańa tujyrymdamasyna sáıkes, TShI kóleminiń jyl saıynǵy aǵyny 2026 jylǵa qaraı 25,5 mlrd dollardy quraýy tıis. Búginde elimizde jumys isteýge nıetti sheteldik ınvestorlar qatary artyp keledi. Sońǵy 30 jylda Qazaqstanǵa álemniń 120-dan astam elinen 370 mlrd dollardan astam sheteldik ınvestıtsııa tartylǵan. Jalpy sheteldik ınvestıtsııalar aǵymy el ekonomıkasynyń josparly damýyna yqpalyn tıgizgenin atap ótý kerek. Bıylǵy 29 naýryzda ótken VIII saılanǵan Parlamenttiń birinshi sessııasyna qatysqan Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev ta ınvestıtsııa tartýdyń mańyzdylyǵyna toqtalyp ótken edi.
Qazirgi tańda ınvestorlardy qoldaýdyń jańa quraldary iske qosyldy. Atap aıtsaq, Investıtsııalyq mindettemeler týraly kelisimdi, Jaqsartylǵan modeldik kelisimshartty jáne Investıtsııalar týraly kelisimdi jasaý protsesi jeńildetildi. Sonymen birge aıta ketý kerek, Qazaqstannyń ınvestıtsııalyq tartymdylyǵyn jaqsartýdyń taǵy bir mańyzdy qyry – boljaýǵa bolatyn jáne ashyq salyq saıasaty. Osyǵan baılanysty fıskaldyq retteýdi qaıta qaraý úshin jańa Salyq kodeksi ázirlenip jatyr.
5G tehnologııasyn iske qosý
Elimizde ınternet paıdalanýshylar sany jyl sanap ósip keledi. Data Reportal saıtynyń derekterine sáıkes, elimizde bıyl 17,73 mıllıon ınternet paıdalanýshy tirkelgen. Ol degenimiz jalpy halyqtyń 90,9%-yn quraıdy. Byltyr bul bul kórsetkish 85,9%, ıaǵnı 16,41 mıllıon paıdalanýshy bolǵan. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev oblys ortalyqtaryn 5G tehnologııasymen qamtýdy merziminen buryn aıaqtaý týraly tapsyrma bergen edi. 5G – bul tehnologııalyq damýdyń jańa deńgeıi, ol azamattardyń ınternetke qol jetkizý múmkindigin áldeqaıda arttyrady. Álemde 5G-di alǵash bolyp Ońtústik Koreıa engizdi. Qazir ol elde 200 myń bazalyq stantsııa ornatylyp, respýblıkanyń 85 qalasyn qamtyǵan.
Osy tusta, Tsıfrlyq damý, ınnovatsııalar jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstri Baǵdat Mýsın Qasym-Jomart Toqaevtyń oblys ortalyqtaryn 5G tehnologııasymen qamtýdy merziminen buryn aıaqtaý týraly tapsyrmasy qalaı oryndalatynyn túsindirdi. Mýsınniń aıtýynsha, 2025 jyldyń sońyna deıin ár oblys ortalyǵy aýmaǵynyń 60%-dan astamyn 5G tehnologııasymen qamtýǵa bolady.
«Josparymyzǵa sáıkes, bıyl 700 bazalyq stansa ornatýymyz qajet edi. Operatorlar qazirdiń ózinde bul kórsetkishten asyp túsip, jyldyń sońyna deıin 1 myńnan astam bazalyq stansa ornatady. Olar ınvestıtsııa salýǵa jáne baılanys ınfraqurylymyn barynsha qarqyndy damytýǵa daıyn. Bizdiń mobıldi operatorlar júktelgen tapsyrmany oryndaıtynyna senimdimin. Astana, Almaty, Shymkent qalalarynyń keminde 75%-y jáne oblys ortalyqtarynyń 60%-dan astamy 2025 jyldyń sońyna deıin 5G jelisimen qamtylady», - dedi mınıstr.
ShYU-ǵa tóraǵalyq etý
2023 jyly 4 shildede Qazaqstan Respýblıkasy 2023-2024 jyldary Shanhaı yntymaqtastyq uıymyndaǵy tóraǵalyqty qabyldap, Almaty qalasy atalǵan kezeńge ShYU týrıstik jáne mádenı astanasy mártebesin aldy. Qazirgi ýaqytta álem halqynyń jartysyna jýyǵy Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymy aımaǵynda turady, onyń keńistigi jer sharynyń tórtten bir bóligin alyp jatyr, al jalpy ishki ónimi 23 trıllıon dollardan asady. ShYU músheliginiń turaqty túrde keńeıýi Uıymnyń aımaqtaǵy jáne álemdegi turaqty ósip kele jatqan halyqaralyq bedeli men yqpalyn senimdi túrde kórsetedi desek bolady. Byltyr Qazaqstannyń ShYU elderimen aradaǵy saýda-sattyǵy $61 mlrd qurady.
S5+1 kezdesýleri – 2023 jylǵy basty geosaıası trend
Búginde álemdik qaýymdastyqtyń Ortalyq Azııa óńirine degen qyzyǵýshylyǵy artyp keledi. Sarapshylardyń sózinshe, buǵan geosaıası, geoekonomıkalyq turaqsyzdyqtarǵa qaramastan, aımaqtaǵy elder ekonomıkasynyń oń ósim kórsetip otyrǵany sebep. Eýrazııalyq damý banki mamandarynyń pikirinshe, sońǵy eki onjyldyqta aımaq kóptegen ózgeriske ushyraǵan. Máselen, 2000-2022 jyldar aralyǵynda óńir halqynyń sany 40%-ǵa ósip, 80 mıllıonǵa jetip otyr. Sonymen qosa bes eldiń jalpy ishki ónimi de 22 jyl ishinde 46 mıllıard dollardan 400 mıllıard dollarǵa deıin artqan. Mine, osyǵan qarap-aq, nelikten álemniń damyǵan memleketteriniń nazary Ortalyq Azııaǵa aýǵanyn baǵamdaı berýge bolady.
2022 jylǵy qazanda ótken Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary keńesiniń (AÓSShK) sammıtinde Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Ortalyq Azııanyń halyqaralyq arenadaǵy róli qazirgi geosaıası jaǵdaıǵa baılanysty arta beretinin atap ótken edi. Aımaq barǵan saıyn álem elderiniń nazaryna iligip, Azııada úlken suranysqa ıe bolatyn óńirge aınalmaq. Shyn máninde, búkil álem jurtshylyǵy basqa elder men aımaqtar bir-birinen alystap jatqanda Ortalyq Azııa elderiniń kerisinshe birigip jatqanyn kórip otyr. Onyń ishinde, Qazaqstan aınaladaǵy geosaıası shıelenisterge qaramastan kópjaqty yntymaqtastyqty keńeıtip, qarym-qatynasty nyǵaıtý máselesin jolǵa qoıa bildi. 2023 jyldyń mamyr aıynda Ortalyq Azııa óńiri elderi men Qytaı arasyndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtýge baǵyttalǵan «Ortalyq Azııa – Qytaı» birinshi sammıti ótti. Al maýsym aıynyń basynda jańa geosaıası jaǵdaılardy eskere otyryp, tolyǵymen halyqaralyq qaýipsizdik máselesine arnalǵan Ortalyq Azııa – EO-nyń ekinshi sammıti uıymdastyryldy. 5 maýsymda Qazaqstan Prezıdenti «Ortalyq Azııa óńirlik ekonomıkalyq yntymaqtastyq ınstıtýtyn qurý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna qol qoıdy, ol Ortalyq Azııa óńirlik ekonomıkalyq yntymaqtastyq ınstıtýtynyń quqyqtyq mártebesin, jumys tártibin, mindetteri men ókilettikterin belgileıdi. Osylaısha, aımaq elderi basqa memlekettermen yntymaqtastyqty belsendi túrde damytyp, barlyq salada óz ustanymyn nyǵaıtyp keledi. Qazaqstannyń mundaı qarym-qatynastardy damytýda jetekshi ról atqaratynyn erekshe atap ótý kerek.
Bıyl S+1 formatyndaǵy mańyzdy kezdesý Germanııada jalǵasty. Sondaı-aq Parsy shyǵanaǵyndaǵy munaı alpaýyttary da Ortalyq Azııa basshylarymen osyndaı kezdesý ótkizgenin atap ótý qajet. Al qyrkúıekte Aq úı qojaıyny Djo Baıden Ortalyq Azııanyń bes memleketiniń basshylarymen alǵash ret «S+1 formatynda» kezdesý ótkizdi.
Úkimet «ArselorMıttalTemirtaý» kompanııasyn satyp aldy
Qazaqstan Úkimeti «ArselorMıttalTemirtaý» kompanııasyn 286 mln dollarǵa satyp aldy. QR ónerkásip jáne qurylys mınıstri Qanat Sharlapaev jeltoqsan aıynda ótken AMT-men mámile boıynsha keńeıtilgen baspasóz konferentsııasynda Londonda ArcelorMittal korporatsııasymen aqtyq kelissóz kezeńi aıaqtalǵanyn aıtty.
2023 jylǵy tamyzda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «ArselorMıttal Temirtaý» kásiporyndarynda jalǵasyp jatqan apattar kompanııanyń ınvestıtsııalyq jáne ózge de mindettemelerin óreskel buzyp otyrǵanyn málimdegen bolatyn. Sondaı-aq, Prezıdent «ArselorMıttaldyń» Qazaqstan naryǵynda budan ary jumysyn jalǵastyrýy múmkin emes ekenine nazar aýdarǵan bolatyn. Bul kezde Qazaqstan úkimeti «ArselorMıttal Temirtaý» ıelerimen ArcelorMittal kompanııasynyń metallýrgııalyq kombınat quramynan shyǵýy týraly kelissózder júrgizip jatqan edi. Ol kelissózder 2022 jyldyń 3 qarashasynda AMT-nyń enshiles kásiporny Lenın atyndaǵy shahtada bolǵan qaıǵyly apattan keıin bastaldy. Aıta keteıik, Qazaqstan úkimeti «ArselorMıttal Temirtaýǵa» naqty talaptar qoıdy. Sonymen qatar, Memleket basshysy AMT kásiporyndaryndaǵy apattar júıeli sıpatqa ıe bolǵanyn erekshe atap ótti. Aıta keteıik, otandyq bıznesmen Allur Group kompanııalar tobynyń basshysy Andreı Lavrentev jańa ınvestor boldy. Mámileden keıin Arselor Mıttaldyń ataýy ózgerip, Qarmet tarıhı ataýy qaıta oraldy.
Mámilege qatysty 3 negizgi ýaǵdalastyqty aıryqsha atap ótý kerek:
- Memleket aktıvterdiń qunyn 3,5 mlrd-tan 286 mln dollarǵa deıin tómendetti.
- Mámileni iske asyrýǵa bıýdjetten bir de bir teńge jumsalǵan joq.
- Jańa ınvestor aldaǵy tórt jyl ishinde qysqa merzimdi 250 mln dollar qaryzdy jabady jáne 450 mln dollar kólemindegi uzaq merzimdi qaryzdy óteý boıynsha mindettemelerdi óz moınyna alady.
Tsıfrlyq valıýta engizildi
Bıyl ulttyq valıýtamyz – teńgege 30 jyl toldy. Este bolsa, 1993 jylǵy 15 qarashada Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasy – teńge aınalymǵa engizilgen edi. Al teńgeniń 30 jyldyǵyna oraı Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq banki ulttyq valıýtanyń úshinshi túri– tsıfrlyq teńgeni shyǵardy.
Ulttyq banktiń ınfraqurylymynda tsıfrlyq bıometrııalyq ıdentıfıkatsııalaý qyzmeti sátimen iske qosylyp, jumys istep tur. Bul jumystar naryq qatysýshylaryna kartany, ınternet-tólemdi, QR-kodty, mobıldi bankıngti jáne taǵy basqalaryn qosa alǵandaǵy qolma-qol aqshasyz esep aıyrysýǵa negizdelgen ınnovatsııalyq qyzmetterdi ýaqtyly engizýge jáne óz klıentterine usynýǵa múmkindik berdi. Halyqtyń qolma-qol aqshasyz tranzaktsııalary sońǵy 5 jylda 34 esege ósip, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha 103,8 trln teńgeni qurady. 2023 jyldyń úsh toqsanynyń qorytyndysy boıynsha halyqtyń qolma-qol aqshasyz tranzaktsııalary 39,5 %-ǵa artyp, 101,0 trln teńgege jetti.
Sonymen qatar, klıentterge kóptegen qyzmet onlaın rejımde kórsetiledi. Onyń ishinde shot, depozıt ashý, nesıe alý da bar. Aldaǵy ýaqytta Ulttyq bank qarjy ınfraqurylymynyń tsıfrlyq jobalaryn, ıaǵnı qarjy naryǵyna qatysýshylardyń tıimdi qarym-qatynasyn qamtamasyz etetin jáne olardyń klıentterge jańa sapaly qyzmetter usynýyna múmkindik beretin jobalardy damytýǵa múddeli. Bul jobalardyń ishinde bólshek ulttyq tólem ınfraqurylymyn damytý, Ashyq bankıngti, Tsıfrlyq teńgeni engizý de bar. Naqtyraq aıtqanda, tsıfrlyq teńge qolma-qol aqsha jáne qazirgi bank shottaryndaǵy qarajatpen qatar júretin aqshanyń taǵy bir qosymsha formasy bolady. Qazirgi qoldanystaǵy tólem túrlerimen salystyrsaq, qoldanýshylar aıtarlyqtaı bir aıyrmashylyq baıqamaıtyn bolady. Sebebi tsıfrlyq valıýtany qoldanystaǵy qolma-qol aqshasyz tólem ádisterimen – ınternet-ekvaırıng, mobıldi qosymshalar, POS-termınaldar, QR-kodtar jáne t.b. arqyly tóleı alady.
Áıelder 61 jastan zeınetke shyǵady, 35-ke tolmaǵandar jastar sanalatyn boldy
2022 jyldyń sońynda Qazaqstanda áıelderdiń zeınetke shyǵý jasy 2028 jylǵa deıin 61 jas bolyp bekitildi. ıAǵnı, 2023 jyldan bastap 61 jasqa tolǵan áıelder zeınetke shyǵa alatyn boldy. Sonymen qatar tótenshe jáne radıatsııa qaýpi eń joǵary aımaqtarda 1949 jylǵy 29 tamyz – 1963 jylǵy 5 shilde aralyǵyndaǵy kezeńde keminde 5 jyl turǵan azamattardyń "Semeı ıadrolyq synaq polıgonyndaǵy ıadrolyq synaqtardyń saldarynan zardap shekken azamattardy áleýmettik qorǵaý týraly" zańǵa sáıkes: erler – 50 jasqa tolǵanda, áıelder – 45 jasqa tolǵanda jasyna baılanysty zeınetaqy tólemderi taǵaıyndalýyna quqyǵy bar. Sondaı-aq jáne odan kóp bala týǵan (asyrap alǵan) jáne olardy segiz jasqa deıin tárbıelegen áıelderdiń 53 jasqa tolǵanda jasyna baılanysty zeınetaqy tólemderin alýǵa quqyǵy bar.
Sonymen qatar, Qazaqstanda jastar kategorııasyna jatatyndardyń jas mólsheri 29-dan 35-ke deıin ulǵaıtyldy. Bul túzetýler jergilikti atqarýshy organdarǵa jastardy jeńildikpen jalǵa beriletin turǵyn úımen qamtamasyz etý baǵdarlamalaryn ázirleýge jáne júzege asyrýǵa múmkindik berdi.
Otbasynyń tsıfrlyq kartasy
2023 jyldyń 1 shildesinen bastap Áleýmettik kodeks (Tsıfrlyq otbasy kartasy) kúshine endi. Áleýmettik kodeks – TMD elderinde alǵash ret engizilip otyrǵan birtutas áleýmettik qujat. Ol adamnyń búkil ómirlik tsıklin qamtıdy. Atap aıtqanda, týǵannan kámeletke tolǵanǵa deıin áleýmettik qoldaý, eńbekke qabiletti jasta jumysqa ornalastyrý, eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etý, áleýmettik saqtandyrý sharalary, qıyn ómirlik jaǵdaıda áleýmettik kómek kórsetý jáne qart adamdarǵa qoldaý kórsetý.
Osy maqsatta 2023 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap azamattarǵa ýákiletti organdarǵa habarlaspaı-aq áleýmettik kómek alýǵa múmkindik beretin «Tsıfrlyq otbasy kartasy» resýrsyn engizý pılottyq rejımde bastaldy.
Elimizde halyq sany 20 mıllıonǵa jetti
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń málimetinshe, Qazaqstan halqynyń resmı sany 2023 jylǵy 14 qarashada 20 mıllıonnan asty. Qazaqstannyń 20 mıllıonynshy azamattary bir mezette bes birdeı óńirde - Ulytaý, Jetisý, Atyraý, Aqmola jáne Túrkistan oblystarynda dúnıege keldi. Olardyń ishinde 3 ul jáne 2 qyz bar.
Sońǵy 30 jylda elimizde halyq 22,3%-ǵa ósken. Máselen 1991 jyly Qazaqstannyń halyq sany 16,4 mln adamdy quraǵan edi. Bala týýdyń eń joǵary kórsetkishi 2021 jyly tirkelgen, sol jyly 446 myń bala dúnıe esigin ashqan. Jalpy ólim-jitim 1991 jyl men 2022 jyldy salystyrǵanda 6,8 ese tómendedi. Al sábıler shetineýiniń koeffıtsıenti 3,5 ese tómendegen. 2022 jyly týýdyń jalpy koeffıtsıenti 1 áıelge 3 balany qurady. Sondaı-aq byltyr, halyqtyń ómir súrý uzaqtyǵy 74,4 jyldy qurady. Bul rette erlerdiń ortasha ómir súrý uzaqtyǵy 7 jylǵa, áıelderdiki – 6 jylǵa ósti.
Járdemaqy mólsheri qalaı ózgerdi?
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «2023 – 2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» zańǵa qol qoıdy. Atalǵan zań jobasy aıasynda 2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap kúnkóris shegi, eń tómengi zeınetaqy, jalaqy men járdemaqy mólsheri de ózgerdi.
2023 jyldyń 1 qańtarynan bastap «2023-2025 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjet týraly» Zań Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik jastar saıasaty jáne áleýmettik qamsyzdandyrý salasyndaǵy zańnamany jetildirýge baǵyttalǵan. Zań aıasynda bala kútimi boıynsha járdemaqy tóleý merzimin 1,5 jasqa deıin ulǵaıtý, bazalyq zeınetaqy mólsherin kezeń-kezeńimen kóterý, ortaq zeınetaqy mólsherin esepteý kezinde tabystyń eń joǵary shektelýin 46-AEK-den 55 AEK-ge deıin arttyrý, saqtandyrylǵan adamdar úshin jumysynan aıyrylý boıynsha áleýmettik tólemderdiń mólsherin ortasha aılyq tabystyń 45%-na deıin ósirý turǵysynda tujyrymdamalyq túzetýler qamtylǵan. Zańǵa sáıkes, elimizdegi eń tómengi jalaqy mólsheri 70 myń teńge bolyp bekitildi. Aılyq eseptik kórsetkish (járdemaqylardy jáne basqa da áleýmettik tólemderdi esepteý, sondaı-aq salyqtardy jáne basqa da tólemderdi qoldaný úshin) 3 450 teńgeni quraıdy. Eń tómengi kúnkóris mólsheri 40 567 teńge boldy.
Memleket basshysy halyqqa Joldaýynda bala kútimi boıynsha beriletin tólem merzimin bir jarym jylǵa deıin uzartýdy tapsyrǵan edi. Mundaı tólem bıýdjetten ǵana emes, memlekettik áleýmettik saqtandyrý qorynan da tólenedi. Ony alý úshin jalaqydan mindetti túrde turaqty jarna aýdarylyp turýy qajet. 2023 jyldyń qańtarynan bastap osy tólem bir jarym jylǵa uzartyldy. 2022 jyly týǵan bala úshin tólem avtomatty túrde jarty jylǵa sozyldy. Al 1 qańtardan keıin týǵan balaǵa birden bir jarym jylǵa taǵaıyndaldy. Sonymen qosa, tólem alýshy jumysqa bir jarym jyldan erte shyqqan jaǵdaıda áleýmettik tólemniń mólsheri memlekettik járdemaqy deńgeıinde saqtalady.
Bala týǵanǵa deıingi eki jylda áleýmettik saqtandyrý júıesine 6 aıdan az ýaqyt qatysqan ata-ana jumys istemeıtin adamdarmen qatar respýblıkalyq bıýdjetten tólenetin bala kútimi boıynsha memlekettik járdemaqy alady. Dekretke deıin jumys istegen áıelderdiń bala kútimine baılanysty alatyn aı saıynǵy áleýmettik tólemi bólek esepteledi. ıAǵnı, keıingi 2 jyl ishindegi jalpy tabysty 24 aıǵa bólip, memleket bekitken 0,4 koeffıtsıentke kóbeıtip, odan shyqqan somadan 10% zeınetaqy jarnasyn alyp tastaý kerek.
Kúnkóris deńgeıi – eń tómengi tutyný sebetiniń qunyna teń, bir adamǵa bir aıǵa qajetti eń az aqshalaı kiris. Aıta keteıik, eń tómengi kúnkóris deńgeıi 2021 jyly – 34 302 teńge bolsa, 2022 jyly 36 018 teńgeni qurady.
2023 jyly kópbalaly analarǵa ıaǵnı tórt jáne odan da kóp balasy bar otbasyǵa tólenetin járdemaqy mólsheri de artty. Máselen, 4 balaǵa – 16,03 AEK nemese 55 304 teńge, 5 balaǵa – 20,04 AEK nemese 69 138 teńge, 6 balaǵa – 24,05 AEK nemese 82 973 teńge, 7 balaǵa – 28,06 AEK nemese 96 807 teńge, 8 balaǵa – 32 AEK nemese 110 400 teńge tólenedi. Al segiz baladan kóp balasy bar otbasylarǵa odan keıingi ár bala úshin 4 AEK-ten (13 800 teńge) qosylady. ıAǵnı, 9 balaǵa 36 AEK (124 200 teńge), 16 balaǵa 64 AEK (220 800 teńge). Sonymen qosa «Altyn alqa», «Kúmis alqa» alǵan kópbalaly áıelderge 2023 jyly aı saıyn 6,4 AEK nemese 22 080 teńge memlekettik járdemaqy tólendi. Al múgedektigi bar balalardy tárbıelep otyrǵan ata-anaǵa, qamqorshyǵa tólenetin járdemaqy mólsheri 56 794 teńge bolyp bekitildi.
Jańa zań úı janýarlaryn esepke qoıýǵa mindettedi
«Janýarlarǵa jaýapkershilikpen qaraý týraly» QR Zańyna sáıkes, bıyl 1 qyrkúıekten bastap mysyqtar men ıtterge chıp taǵý jáne olardy arnaıy esepke qoıý mindetti boldy. Al úı janýarlarynyń basqa túrlerin, ıaǵnı egeýquıryq nemese mını-pıgterdi esepke alý erikti negizde júrgiziledi. Qazaqstandyqtar úshin elektrondyq júıege janýarlary týraly aqparatty engizý - tegin. Degenmen chıp taǵý úshin mysyq pen ıt ıeleri óz qaltasynan aqsha tóleýi tıis. Ony óteýge múmkindigi joq áleýmettik osal toptaǵy azamattarǵa qyzmet túri tegin.
Aıta keteıik, QR Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrligi Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetiniń málimetinshe, byltyr qyrkúıek aıynyń sońynda elimizde tirkelgen ıt pen mysyq sany 730,7 myń bolǵan. Onyń 83,5%-y nemese 610,2 myńy úı janýarlary men qyzmettik ıtter bolsa, 16,5%-y nemese 120,5 myńy qańǵybas janýarlar.
Fýtbol: Úmit pen senim jyly
2023 jyly mıllıondaǵan adamǵa úlken úmit syılap, tutas eldi kógildir ekran aldyna telmirtken bir komanda boldy. Árıne, áńgime fýtboldan Qazaqstan quramasy jóninde... Bıyl búkil Eýropa basylymdary qazaqstandyq fýtbolshylardyń jetistikteri jaıly jarysa jazdy. Eýropa chempıonatynyń irikteý kezeńinde Aıdy aspanǵa shyǵaryp, 0:2 esebimen jeńilip jatyp, qurlyqtyq dodanyń qola júldegerin utyp ketkennen keıin jankúıer júreginde el quramasyna degen senim, bizdiń fýtbolshylar da EÝRO-da dop teýip qalar degen úmit uıalady. Danııa qaqpasynan sańylaý tapqan ulttyq qurama kapıtany Ashat Taǵybergenniń golyn ÝEFA jyldyń úzdik goldarynyń qatarynda atady. Soltústik Irlandııa men San Marınony eki retten, Danııa men Fınlıandııany bir-bir retten jeńgennen keıin Qazaqstan quramasyna sońǵy týrda syrt alańda Slovenııadan basym túsý qajet edi. Ókinishke qaraı, Eýropa chempıonatyna joldama ázirge buıyrmady. Endi naýryzda Qazaqstan quramasy aldymen syrt alańda Grekııamen, ony jeńse, Grýzııa ne Lıýksembýrg komandalarymen sheberlik baıqasady. Osylaısha, buǵan deıin dúbirli dop dodalaryn tek syrttaı tamashalaıtyn qazaqstandyq jankúıerler úshin 2023 jyl erekshe úmit pen senim jyly boldy.
