2014 jyly JІÓ-niń naqty ósý boljamy 6 paıyz deńgeıinde baǵalanyp otyr
Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaevtyń sózine qaraǵanda, Memleket basshysynyń tapsyrmalaryn ýaqtyly iske asyrý maqsatynda, makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń 2014 jylǵa naqtylanǵan boljamyn esepke ala otyryp, aǵymdaǵy jylǵy respýblıkalyq bıýdjettiń parametrleri naqtylandy. Nátıjesinde, 2014 jylǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjettiń túsimderi 6 206,1 mlrd. teńge kóleminde nemese bekitilgen bıýdjetpen (5 773,7 mlrd. teńge) salystyrǵanda 431,7 mlrd. teńgege ósýmen aıqyndaldy. Respýblıkalyq bıýdjettiń kiristeri (transfertter túsimderinsiz) bekitilgen jospardaǵy 4 029,4 mlrd. teńgege qaraǵanda, 331,7 mlrd. teńgege ulǵaıtyla otyryp naqtylandy jáne 4 360,9 mlrd. teńgeni quraıdy.
Óz kezeginde Premer-Mınıstr Serik Ahmetov búgin osy qujat tolyq pysyqtalyp, erteń bıýdjettiń naqtylanǵan jobasy Parlamentke engiziletinin atap ótti.
Aldymen munaı salasyndaǵy kórsetkishterge toqtalatyn bolsaq, halyqaralyq uıymdardyń boljamdary boıynsha 2014 jyly munaıdyń ortasha jyldyq baǵasy barreline 105,1 AQSh dollary (boljam-konsensýs) deńgeıinde bolady. AQSh dollarynyń nyǵaıýyn eskere otyryp, 2014 jylǵa arnalǵan boljamdy naqtylaý kezinde ortasha jyldyq baǵa barreline 95 AQSh dollary bolyp aıqyndaldy. Buǵan deıin munaı baǵasy barreline 90 AQSh dollary bolǵan.
Mınıstrdiń aıtýynsha, 2014 jyly eldiń jalpy ishki óniminiń naqty ósý boljamy burynǵy 6 paıyz deńgeıinde baǵalanyp otyr. Nomınaldy jalpy ishki ónim 2014 jyly 39 623,7 mlrd. teńgeni quraıdy, bul tamyz aıynda maquldanǵan kórsetkishke qatysty 999,3 mlrd. teńgege joǵary.
«Ónerkásip óniminiń kólemi 2,7%-ǵa ósedi, ol buǵan deıin boljanǵan mánine taý-ken óndirý óndirisi kóleminiń 1,6 %-ǵa ósýi esebimen sáıkes keledi, óńdeý ónerkásibindegi ósim 4%-dy quraıdy.Munaı óndirisiniń kólemi boljanǵan 83 mln. tonna deńgeıinde saqtalýda», - dedi E. Dosaev.
Buǵan deıingi maquldanǵan boljam boıynsha aýyl sharýashylyǵy salasynyń 3,9 paıyzǵa ósýi saqtalady. Qurylys sektory kólemderiniń ósýi boıynsha boljam naqtylanyp, 2,5%-ǵa deıin ulǵaıdy.
Atap aıtqanda, boljamdar boıynsha taýarlar eksporty 86,3 mlrd. AQSh dollaryn quraıdy, bul maquldanǵan boljammen salystyrǵanda 1,6 mlrd. dollarǵa joǵary. Taýarlar ımporty 52,2 mlrd. AQSh dollaryn quramaq, buryn maquldanǵan boljamnan 6,4 mlrd. dollarǵa tómen. Buryn maquldanǵan boljam deńgeıindegi: saýdada 11,8%-ǵa, kólikte 7,0%-ǵa, aqparat jáne baılanys qyzmetterinde 7%-ǵa ósý saqtalady. Jalpy mınıstrliktegiler ınflıatsııa boıynsha parametrler jyldyń sońyna boljanǵan 6-8% dálizinde saqtalatynyn ýáde etýde.
Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, kiristerdi birqatar faktorlar esebinen 505,5 mlrd. teńgege ulǵaıtý boljanady. Osy oraıda Qazaqstan 1 sáýirden bastap shıki munaıǵa eksporttyq-kedendik baj mólsherlemesiniń munaıdyń tonnasy úshin 60 AQSh dollarynan 80 AQSh dollaryna deıin joǵarylaýy yqpal etpek. Sonymen qatar makroekonomıkalyq kórsetkishterdiń ózgerýi sebebinen 191,5 mlrd. teńgege ulǵaıýy da qamtylmaq.
Jalpy, qosymsha qarajat Memleket basshysynyń aǵymdaǵy jylǵy 17 qańtardaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Joldaýynda, sondaı-aq aǵymdaǵy jylǵy 14 aqpandaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń keńeıtilgen otyrysynda aıtylǵan tapsyrmalardy iske asyrýǵa baǵyttalatyn bolady. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan osal toptaryn qoldaý maqsatynda 121,6 mlrd. teńge qosymsha qarjy bólý qarastyryldy. Atalǵan qarjynyń ishinde aǵymdaǵy jylǵy 1 sáýirden bastap azamattyq qyzmetshilerdiń laýazymdyq jalaqysyna 10 paıyz mólsherinde aı saıynǵy ústemeaqyǵa 63,5 mlrd teńgege, zeınetaqylyq jáne memlekettik áleýmettik tólemderdiń mólsherlerin 53,4 mlrd. teńgege joǵarylatý eskerilgen.
Sonymen qatar memlekettik bilim berý tapsyrysy aıasynda oqıtyn stýdentterdiń shákirtaqy mólsherin 10 paıyzǵa ósirý aıasynda jalpy somasy 4,7 mlrd. teńgege joǵarylatý kózdelgen.
«Balapan» baǵdarlamasynyń aıasynda mektepke deıingi bilim berý uıymdarynda memlekettik bilim berý tapsyrysyn iske asyrýǵa 6,7 mlrd. teńge mólsherinde qarajat bólinetin bolady», - dedi mınıstr.
Aıtpaqshy, QR Úkimeti teńge baǵamynyń ózgerýine baılanysty keıbir jobalar boıynsha ótemaqy tóleıdi. «Budan basqa, teńge baǵamyn túzetý nátıjesinde paıda bolǵan shyǵyndardy óteý maqsatynda, bıýdjettiń shyǵys bóliginiń jeke baptaryna olardy ulǵaıtý jaǵyna qaraı 40,3 mlrd. teńge somasyna qaıta esepteý júrgizildi. Teńge baǵamyn óteý aǵymdaǵy jyly dereý qarjylandyrýdy talap etetin jobalar boıynsha tólenetin bolady»,-dedi mınıstr. Osy oraıda E. Dosaev qajet bolǵan jaǵdaıda, ózge jobalar boıynsha óteý 2015-2017 jyldarǵa arnalǵan respýblıkalyq bıýdjetti qalyptastyrý kezinde qaralatynyn atap ótti.
Munymen qosa, mınıstrliktegiler QR Úkimetiniń rezervin ulǵaıtýdy usynyp otyr. Boljanbaǵan, onyń ishinde ekonomıkadaǵy ózgeristerge baılanysty týyndaǵan jaǵdaılarǵa ýaqtyly den qoıý úshin Úkimettiń rezervin 45 mlrd. teńge somasyna ulǵaıtý usynyldy.
Sonymen qatar 2014 jyly respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary 7 124,8 mlrd. teńgeni quraıtyny málim boldy. Vedomstvo basshysynyń aıtýynsha, memleket qarjysynyń fıskaldyq turaqtylyǵyn nyǵaıtý jáne úkimettik boryshqa qyzmet kórsetý boıynsha júktemeni odan ári tómendetý úshin qaryzdar esebinen qarjylandyrylatyn bıýdjet tapshylyǵyn 40 mlrd. teńgege qysqartý usynylady. Nátıjesinde, bıýdjet qarajatynyń 16,3 mlrd. teńge somasyndaǵy bos qaldyqtaryn tartýdy eskere otyryp, naqtylanǵan tapshylyq 918,7 mlrd. teńgeni quraıdy.
«Túsimder jáne tapshylyqtyń naqty azaıýy boıynsha naqtylanǵan boljamdy, sondaı-aq 2013 jylǵy bıýdjet qarajatynyń qaldyqtaryn tartýǵa baılanysty buryn júrgizilgen túzetýdi eskere otyryp, 2014 jyly respýblıkalyq bıýdjet shyǵystary bekitilgen kólemge qatysty 408,7 mlrd, teńgege ulǵaıýmen 7 124,8 mlrd. teńgeni quraıtyn bolady»,-dep atap ótti E. Dosaev.
