2013 jyly Memleket basshysy 70 kún issaparda boldy - baspasózge sholý
*** «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Prezıdenttiń jumys kestesi: 2013 jyldyń negizgi qortyndylary» degen taqyryppen kólemdi maqala berilgen. 2013 jyl - maqsaty Qazaqstannyń álemniń anaǵurlym damyǵan 30 eliniń qataryna qosylýyn qamtamasyz etý bolyp tabylatyn «Qazaqstan-2050» Strategııasyn júzege asyrýdyń alǵashqy jyly boldy. Bul memlekettik organdar men el Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń qyzmetinen naqty kórindi. Sheteldik saparlardy, óńirlerge jumys saparlaryn, túrli otyrystar men májilisterdi, halyqaralyq jáne respýblıkalyq forýmdardyń jumysyna, konferentsııalar men sezderge qatysý, shetel memleket jáne qoǵam qaıratkerlerin qabyldaý, jurtshylyq ókilderimen jáne eńbek ujymdarymen kezdesý, ónerkásip kásiporyndary men áleýmettik nysandarǵa barýdy qosa alǵanda, jyl boıy Prezıdent N.Á.Nazarbaevtyń qatysýymen 700-den astam hattamalyq is-shara bolyp ótti. Memleket basshysy jumys saparymen elimizdiń 14 óńirinde boldy. Ekijaqty qarym-qatynastardyń aıasyndaǵy 7 sheteldik sapardy, sondaı-aq 9 memleketaralyq sammıt pen 4 halyqaralyq forýmdy qosa alǵanda, Elbasynyń qatysýymen 170-ke jýyq kezdesý men halyqaralyq sıpattaǵy is-sharalar bolyp ótti. N.Á.Nazarbaev 14 baspasóz konferentsııasy men brıfıngter ótkizip, sheteldik jáne otandyq jetekshi BAQ-qa 8 suhbat berdi. Jyl boıyna Prezıdent 6,8 myńǵa jýyq qujattardy qarap, qol qoıdy, olardyń qatarynda 94 zań, 259 jarlyq, 107 ókim, 19 májilis hattamalary, 2 439 qyzmettik qujattar, 3 640 taldamalyq jáne aqparattyq-anyqtamalyq materıaldar, azamattardyń 232 aryz-shaǵymdary men hattary bar. Osy kezeńde Memleket basshysy barlyǵy 70 kún issaparda boldy, onyń 23 kúni shetelderge, 47 kúni Qazaqstannyń óńirlerine arnaldy.
Sondaı-aq bas basylymda «Sottalýshylar azaımaı otyr. Nege?» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Májilis Tóraǵasynyń orynbasary Sergeı Dıachenkonyń jetekshiligimen keshe bıylǵy jyldyń alǵashqy Úkimet saǵaty «Elimizdegi quqyqtyq tártiptiń jaı-kúıi jáne ishki ister organdary qyzmetiniń basym baǵyttary týraly» degen taqyryppen ótti. Іshki ister mınıstri Qalmuhanbet Qasymov óz baıandamasynda Іshki ister mınıstrligi júıesin reformalaý, elimizdegi krımınaldyq ahýaldyń jaı-kúıi, asa aýyr qylmystar men urlyqtyń aldyn alýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamanyń nátıjesi týraly aıtyp berdi. Keltirilgen málimetterge qaraǵanda, 2011 jyly polıtsııaǵa 800 myńǵa jýyq qylmys týraly aryz ben habarlama kelip túsken bolsa, 2012 jyly onyń kólemi 1,6 mıllıonǵa, al byltyr 2 mıllıonǵa jetipti. Azamattar aryzynyń 94 paıyzyn 3 kúndik merzimde qaraý júzege asyrylǵan. Asa aýyr qylmystar sany 15 paıyzǵa (2394-ke deıin), kisi óltirý 12 paıyzǵa (1118-ge deıin), tonaý 7 paıyzǵa (18,8 myńǵa deıin), al qaraqshylyq 18 paıyzǵa (1358-ge deıin) qysqarǵan. Uıymdasqan qylmystyq top qurý jáne oǵan basshylyq etý (52), bandıtızm (1) faktileri boıynsha 53 qylmystyq is qozǵalǵan.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, Ústimizdegi jyly Dúnıejúzilik saýda uıymyna kirýge múmkindigimiz bar. Eger alda-jalda DSU-ǵa kirsek, osy uıymǵa múshe elderdegi saýda kezindegi kemsitýshilikten qutylatyn kórinemiz. Muny Prezıdent janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý vıtse-mınıstri Tımýr Jaqsylyqov aıtty. Onyń sózine qaraǵanda, DSU-ǵa múshe bolý úshin júrgizilip jatqan kelissózder aıaqtalýǵa jaqyn. Endi tarıftik úılesimdilikke jáne jergilikti qamtýǵa baılanysty eki máselege qatysty kelissózder aıaqtalsa bolǵany. Vıtse-mınıstrdiń jaýabyna sensek, shetelden keletin avtokólikterge salynatyn kedendik baj salyǵy DSU-ǵa engennen keıingi úsh jyldan soń ǵana tómendeı bastaıdy. «Qazirgi kezde bizde jeńil avtokólikterge 30 paıyz mólsherinde ımporttyq stavka bar. Ol jyl saıyn kezeń-kezeńmen tómendeıtin bolady. Osy oraıda Qazaqstan DSU-ǵa qosylǵannan keıingi úsh jyldan soń eleýli kólemde tómendeı bastaıdy dep úmittenemiz», dedi T.Jaqsylyqov. Shyny kerek, DSU-ǵa múshelikti taǵatsyzdana kútip júrgenderdiń arasynda avtokólikqumar aǵaıyn da bar. Mine, osy topqa asyqpańyz, aptyǵyńyzdy basy-ńyz deýge týra keledi. Bul jaıynda «DSU-dan dámeliler aptyǵyn basady» degen maqalada berilgen.
Osy basylymda «Memlekettik qyzmetkerlerdi mindetti túrde esirtki testinen ótkizgen durys pa?» degen másele kóterilgen. Bul turǵyda gazet tilshisi birqatar azamattardyń pikirin ortaǵa salyp otyr. Baqytbek Smaǵul, Májilis depýtaty: - Esirtki - ejelden adamnyń qas jaýy! Sondyqtan Іshki ister mınıstriniń «memlekettik qyzmetkerlerdi mindetti túrde esirtki testinen ótkizý qajet jáne muny zańdastyrý qajet» dep Úkimet saǵatynda usynys jasaǵany óte oryndy. Sebebi sonaý bir jyldarmen salystyrǵanda, qoǵamda esirtkige úıir azamattar, qyz-kelinshekter, tipti jasóspirimder de kóbeıip ketti. Bul - birinshiden! Ekinshiden, memqyzmetkerlerdi esirtki testinen ótkizý jónindegi usynystyń máni de, mańyzy da orasan zor. Óıtkeni sońǵy ýaqytta qaısybir memlekettik qyzmetkerlerdiń esirtki tutynatyny anyqtalyp, keıbireýleri el aldynda masqara bolǵany bar. Sonda, qalaı? Іsimen de, adamgershiligimen de, tipti minez-qulqymen de ózgelerge úlgi-ónege bolýy tıis memqyzmetker esirtki qoldanatyn bolsa, onda qoǵam ne bolmaq?!
Meıram Maıemer, Q.Sátbaev atyndaǵy Qazaq ulttyq tehnıkalyq ýnıversıtetiniń oqytýshysy: - Sońǵy ýaqytta telearna jańalyqtarynan, bolmasa kúndelikti gazet-jýrnal betterinen elimizdiń áldebir aımaǵynda bálendeı laýazymdy memqyzmetkerdiń esirtkimen ustalǵany jáne odan bálenbeı gramm esirtki tárkilengeni týraly aqparatty estip-oqyǵanda, jaǵamyzdy ustap, tańdanatynymyz bar. Nege deseńiz, eger memqyzmetker esirtkige táýeldi bolsa, basqa azamattarǵa ne joryq?! Osy jaǵynan alǵanda, memqyzmetkerlerdiń arasynda esirtki testin júrgizgen jón.
