20 sáýir. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik jetimder kúni
Bul kúndi buryn Dúnıejúzilik jetimder ortalyǵy retinde belgili bolǵan Dúnıejúzilik qaıyrymdylyq uıymy (WOC) qurdy. Uıym jetim balalardy, ata-anasynan aıyrylǵan az qamtylǵan balalardy jáne jesirlerdi qoldaý úshin jumys isteıdi, olardyń túpki maqsaty olardy ómir súrý shyǵyndarynan bastap bala asyrap alýǵa deıingi ártúrli qoldaý shemalary arqyly ózin-ózi qamtamasyz etý. Jetimder kúni dúnıejúzindegi jetim balalar týraly aqparattardy arttyrýǵa jáne adamdardy jetim balalarǵa qoldarynan kelgenshe qoldaý kórsetýge shaqyrady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1930 jyly BMSB (Birikken memlekettik saıası basqarma-OGPÝ) «úshtiginiń» sheshimimen Alash qozǵalysynyń Muhamedjan Tynyshbaev bastaǵan 20-dan astam múshesi jazalandy. Osy toppen birge isti bolǵan Muhtar Áýezov, Ýálıhan Omarov, Bilál Súleev, Álimhan Ermekov aldyn ala tergeý kezinde túrmede otyrǵan ýaqyty esepke alynyp, bosatyldy.
1991 jyly Atyraýda álemdegi eń tereń ken orny Teńizden alǵashqy ónerkásiptik munaı óndirildi.
1994 jyly TMD memleketteriniń Ujymdyq qaýipsizdik týraly sharty kúshine endi. Shartqa 1992 jyly Tashkentte Qazaqstan, Armenııa, Qyrǵyzstan, Reseı, Tájikstan jáne Ózbekstan basshylary qol qoıǵan bolatyn. 2000 jyly Tashkentte Qazaqstannyń, Ózbekstannyń, Qyrǵyzstannyń jáne Tájikstannyń prezıdentteri aımaqtyq qaýipsizdik máseleleri boıynsha kezdesý ótkizdi.
2007 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Ertis», «Ońtústik» jáne «Jetisý» atty úsh áleýmettik kásipkerlik korporatsııa qurý týraly Jarlyǵy shyqty. Áleýmettik kásipkerlik korporatsııalardyń basty qyzmeti - ınvestıtsııalar tarta otyryp, jergilikti jerlerdegi jańa jobalardy júzege asyrý. Sóıtip óńirdegi halyqtyń muń- muqtajyn sheshýge qol ushyn berý.
2011 jyly Máskeýdegi qazaq dıasporasy S.Nurmaǵambetov atyndaǵy «Jas Ulan» respýblıkalyq mektebinde Keńes odaǵynyń batyry, dańqty qolbasshy Baýyrjan Momyshuly týraly jazylǵan «Ańyzǵa aınalǵan batyr» atty kitaptyń tusaýkeserin ótkizdi.
2018 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Qazyǵurt aýdanynda Orbulaq shaıqasyndaǵy jeńistiń 375 jyldyǵyna arnalyp, erekshe memorıaldyq keshen boı kóterdi. Onyń has betinde Salqam Jáńgir han men Jalańtós Bahadúr batyrlarǵa arnalǵan eskertkish ashyldy. Shymkent-Tashkent halyqaralyq kúre jolynyń boıynda salynǵan «Batyr babalar» memorıaldyq kesheni alańynyń syrtqy jaǵynda birneshe panno ornalasqan. Onyń biri «Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama» atanǵan zar zamandy beınelese, ekinshisinde Orbulaq shaıqasynyń kórinisteri aıshyqtalǵan. Qabyrǵada Uly jeńiske qol jetkizýde erekshe kózge túsken eki qolbasshymen birge sardar batyrlardyń aty-jónderi óshpesteı etip, granıt tasqa qashalǵan. Al, qos batyrǵa salynǵan qola músinniń bıiktigi 12 metr.
2021 jyly QR Ulttyq mýzeıinde Ybyraı Altynsarınniń 180 jyldyǵyna arnalǵan «Dalanyń dara ustazy» kórmesi ashyldy. «Dalanyń dara ustazy» atty kóshpeli kórmede biregeı qundy jádigerler usynyldy. Atap aıtqanda, munda «Sharıǵatýl-ıslam» kitabynyń túpnusqasyn, Altynsarınniń otbasy paıdalanǵan jazý quraldaryn, etnografııalyq ocherkter men muraǵattyq fotoqujattardy, fotosýretter men portretterdi, Y. Altynsarınniń ómiri men qyzmeti týraly kitaptardy, Y. Altynsarın kesenesiniń, memorıaldyq murajaıdyń jáne «Omar qudyǵynyń» (Y. Altynsarınniń týǵan jeri, qasıetti meken) maketin kórýge bolady.
2022 jyly Zýlfııa Chınshanlo serpe kóterýde 2020 jylǵy Olımpıadanyń «altynyn» jeńip aldy. Aýyr atletıkadan Qazaqstan chempıonatynda sportshy 59 kelige deıingi salmaq dárejesinde óner kórsetti.
Respýblıkalyq birinshilikte ol qarsylasynan 51 kelige ozyp, óz sanatynda sózsiz kóshbasshy atanyp qana qoımaı, tórt rekord ornatty.
