20 qarasha. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 20 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
Dúnıejúzilik balalar kúni
1954 jyly BUU-nyń Bas Assambleıasy «Dúnıejúzilik balalar kúnin» barlyq elderde merekeleýdi usyndy. 1959 jyly osy kúni Balalar quqyǵy deklaratsııasy, al 1989 jyly Balalar quqyǵy konventsııasy qabyldandy.
Pedıatr kúni
Pedıatr kúni 1954 jyldan beri Dúnıejúzilik balalar kúnimen birge merekelenip keledi. 1954 jyly BUU Bas Assambleıasy barlyq múshe elderge beıbit baýyrlastyq kúni retinde, sondaı-aq búkil álemdegi balalardyń esen-saýlyǵy men olardyń ózara túsinistigin qamtamasyz etý úshin Dúnıejúzilik balalar kúnin merekeleýdi engizýdi usyndy. BUU múshe elderdiń úkimetterine bul kúndi óz qalaýlary boıynsha kez kelgen datada atap ótýdi usyndy. Al, 1959 jyldyń 20 qarashasy kúni Assambleıa Bala quqyqtary jónindegi deklaratsııany jáne 1989 jyly dál osy kúni Balalar quqyqtary týraly konventsııany qabyldady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1923 jyly «Sovetskaıa step» gazeti jaryqqa shyqty. Gazet kún saıyn shyǵyp turatyn. Bas redaktory L. Heıfets boldy. Qazaq ólkelik komıtetiniń qaýlysymen 1932 jyly ataýy «Kazahstanskaıa pravda» bolyp ózgertildi. Osy ataýmen gazettiń alǵashqy sany 21 qańtarda jaryq kórdi.
1998 jyly Baıqońyr ǵarysh aılaǵynan halyqaralyq ǵarysh stansasynyń alǵashqy modýli «Zarıa» fýnktsıonaldy júk blogi ushyryldy.
2009 jyly «Astana-Býrabaı» avtomagıstral qurylysy aıaqtaldy. Uzyndyǵy 224 shaqyrym bolatyn elimizdegi alǵashqy úlken jyldamdyqty Astana-Býrabaı avtomagıstraliniń qurylysy 2006 jyly bastalǵan bolatyn. Alty jolaqty jańa jol tehnıkalyq sanaty 1-A parametrlerine sáıkes keledi. Joldyń esepti jyldamdyǵy saǵatyna 150 shaqyrymdy quraıdy. Nysandaǵy jumystarǵa 1,4 myń dana tehnıka jáne 3,5 myń adam jumyldyryldy.
2012 jyly Qaraǵandyda Ýkraına qurmetti konsýldyǵy ashyldy. Osyǵan oraı uıymdastyrylǵan sharada konsýldyq fýnktsııalardy oryndaý týraly shartqa qol qoıylyp, konsýldyq patent jáne ekzekvatýra – qabyldaýshy memlekettiń Úkimeti konsýldy moıyndaıtynyn kýálandyratyn resmı qujat tabys etildi.
2012 jyly Astanadaǵy K. Baıseıitova atyndaǵy Ulttyq opera jáne balet teatrynyń kontsert zalynda TMD jáne túrkitildes elderi kompozıtorlarynyń halyqaralyq «Camerata tempo» kameralyq mýzyka festıvali ashyldy. Festıvalge Qazaqstan, Reseı, Ázerbaıjan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, AQSh, Belgııa, Grýzııa, Túrkııa, Ulybrıtanııa, Frantsııa elderiniń orkestrlary qatysty.
2012 jyly Qazaqstanda «Sporttyq jekpe-jek jáne kúsh qoldanylatyn sport túrleri konfederatsııasy» quryldy.
2012 jyly rejısser Darejan Ómirbaevtyń «Stýdent» fılmi Portýgalııada ótken Lisbon & Estoril Film Festival festıvaliniń qazylar alqasynyń arnaıy júldesine ıe boldy. Fılm negizgi konkýrstyq baǵdarlamaǵa qatysty.
2013 jyly Londonda Qazaqstan elshiliginiń jańa ǵımaraty ashyldy.
2014 jyly QR Ulttyq mýzeıinde qazaq arheologııa mektebiniń negizin qalaýshylardyń biri, belgili ǵalym Kemel Aqyshevke arnalǵan «Uly dalanyń kemeńger ǵalymy» kórmesi ashyldy. Ǵalymnyń ataǵy Esik qorǵanyn ashý arqyly keńge jaıyldy. Qorǵannan tabylǵan «Altyn adam» táýelsiz Qazaqstannyń sımvoldarynyń birine aınaldy.
2014 jyly Qazaqstan Respýblıkasy San-Tome jáne Prınsıpı Demokratııalyq Respýblıkasymen dıplomatııalyq qatynastar ornatty. Birlesken kommıýnıkege Qazaqstan men San-Tome jáne Prınsıpıdiń BUU janyndaǵy turaqty ókilderi – Qaırat Ábdirahmanov jáne Karlos Fılomeno Agostıno das Nıeves qol qoıdy. San-Tome jáne Prınsıpı – Batys Afrıkada ornalasqan aral memleket. Halqy – 200 myńnan astam. Joǵarǵy zań shyǵarýshy organy – bir palataly Ulttyq jınalys. Basqarý formasy – prezıdenttik respýblıka.
2017 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń Bilim saıasaty komıtetiniń qatysýshysy bolýǵa shaqyrtý aldy. Bul – bilim men ekonomıkadaǵy aldyńǵy qatarly kórsetkishterge qol jetkizip otyrǵan el retinde Qazaqstanǵa degen joǵary senimniń, meılinshe tyǵyz yntymaqtastyqqa umtylýdyń belgisi.
2018 jyly qazaqstandyq ánshi Danelııa Tóleshova «Junior Eurovision» án baıqaýyna qatysýshylarmen birge Belarýs Respýblıkasynyń Prezıdenti Aleksandr Lýkashenkonyń qabyldaýynda bolyp, oǵan kádesyı – úıdi til-kózden saqtaıtyn tumar syılady.
2019 jyly Almatyda Denıs Ten atyndaǵy shákirtaqy taǵaıyndalyp, Qazaqstan-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetiniń úzdik úsh stýdenti marapattaldy. Ataýly stıpendııa oqýdan basqa sportpen shuǵyldanatyn úzdik oqýshylarǵa beriledi. Ony QBTÝ rektoraty qurdy, munda ataqty qazaqstandyq mánerlep syrǵanaýshy magıstratýrada oqyǵan.
2020 jyly Mahambet Ótemisuly atyndaǵy Atyraý oblystyq akademııalyq drama teatry ǵımaratynyń aldynda halyq ártisteri Sábıra Maıqanova, Nurmuhan Jantórın, Asanáli Áshimov pen Hadısha Bókeevaǵa arnalǵan eskertkish ornatyldy. «Shyǵarmashylyq áńgime» músindik kompozıtsııasynyń avtory – sáýletshi, músinshi Gúlfııa Meldesh.
2022 jyly elimizde kezekten tys prezıdent saılaýy ótti. Barlyq óńirde 10 033 ýchaske jumys istedi. Al shet memleketterdegi Qazaqstan ókildikteri janynda 68 ýchaske qurylǵan. Elimizdegi búkil saılaýshylardyń 69 paıyzy nemese 8 mln 282 myńnan astam adam óz tańdaýyn jasady. Qasym-Jomart Toqaevqa 6 mln 456 myń 392 saılaýshy nemese olardyń 81,31%-y daýys bergen. «Bárine qarsymyn» baǵanyn 460 484 nemese 5,8% saılaýshy tańdaǵan. Sonymen birge, Jıgýlı Daırabaevqa 271 641 nemese 3,42 paıyz, Qaraqat Ábdenge 206 myń nemese 2,6 paıyz, Meıram Qajykenge 200 907 nemese 2,53 paıyz, Nurlan Áýesbaevqa 176 116 nemese 2,22 paıyz jáne Saltanat Tursynbekovaǵa 168 731 nemese 2,12 paıyz daýys berilgen.
2023 jyly Meksıkanyń Gvadalahara qalasynda aýyr atletıkadan jasóspirimder arasyndaǵy 2023 jylǵy álem chempıonatynda qazaqstandyq Edige Emberdi altyn medal jeńip aldy. 18 jastaǵy qazaqstandyq aýyr atlet 81 kelige deıingi salmaqta álem chempıony atandy. Qorytyndy hattamada Edige Emberdi eki jattyǵýdyń qosyndysy boıynsha 336 (145+191) keli kóterdi.
