2 jeltoqsan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 2 jeltoqsanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik kompıýterlik saýat kúni
1981 jyly Delıdegi Úndistannyń Aqparattyq tehnologııalar ınstıtýtynyń túlekteri qurdy. Bul ataýly kún jurtshylyqtyń nazaryn zamanaýı tehnologııalarǵa qol jetkizýdiń mańyzyna aýdarý maqsatynda tirkeldi. Bul kún – jańa múmkindikterdi ıgerýge, sondaı-aq ony qajet etetinderge túsinýge kómektesetin tamasha syltaý. Tipti mınımal bilim jıyntyǵyna ıe bolý qazirgi IT tehnologııalar álemindegi ómirdi jeńildetýge kómektesedi.
Halyqaralyq quldyqty joıý úshin kúres kúni
BUU Bas Assambleıasynyń sheshimimen atalyp ótedi. 1949 jylǵy 2 jeltoqsanda BUU Bas Assambleıasynyń 4-sessııasy adam satý jáne jezókshelikke paıdalanýǵa qarsy kúres týraly konventsııa qabyldaǵan bolatyn.
ESTE QALAR OQIǴALAR
2006 jyly bitimgershilik batalonynyń bazasynda (Kazbat) qazaqstandyq bitimgershilik brıgada (Qazbrıg) quryldy. Atalǵan ásker seriktes eldermen birge halyqaralyq deńgeıdegi beıbitshilik pen qaýipsizdikti qamtamasyz etýmen aınalysady.
2008 jyly Astanada Mádenıet pen dinderdiń halyqaralyq ortalyǵy ashyldy. Ortalyq Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Álemdik dástúrli dinder kóshbasshylarynyń ІІ sezinde kótergen bastamasymen quryldy.
2009 jyly Qaraǵandyda órt qurbany bolǵan órt sóndirýshilerge eskertkish ashyldy. Eskertkish «Órt sóndirý jáne apattyq-qutqarý jumystary qyzmeti» memlekettik mekemesi úıiniń janynda ornatyldy. Ol oblys tótenshe jaǵdaılar departamentiniń jáne onyń bólimsheleri qyzmetkerleriniń erikti qaıyrymdylyq qarajatyna salyndy.
2011 jyly Bakýde TMD-ǵa qatysýshy memleketterdiń IV halyqaralyq bank konferentsııasy aıasynda «Investıtsııalyq perishte» halyqaralyq ınvestıtsııalyq syılyǵymen marapattaý rásimi ótti. «TMD-nyń eń serpindi damyǵan sýbektisi» atalymynda TMD memleketteri arasyndaǵy keıingi 15 jyldaǵy tikeleı sheteldik ınvestıtsııalar aǵyny boıynsha kóshbasshy bolǵan Qaraǵandy oblysy jeńimpaz atandy.
2016 jyly qazaqstandyq shahmatshy Jansaıa Ábdimálik Polshanyń Vrotslav qalasynda ótken grossmeıster Krıstına Radzıkovskaıany eske alýǵa arnalǵan halyqaralyq týrnırinde jeńiske jetti. Toǵyz raýndtyń qorytyndysy boıynsha Jansaıa 7 ball jınap, reseılik grossmeıster Anastasııa Bodnarýkty jáne Eýropa chempıonatynyń qola júldegeri polshalyq Monıka Sotskony basyp ozdy.
2016 jyly elordaǵa qazaqstandyq ǵarysh tarıhy murajaıy úshin biregeı eksponattar jetkizildi. Máskeý mańyndaǵy Korolev qalasynan arnaıy avtofýrgonmen jerge qonatyn apparattyń maketi jáne qazaqstandyq ǵaryshker Aıdyn Aıymbetovtiń skafandr maketi ákelindi.
2017 jyly Aqtóbede Ortalyq saıabaq janynan «Qazaqstan halqyna myń alǵys» stellasy boı kóterdi. Qazaqstan halqynyń birligin, tatýlyǵyn bildiretin eskertkishtiń bıiktigi – 30 metr, kompozıtsııasy 5 bólikten turady.
Stellada Qazaqstannyń kartasy beınelengen. Bul – el shekarasyn aıqyndap, landshafty men oblystardyń ornalasýyn, Astana qalasy týraly aqparat beretin bóligi.
2018 jyly Ispanııa astanasynda Damý jónindegi halyqaralyq yntymaqtastyq boıynsha ıspan agenttiginiń (AECID) kitaphanasynda Qazaq ádebıeti men óner ortalyǵynyń ashylý rásimi ótti. Shara sońynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq akademııalyq kitaphanasy men Damý jónindegi halyqaralyq yntymaqtastyq boıynsha ıspan agenttiginiń (AECID) kitaphanasy arasynda yntymaqtastyq hattamasyna qol qoıyldy.
2019 jyly Túrkistan oblysynyń Otyrar aýdanynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda qurylǵan jáne Otyrar memlekettik arheologııalyq mýzeıiniń aýmaǵynda ornalasqan elimizdegi alǵashqy týrıstik ortalyq ashyldy. Ol qazaqstandyqtar men sheteldikter arasynda Otyrar qalasynyń qaıtalanbas oazısi men baı murasyn nasıhattaý, mádenı-tarıhı muranyń saqtalýyn jáne qorǵalýyn qamtamasyz etedi.
2020 jyly Qazaqstanda túsirilgen «Boıjetken jáne teńiz» fılmi Frantsııada ótken Silk Road Film Awards – Cannes kınofestıvalinde «Úzdik áleýmettik drama» syılyǵyn aldy. Áleýmettik fılm negizine Múgedek balalardyń ata-analary qaýymdastyǵynyń qamqorlyǵyndaǵy Dınara Sháripovanyń shynaıy ómirden alynǵan oqıǵalary alyndy.
2021 jyly KIIS UI jáne saliyt-1 kollektsııalyq monetalary aınalymǵa shyǵaryldy. Nomınaly 5 000 jáne 500 teńge bolatyn kúmisten jasalǵan kiiz ÚI monetalary «dala qazynasy» monetalar serııasyn jalǵastyryp otyr. Monetalardyń dızaıny kıiz úı keńistiginiń sheksizdigi ıdeıasyn jáne ondaǵy kóshpendiler áleminiń ornyn bildiredi. Kıiz úı-túrki kóshpeli halyqtarynyń ǵasyrlar boıǵy dástúrlerin saqtaǵan dástúrli turǵyn úı túri-ulttyq qazyna.
Nomınaly 500 teńgelik tantaly bar kúmisten jasalǵan saliýt-1 kollektsııalyq monetalary, nomınaly 200 teńgelik melhıor qorytpasynan jáne nomınaly 100 teńgelik neızılber qorytpasynan «Kosmos» monetalar serııasyn jalǵastyrýda. Monetalar Baıqońyr ǵarysh aılaǵynan álemdegi alǵashqy basqarylatyn «Salıýt-1»orbıtalyq ǵarysh stantsııasynyń ushyrylǵanyna 50 jyl tolýyna oraılastyrylǵan.
2021 jyly «Abaıdyń Qara sózderi» 15 serııaly fılminiń túsirilimi aıaqtaldy, onda qazaqstandyq kınematografııanyń eńbek sińirgen akterleri-Aıdos Bektemir, Jan Baıjanbaev, Erik Joljaqsynov, Baqtııar Qoja, Táýekel Múslim, Indıra Meńdibaeva, Jaıdarbek Kúngújinov jáne basqalar beınelengen.
Kınojobada qazaqtyń uly aqyn-reformatory men fılosofy týraly irgeli shyǵarmanyń qundylyǵyn jańa qyrynan ashatyn kúrdeli rejısserlik sheshimder paıdalanyldy.
2022 jyly Astanadaǵy «Radısson» qonaq úıinde «Topyraq – azyq-túlik kózi» konferentsııasy ótti. Jetekshi halyqaralyq sarapshylar topyraqtyń tozý protsesteriniń aldyn alý jáne olardy kezeń-kezeńimen qalpyna keltirý qajettigi máselelerin talqylap, sondaı-aq bar problemalardy sheshý joldaryn aıtty.
