2 sáýir. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda geologter kúni
Respýblıka Prezıdentiniń 2011 jylǵy 20 qazandaǵy №164 Jarlyǵyna sáıkes sáýir aıynyń birinshi jeksenbisinde merekelenedi.
Geologter men paıdaly qazbalardy izdeýmen jáne óndirýmen baılanysty barlyq mamandyq ıeleriniń bul kásibı merekesi KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń 1966 jylǵy 31 naýryzdaǵy Jarlyǵymen belgilendi.
Qazaqstandyqtarmen birge kásibı merekeni Belarýs, Qyrǵyzstan, Reseı, Ýkraına geologteri de atap ótedi.
Búkilálemdik aýtızm máselesi týraly aqparat taratý kúni
BUU Bas Assambleıasynyń 2007 jylǵy jeltoqsannyń 18-indegi arnaıy qararymen bekitilgen. 2008 jyldan bastap jyl saıyn sáýirdiń 2-sinde atalyp ótedi.
Bul Búkilálemdik kún Qatar memleketiniń usynysy boıynsha belgilendi, muny Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Hatshysy 2008 jylǵy joldaýynda atap ótti. Bas Assambleıanyń qararynda, eń aldymen balalardyń aýtızm máselesine kóńil bólindi, sondaı-aq dıagnozdy neǵurlym erte qoıý jáne tıisti tekserý júrgizý atap kórsetilgen.
Halyqaralyq balalarǵa arnalǵan kitap kúni
1956 jyldan bastap Halyqaralyq keńestiń sheshimimen jyl saıyn dat jazýshysy Gans Hrıstıan Andersenniń týǵan kúnine oraı atalyp ótedi.
Kóptegen elde balalar men jasóspirimder kitaby aptalyǵy aıasynda álemniń úzdik kitaptaryna arnalǵan baıqaýlar, kórmeler, konferentsııalar men festıvaldar ótkiziledi.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1938 jyly Balqash kóli mańyndaǵy kent Balqash qalasy dep atala bastady. Qalanyń negizi 1937 jyly, óńirdegi tuńǵysh mys qorytý zaýyty salynǵan kezde qalandy dep sanalady.
Balqash Qaraǵandy oblysynda, oblys ortalyǵy Qaraǵandy qalasynan ońtústikke qaraı 380 km jerde, Balqash kóliniń jaǵasynda ornalasqan. Qala 5,9 sharshy km aýdandy alyp jatyr.
1940 jyly Semeıde Abaıdyń murajaı-úıi ashyldy (Memlekettik tarıhı-mádenı jáne ádebı-memorıaldy Abaı murajaıy). Onyń tuńǵysh dırektory jas ári talantty ádebıetshi, abaıtanýshy ǵalym Qaıym Muhamedhanov boldy.
1963 jyly «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynan «Naızaǵaı» zymyran tasyǵyshy ushyryldy. Aı men «Aı-4» ǵarysh keńistigin zertteý úshin Aıǵa ushýdyń traektorııasyna shyǵaryldy.
1993 jyly Qarýly Kúshterdiń jekelegen túri – Áskerı-teńiz kúshteri quryldy. Onyń basty mindeti – Kaspıı teńiziniń qazaqstandyq sektorynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik shekarasyna qol suǵylmaýyn, aýmaqtyq tutastyǵyn, egemendigin, ekonomıkalyq múddelerin qorǵaý.
Búgingi tańda Áskerı-teńiz kúshteri Kaspıı mańy elderi arasynda kúshterdi ornalastyrýda laıyqty oryn alyp, Kaspıı óńirindegi turaqtylyqtyń kepili bolyp otyr.
1996 jyly Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń tegi men ákesiniń atyn qazaqsha jazý tájirıbesin qazaq halqynyń qalyptasqan dástúrlerine sáıkes keltirý jónindegi QR Prezıdentiniń «Ulty qazaq azamattardyń tegi men ákesiniń atyn jazýǵa baılanysty máselelerdi sheshý tártibi týraly» Jarlyǵy shyqty.
1997 jyly «QazTransOıl» Munaı tasymaldaý ulttyq kompanııasy» JAQ quryldy. Oǵan barlyq magıstraldy munaı qubyrlary, sondaı-aq Batys Qazaqstannyń magıstraldy sý qubyry berildi.
2008 jyly Almatydaǵy «Medeý» sport kesheninde «Beıjiń-2008» Olımpıadalyq alaý estafetasy bastaldy. Olımpıada oıyndarynyń basty sımvolyn saltanatty tabys etý rásimin Elbasy Nursultan Nazarbaev ashty. Memleket basshysy muz aıdynynda ornatylǵan tuǵyrǵa fanfar áýenimen kóterildi. Sonymen birge, tuǵyrǵa Qytaıdyń Qazaqstandaǵy elshisi Chjan Sııýn men 1980 jylǵy Olımpıadada grek-rım kúresinen chempıon atanǵan tuńǵysh qazaq Jaqsylyq Úshkempirov kóterildi.
2008 jyly Almatyda elimizdiń tarıhynda alǵash ret poshta murajaıy ashyldy, sonymen qatar qalalyq poshta bóliminiń aýlasynda poshta alleıasy jáne zamanaýı fılatelıstıkalyq salonnyń tanystyrylymy boldy.
Murajaı ekspozıtsııasyn poshta qyzmetkerleri jınastyrǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik muraǵatynyń qyzmetkerleri materıaldar berdi. Murajaıdyń hronologııalyq sheńberi tarıhı kezeńderdi qamtıdy, onda qazaqstandyq poshta qyzmetiniń qurylýy men damýy týraly derekter bar.
2010 jyly ulttyq damý ınstıtýty «Kaznex invest» eksport jáne ınvestıtsııalar jónindegi ulttyq agenttigi quryldy. Ol qazaqstandyq shıkizattyq emes eksportty damytý men ilgeriletý jáne ekonomıkanyń basym sektorlaryna tikeleı sheteldik ınvestıtsııalardy tartý úshin neǵurlym qolaıly jaǵdaılar jasaý jolymen ulttyq ekonomıkany ártaraptandyrý úshin yqpal etýge baǵyttalǵan.
2013 jyly Memleket basshysy «QR Prezıdentiniń buqaralyq aqparat quraldary salasynda Alǵys jarııalaý jáne Syıaqylardy taǵaıyndaý, granttar bólý erejelerin bekitý týraly» ókimge qol qoıdy. Maqsat – buqaralyq aqparat quraldarynda Qazaqstan Respýblıkasynyń qoǵamdyq-saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq jáne mádenı ómirinen habar taratý sapasyn jaqsartý jáne jýrnalısterdiń kásibı ósýin yntalandyrý.
2014 jyly «Taý-Ken Altyn» JShS affınaj zaýyty daıyn ónim, tazartylǵan altynnyń alǵashqy partııasyn QR Ulttyq bankine jóneltti. 99,99 synamaly standartty banktik quımanyń birinshi partııasynyń kólemi – shamamen 500 keli, jalpy quny - 21 mln AQSh dollary.
2014 jyly KSRO jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyq ártisi Bıbigúl Tólegenovaǵa gýmanıtarlyq saladaǵy «Dostastyq juldyzy» syılyǵy tabystaldy. Saltanatty marapattaý rásimi Reseıdiń Memlekettik akademııalyq Úlken teatrynyń Bethoven zalynda ótti.
2016 jyly Vashıngtondaǵy ıAdrolyq qaýipsizdik sammıti aıasynda Qazaqstan, Ulybrıtanııa, Vengrııa, Germanııa, Iordanııa, Ispanııa, Kanada, Qytaı, Norvegııa, BAÁ, AQSh, Fılıppın, Fınlıandııa, Frantsııa, Chehııa, Shvetsııa, Ońtústik Koreıa jáne Japonııa MAGATE-niń Qazaqstandaǵy Tómen baıytylǵan banki jóninde birlesken málimdeme qabyldady.
2022 jyly Aqtóbe qalasyndaǵy fızıka-matematıka baǵytyndaǵy Nazarbaev Zııatkerlik mektebiniń 12-synyp oqýshysy Gúlnaz Amanjolova álemniń birden 9 ýnıversıtetine oqýǵa shaqyryldy.
Ol ártúrli elderdiń 15 ýnıversıtetine bakalavrıat baǵdarlamasyna qujat tapsyryp, toǵyzyna oqýǵa tústi. Bul – NZM-degi tyńǵylyqty oqý men muqııat daıyndyqtyń nátıjesi.
Gúlnaz Amanjolova álemniń eń úzdik ýnıversıtetinen shaqyrtý alý úshin arnaıy test tapsyrmalarynan ótti. Ol SAT Reading emtıhanynda 1 430 upaı jınady, al IELTS ortasha baly – 9-dan 7,5-ke teń.
