2 maýsym. Jylnama

ASTANA. KAZINFORM — Kazinform oqyrman nazaryna 2 maýsymǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.

ATAÝLY KÚNDER

Baıqońyr qalasynyń jáne ǵarysh aılaǵynyń kúni

Osydan 66 jyl buryn 1955 jylǵy 2 maýsymda SSSR Qorǵanys mınıstrligi Bas shtabynyń dırektıvasymen «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyn uıymdastyrý-shtattyq qurylymy bekitilgen bolatyn. Mine, sodan beri, 2 maýsymda Baıqońyr qalasynyń týǵan kúni jáne ǵarysh aılaǵynyń kúni toılanady.

Durys tamaqtaný jáne artyq astan bas tartý kúni

Bul mereke resmı emes amerıkalyq Eat What You Want Day merekesine (táýlik boıy dıetany umytyp ne qalasa sonyń bárin jeý kúni) ózindik jaýap boldy. Merekeniń negizgi mindeti — tamaqtaný mádenıetine qalyń jurtshylyqtyń nazaryn aýdarý.

ESTE QALAR OQIǴALAR

1955 jyly SSSR Qorǵanys mınıstrliginiń ǵylymı-zertteý synaq polıgony, qazirgi «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵynyń irgetasy qalandy. «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵy 6 mln 227 myń gektar aýmaqty qamtıdy. Qyzylorda oblysynyń Qarmaqshy jáne Qazaly aýdandarynyń jer kólemin jáne zymyran tasymaldaǵyshtan bólingen bólshekterdiń túsý aımaqtaryn qosa eseptegende ǵarysh aılaǵy 4 mln gektardan astam jerdi alyp jatyr. Búginde ǵarysh aılaǵynda 15 ushyrý qondyrǵysy, 9 bastama jınaǵy, 11 qurastyrý-synaý turqy bar. Baıqońyrdan ushý trassasy Aral teńizinen Kamchatka túbegine deıin sozylyp jatyr. Baıqońyr ǵarysh alańy 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń ıeligine ótip, 1993 jyly Reseı Federatsııasyna 20 jylǵa jalǵa berildi. 2004 jyldan Qazaqstannyń ǵarysh qyzmetine qatysýynyń jańa kezeńi bastaldy. Qazaqstan men Reseı prezıdentteri qol qoıǵan kelisimde «Baıqońyr» ǵarysh aılaǵyn jalǵa berý merzimin uzartýmen qatar Reseı ǵarysh salasynyń qoldaýymen Qazaqstannyń ǵarysh jobalaryn júzege asyrý qarastyrylǵan.

1988 jyly Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Tóralqasynyń Jarlyǵymen Mádenıet jónindegi memlekettik komıtet quryldy. QR Prezıdentiniń 1992 jylǵy 7 aqpandaǵy Jarlyǵymen atalǵan komıtet Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet mınıstrligi bolyp qaıta quryldy.

1992 jyly QR Joǵarǵy Keńesiniń «Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýtsııasynyń jobasy týraly» qaýlysy qabyldandy.

1998 jyly Astanada Qazaq ulttyq mýzyka akademııasy ashyldy. Qazaq ulttyq mýzyka akademııasynyń rektory — Qazaqstannyń halyq ártisi, QR memlekettik syılyǵynyń laýreaty, professor, álem ártisi Aıman Musaqojaeva. 2010 jylǵy aqpan aıynan Qazaq ulttyq mýzyka akademııasy Qazaq ulttyq óner ýnıversıteti bolyp qaıta quryldy.

1999 jyly Astanadaǵy kóshelerdiń birine alash qaıratkeri, ǵalym, dramatýrg, jazýshy, jýrnalıst Qoshke Kemeńgerulynyń (1896-1937) esimi berildi.

Kemeńgerov Qoshmuhambet (Qoshke) Dúısebaıuly (1896-1937) — alash qaıratkeri, ǵalym, jazýshy, dramatýrg, jýrnalıst. 1896 jyly 15 shildede sol kezdegi terrıtorııalyq bólinis boıynsha Aqmola oblysy, Omby ýeziniń Qarjas aýylynda dúnıege keldi. Omby aýyl sharýashylyǵy ýchılışesin bitirgen. 1916-1918 jyldary «Balapan» qoljazba jýrnalynyń redaktory bolady. Ol 1915 jyldan bastap 1930 jylǵa deıin úzilissiz ult ádebıetine, dramatýrgııasyna, jýrnalıstıkasyna, ǵylymyna aıryqsha úles qosty. Osy ýaqyt aralyǵynda Qoshke óz qatarlastarymen birge otarshyldyqqa qarsy ult-azattyq kúreske qatysty. Onyń san salaly izdeniske toly ultty damytý jolyndaǵy qyzmetin 30-jyldary bastalǵan Keńes ókimetiniń qýǵyn-súrgin naýqany úzdi. 1917 jyly sáýirde Ombydaǵy Aqmola oblystyq qazaq atqarý komıtetiniń tapsyrmasymen D.Ádilov ekeýi Aqmolaǵa keledi, munda Sáken Seıfýllınmen birlesip, «Qazaq» komıtetin, «Jas qazaq» uıymyn qurýǵa at salysady. Qoshke Kemeńgerov shyǵarmashylyǵy «Aıqap» jýrnalynda 1915 jyly jarııalanǵan «Jazǵytury», «Baq izdegen», «Solǵan gúl» óleńderi men «Paıǵambar», «Sáskelik kóldiń jaǵasynda» sekildi aýdarmalarynan bastalady. Prozadaǵy alǵashqy týyndylarynyń biri — «Tutqynnyń oıy» áńgimesi. Osy jáne «Otarshyldyń usqyndary», «Qandy tolqyn» áńgimelerinde qazaq qaýymynyń kúrdeli áleýmettik jaı-kúıi sheber sýretteledi. Qalamger qurmetine Baıanaýylda mektep, Astanada kóshe ataýy berildi.

2006 jyly Moınaq sý elektr stansasynyń qurylysy araǵa 14 jyl salyp qaıta qolǵa alyndy. Qurylysy 1985 jyly bastalyp, Odaq taraǵannan keıin toqtap qalǵan sý elektr stansasyn iske qosý, jalpy qýattylyǵy 300 MVt bolatyn Moınaq SES-iniń jumys isteýi elimizdegi elektr energııasyna degen tapshylyqtyń ornyn toltyrmaq.

2013 jyly M.Qozybaev atyndaǵy tarıhı jáne áleýmettik-saıası ǵylym ortalyǵynyń jetekshi mamany Muhametbek Asylbekov Tarbaǵataı taýlarynan tabylǵan jartastaǵy sanskrıttegi jazbanyń maǵynasyn ashty. Bul tanymal býdda mantrasy bolyp shyqty: «Om manı padme hým». Bul sóz «Ózine injýdi jasyrǵan lotos gúli» dep aýdarylady.

2014 jyly Irannyń Tebrız qalasynda 20-30 mamyr aralyǵynda ótken shahmattan Azııa halyqtary kýbogynda Qazaqstannyń erler komandasy tez oınalatyn shahmattan altyn medal jeńip aldy. Olar fınalda qytaılyq shahmatshylardy 2,5:1,5 esebimen jeńdi.

2014 jyly Qytaıdaǵy qazaqstandyq stýdentterdiń ІІІ quryltaıynyń qorytyndysy boıynsha Jastardy jan-jaqty damytý máseleleri boıynsha yntymaqtastyq týraly memorandým jáne Qytaıdaǵy qazaqstandyq stýdentter qaýymdastyǵynyń Jarǵysy qabyldandy.

2015 jyly Kvandjý (Ońtústik Koreıa) qalasynda Halyqaralyq ýnıversıtettik sport federatsııasy (FISU) Qazaq sport jáne týrızm akademııasyn «Úzdik ýnıversıtet» ataǵymen marapattady.

2017 jyly brıtandyq VVS Qazaqstandaǵy saýda haby — «Qorǵas» Shekara mańy yntymaqtastyǵy halyqaralyq ortalyǵy týraly beınerolık túsirdi.

2017 jyly QR Ekonomıkalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymynyń Halyqaralyq kólik forýmynyń tolyqqandy múshesi atandy.

2021 jyly Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev shahmatshy Jansaıa Ábdimálikti FIDE Gran-prıindegi tamasha jeńisimen quttyqtady. Qazaqstandyq shahmatshy Jansaıa Ábdimálik erler arasyndaǵy halyqaralyq grossmeıster atanǵan bolatyn.

2021 jyly Astanada alǵash ret Jastarǵa qyzmet kórsetý ortalyǵy ashyldy. Onyń basty maqsaty — memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrý, jastardy qoldaýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalar jáne jastar arasyndaǵy ózekti máseleler bolyp sanalatyn jumyssyzdyq, turǵyn úı, bilim, densaýlyq jáne taǵy basqa baǵyttar boıynsha konsýltatıvtik kómek kórsetý.

Jastarǵa qyzmet kórsetý ortalyǵy temirjol vokzalyna qarama-qarsy ornalasqan. Jumys ýaqyty dúısenbiden jumaǵa deıin 09:00–18.00 aralyǵynda júrgiziledi.

2022 jyly Nıý-Delıdegi (Úndistan) San-Martın Park saıabaǵynda qazaq halqynyń uly oıshyly Abaı músininiń saltanatty ashylý rásimi ótti. Іs-sharaǵa Qazaqstan men Úndistan arasyndaǵy saýda-ekonomıkalyq, ǵylymı-tehnıkalyq, ónerkásiptik jáne mádenı yntymaqtastyq jónindegi Úkimetaralyq komıssııanyń 14-shi otyrysyna qatysqan qazaqstandyq delegatsııa qatysty.

2023 jyly QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev Ortalyq Azııa memleketteri basshylarynyń jáne Eýropalyq keńes tóraǵasynyń Cholpon Atada ótken ekinshi óńirlik kezdesýine qatysty. Kezdesý barysynda qatysýshylar Eýropalyq Odaq pen Ortalyq Azııa memleketteri arasyndaǵy kópjaqty jáne ózara tıimdi yntymaqtastyqty qarastyrdy, sondaı-aq halyqaralyq oqıǵalar kontekstindegi Eýropalyq Odaq pen Ortalyq Azııa arasyndaǵy qarym-qatynastardy talqylady.