1929-1930 jyldardyń ózinde «Alash» qozǵalysynyń 44 múshesi jaýapqa tartyldy - Svetlana Smaǵulova
«Ǵylymı zertteýlerdi qoldaý qory» jeke qory uıymdastyrǵan jıynda Oral qalasynyń ákimi Narıman Tóreǵalıevtiń atap ótkenindeı, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni bıyl Alashorda úkimetiniń 100 jyldyǵymen tuspa-tus kelip otyr. Azattyqty ańsap, erkin el qurýdy kózdegen qanshama qaıratker solaqaı saıasattyń qurbany bolyp ketti. Endigi mindet - olardyń halqy úshin jasaǵan eńbegin umytpaı, el jadynda máńgi qaldyrý. Elbasynyń «Alash» qozǵalysy - memleketshildiktiń bastaýy deýi teginnen-tegin emes. Memleket basshysynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasynda aıtylǵanyndaı, týǵan eliniń keleshegi úshin qanyn da, janyn da aıamaǵan arystarymyzdy qasterleı otyryp, solardyń isin jalǵastyryp, tutastaı ultqa qaıtadan rýhanı jańǵyrý qajet-aq.
Konferentsııany júrgizgen tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, M.Ótemisov atyndaǵy Batys Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetiniń oqytýshysy Murat Qalmenov Alashtyń 100 jyldyǵyn el ómirindegi asa mańyzdy oqıǵa retinde atap ótý jas urpaqty otansúıgishtikke, memleketshildikke tárbıeleýdiń bir joly ekendigin jetkizdi. Osyǵan oraı ǵalymdar zertteýleriniń jaryqqa shyǵyp, tyń derekterdiń jarııa etilýi erekshe mańyzdy.
Almatydan arnaıy kelgen Svetlana Smaǵulovanyń málim etkenindeı, Keńes ókimeti ornaǵannan keıin "Alash" partııasy men "Alashorda" úkimetiniń múshelerine Búkilodaqtyq Ortalyq Atqarý komıtetiniń 1919 jylǵy 4 sáýirdegi jáne 1920 jylǵy 15 kókektegi qaýlylarymen keshirim jarııalanyp, onyń beldi músheleri úkimet qyzmetine tartylǵan edi. Alaıda 1922 jyldan bastap alashordashylardy úkimet pen partııa tarapynan qýdalaý saıasaty oryn aldy. Bul týraly akademık Manash Qozybaev: "Sovet ókimeti sózinde turmady, dáıeksizdik kórsetti, ekijúzdilik jasady. Keshirim tek qaǵaz júzinde boldy. Azamat soǵysy bite sala kóp keshikpeı alash azamattaryn qýǵyn-súrginge salý bastaldy", - dep jaza otyryp, bul alashshylardy qýǵyndaýdyń aldy ekendigin kórsetse, al akademık Keńes Nurpeıis keńes ókimeti ár qyrynan tanylǵan, bilimdi de talantty Alashorda qaıratkerlerin azamat soǵysy jeńiske jetkennen keıin tarıh sahnasynan ketirýge tyrysyp, aldaý men arbaý ádisin de, qarý jumsap kúshteý jolyn da qoldanǵanyn aıta otyryp, bulaı isteýdiń basty saıasaty olardy Qazaqstannyń qoǵamdyq-saıası ómirinen alastatý boldy degen tujyrym jasaǵan edi.
Revolıýtsııanyń alǵashqy jyldarynda partııa men keńes ókimeti sotsıalıstik qurylystyń mańyzdy máselelerin júzege asyrý barysynda ártekti ıntellıgentsııa ("Alash" qozǵalysynyń) ókilderine súıenýge májbúr bolyp, al elde keńestik bılik nyq ornyǵa bastaǵan kezde RK(b)P-nyń H sezindegi ult máselesiniń sheshimine oraı keńes ókimetine qarsy áreket eter degen jeleýmen úkimetke zııandy qaıratkerlerden qutylýdy jón dep sanap, olardy "ultshyldar" men "jikshilder" atandyryp, qýǵyndaı bastady. 
1922 jyldyń ózinde úkimet pen partııa ultshyldarmen kúres júrgizýde qandaı toptar men jikterdiń barlyǵyn anyqtaý jóninde nusqaýlar berdi. Bul nusqaýlardy oryndaý isin Memlekettik Saıası basqarmanyń qyzmetkerleri qolǵa alyp, qupııa túrde eldegi zııankes toptar jóninde málimetter jınaýǵa tyrysty.
Qyrǵyz (Qazaq) oblystyq Memlekettik Saıası basqarmanyń qyzmetkerleri Babıkov, Shıshkov jáne ıAkýbovskııler 1922 jyly qyrkúıekte Qazaq Ólkelik komıtetine "alashordashyl" jáne "ultshyl" qazaq toptary týraly málimdeme jasap, respýblıkada úsh aǵym nemese toptyń barlyǵyn aıtyp, onyń birinshisine alashordashylardyń tobyn jatqyzdy. Topty Álıhan Bókeıhanov basqaratyndyǵy, onyń ortalyǵy Semeı gýbernııasynda ekendigi, bul topqa Raıymjan Mársekov, Halel Ǵabbasov, Mirjaqyp Dýlatov, Jaqyp Aqbaev, Ahmetjan Qozybaǵarov jáne t.b. múshe bolyp, kommýnıstik partııa qataryn álsiretýge kúsh salyp, osy baǵytty júzege asyrýda halyq arasynda úgit-nasıhat jumystaryn júrgizip, "Alash" baǵdarlamasyn qoldanyp otyrǵandyǵy aıtyldy. Al ekinshi topqa burynǵy Alashordaǵa múshe bolǵan, qazir kommýnıstik partııa qataryna kirip alǵan A.Baıtursynov bastaǵan zııalylar, atap aıtqanda Qazaq OAK-niń músheleri A.Kenjın, S.Sádýaqasov, M.Áýezov, Qyrǵyz azyq-túlik bıýrosynyń tóraǵasy Nahımjan, HKK-niń tóraǵasy M.Myrzaǵalıev, Joǵarǵy trıbýnal tóraǵasy S.Arǵynshıev engizildi. Olar Á.Bókeıhanov tobynyń basshylyǵymen "otarshyldarǵa" qarsy júıeli kúres júrgizdi, kommýnıst atyn jamylyp, partııa qataryna iritki saldy, osy iste merzimdi basylymdy keńinen paıdalandy delindi. Qujatta kórsetilgen úshinshi top ınternatsıonaldyq qazaq qyzmetkerlerinen quraldy. Bul topty Qyrǵyz OAK-niń tóraǵasy S.Mendeshev basqaryp, onyń quramynda Qyrǵyz oblystyq komıtetiniń hatshysy A.Asylbekov, Іshki Іster Halyq komıssarıatynyń tóraǵasy Á.Áıtıev, Azyq-túlik halyq komısarıatynyń tóraǵasy M.Samatov, Áleýmettik qamsyzdandyrý halyq komıssarıatynyń tóraǵasy Á.Jangeldın, QOAK-niń múshesi N.Nurmaqov boldy. Odan ári ár toptyń múshelerine jeke-jeke toqtalyp, olardyń nemen aınalysyp jatqandyǵy aıtyldy. Sóıtip, Qazaqstanda bolshevıkter úkimetine qarsy áreket etken toptar áıgilendi.
Alashordashylardy qýdalaýdyń negizi merzimdi basylymdarda synaýdan da kórindi. 1922 jyly "Qyzyl Qazaqstan" jýrnalyna M.Atanııazovtyń "Alash" partııasynyń ótken jolyn, júrgizgen qyzmetin taldaǵan "Alash partııasynyń tarıhı syny" atty maqalasy jaryq kórdi. Avtor "Alash" partııasynyń qurylýy men partııanyń tuńǵysh sezi, onda qaralǵan ózekti máseleler týraly jaza kele, alashordashylar óz saıasatynda jańylys basty dep tujyrymdady. Bul maqalanyń maqsaty halyqqa "Alash" partııasy men Alashorda úkimetiniń adasqandyǵyn kórsetý edi. 
1922 jyldyń 2 jeltoqsanynda ótken RK(b)P Komıtetiniń ókilderi men Torǵaı ýezi atqarý komıtetiniń tótenshe májilisinde burynǵy alashordashylardy jaýapty qyzmetterden alastatý máselesi qarastyryldy. Osyndaı sheshimderden keıin baspasózderde burynǵy alashordashylardyń keńes saıasatyna asa qaýiptiligin dáleldeı kórsetken maqalalardyń jarııalanýyna jol ashyldy. Onda Qazaqstanda bolyp jatqan qıynshylyqtardyń shyǵý sebebine "alashordashy ultshyldar" kináli degen de pikirler aıtyldy.
1925 jyly Qazaq Ólkelik partııa komıtetine hatshysy bolyp kelgen F.I.Goloşekın "shyldyq, shildik" zobalańyn odan ári jandandyra tústi. Qazaq zııalylaryn jik-jikke bólip, olardyń ózara bir-birimen kúres júrgizýine jaǵdaı jasap, "jikshildik" pen "ultshyldyqqa" qarsy aıyptaý ashyq túrde sıpat aldy. Ásirese, osy eki uranmen aıyptaý 1925-1933 jyldary qatty ýshyqty. F.Goloşekınniń "aýyldy keńestendirý" urany S.Sádýaqasov, S.Seıfýllın, T.Rysqulov syndy ult zııalylarynyń narazylyǵyn týdyrdy. Atalmysh qaıratkerler alashordashylardyń baǵytyna qoldaý jasap, keńestik ult saıasatyn burmalaýǵa tyrysqan "ultshyldar" dep aıyptaldy. 20-shy jyldardyń sońyna qaraı respýblıkadaǵy saıası jaǵdaı shekten tys ýshyǵyp, zorlyq-zombylyqqa jol ashyldy. 1927-1929 jyldar aralyǵynda qazaq zııalylarynyń arasynda ózindik pikiri bar azamattardyń barlyǵy da "ultshyl" degen aıyppen qyzmetten qýyldy. "Eńbekshi qazaq" gazeti oqyrmandarǵa "ultshyldyq" sarynymen kúresýde syn, ózin-ózi synaý asa qajettigin nasıhattap, onyń maqsaty qazaq zııalylarynyń shyǵarmalarynyń sapasyn arttyryp, ultshyldarǵa soqqy berý dep túsindirdi. Nátıjesinde merzimdi basylymdarda bir-birin áshkerelegen materıaldar úzilissiz basyldy.
1929 jyly Qazaq ólkelik komıteti men BK(b)P Ólkelik Baqylaý komıssııasynyń múshelerinen arnaıy tekserý komıssııasy qurylyp, K.Toqtabaev, Ǵ.Toǵjanov, A.Kenjın, Á.Baıdildın jáne taǵy basqa azamattardyń qyzmet barystary tekserildi. Osy jyldyń 13 maýsymynda ótken májiliste Kárim Toqtabaevtyń 1917 jyldary Torǵaıdaǵy Alashorda bóliminiń beldi múshesi bolyp, Á.Bókeıhanov, M.Dýlatovtarmen tyǵyz baılanysqany, 20-shy jyldary "sádýaqasovshylar" jiginde bolǵandyǵy aıtyldy. Al Aspandııar Kenjın 1918-1919 jyldary keńes ókimetine qarsy qarýly kóterilis uıymdastyrǵan Alashordanyń Torǵaı bólimindegi Áskerı keńestiń beldi múshesi boldy delindi. Ábdirahman Baıdildınge alashordashyl "Birlik" jastar uıymynda bolyp, Kolchak armııasyna belsendi kómektesti, Á.Bókeıhanovpen birge adıýtant esebinde Ýfa men Samarada bolǵan demokratııalyq májilisterge Alashorda otrıadtary úshin qarý-jaraq pen áskerı kıim-keshek alý úshin qatysty, 1919 jyly Sibirdegi Kolchak úkimeti áskeri 3-shi armııasynyń barlaý shtabynyń qyzmetkeri boldy, 1924 jylǵa deıin Alashorda qaıratkerlerimen baılanysyn úzgen joq, al 1925 jyldan "sadýaqasovshyldyq" topqa belsendi qatysty degen aıyptar taǵyldy. Tekserý komıssııasynyń sheshimimen atalmysh zııalylar partııa qatarynan shyǵaryldy.
1929 jyldyń jaz aıynyń ortasyna deıin komıssııanyń tekserýine K.Arǵynǵazın, Á.Bókeıhanov, Q.Ǵalıev, T.Jamanmurynov M.Joldybaev, Qaratileýov, Álibekov, A.Mýsın, T.Rysqulov, M.Samatov, A.Seıitov, A.Seıdalın, A.Kenjın, K.Toqtabaev, Ótemisov, Ómirǵazın, H. F.Fazylbaev jáne taǵy basqalar ilikti. Atalmysh azamattardyń kópshiligi úkimet oryndarynyń jaýapty qyzmetinde isteıtin. Bulardyń barlyǵy baı, tóre, bılerdiń tuqymynan, Alashorda úkimetiniń quramynda bolǵan, keıbireýleri keńes ókimetine qarsy shyǵyp, bolshevıkterdi qyrýǵa qatynasqan delindi. Máselen, Moldaǵalı Joldybaevqa 1920 jyly Jympıtyda keńes ókimetine qarsy shyǵyp, 70-teı kommýnıster men komsomoldardyń ólimine kináli boldy degen negizsiz aıyp taǵyldy. Á.Bókeıhanov - hannyń tuqymy, otbasy tárkileýge túsken delindi. M.Samatovqa baılanysty jastardyń "Birlik" odaǵynyń múshesi, tóraǵasy bolyp Alashorda úkimetiniń ıdeıasyn nasıhattady, Aqmoladan Alashordanyń quryltaı jınalysyna kandıdat bolyp saılandy, chehtar men Kolchak úkimeti tusynda Ombydaǵy gýbernııalyq zemstvo basqarmasynyń tóraǵasy boldy, keıinirek Semeı gýbernııasyna qashty degen sózder tańyldy. Osy tekseristerden keıin atalǵan azamattardyń barlyǵynan OGPÝ qyzmetkerleri jaýap alyp, ótinishterde aıtylǵan faktiler tekserildi. Olardyń kópshilikteri partııa qatarynan shyǵarylyp, jaýapty jumystardan alastatyldy.
1931 jyly ultshyl baǵytta "Sana" jýrnalyn shyǵardy jáne onda alashordashylardyń maqalalalaryn jarııalady degen jeleýmen H.Dosmuhamedovke aıyp taǵyla bastady. H.Dosmuhamedovpen birge M.Áýezov te qýǵyndaldy. Negizinde ol 1922 jyldyń ózinde "Alashordanyń" shyǵys bóliminiń belsendi qaıratkeri retinde synǵa alynyp, partııa qatarynan shyǵarylǵan bolatyn. 20-shy jyldyń sońynda taǵy da býrjýazııashyl-ultshyl baılardyń ıdeologııasyn jaqtady, keńes ókimetine qarsy kúres júrgizdi, "Alqa" atty astyrtyn ulttyq-ádebı úıirmeniń baǵyt-baǵdaryn jasaýǵa belsene atsalysty, qazaq baspasózinde baıshyl ıdeologııany nasıhattaıtyn shyǵarmalar jarııalady dep aıyptaldy.
Muhtar Áýezov 1930 jyly 17 qyrkúıekte Tashkent qalasynda tutqyndalyp, Almaty túrmesine jetkizildi. Oǵan 1930 jyldyń 15 qazanynda OGPÝ erekshe bóliminiń bastyǵy Belogonovtyń bekitýimen Qylmysty ister kodeksiniń 58-11 jáne 58-11-baptarymen qazaq ultshyldarynyń astyrtyn uıymyna qatysty, partııa men úkimet sheshimderin burmalady, Orta Azııadaǵy basmashylar qozǵalysyna jetekshilik jasady, keńes ókimetin qulatýǵa áreket jasady jáne t.b. aıyp taǵyldy.
Osylaısha, mańdaıaldy qazaq zııalylaryna, alash ókilderine quryp ketý qaýpi tóndi. Atý jazasyna buıyrylǵaly turǵan azamattar "jańyldym" dep úkimetten keshirim suraýǵa májbúr boldy. 1932 jyldyń 4 mamyrynda BK(b)P Qazaq Ólkelik komıtetinniń hatshysy F.Goloşekın men QAKSR HKK-niń tóraǵasy O.Isaevqa jazǵan ótinishinde M.Áýezov te óziniń bar kinásin moıyndap, "nıetimnen qaıttym" dep ashyq málimdeme jasady. Bul málimdeme Qazaq Ólkelik komıtetiniń organy bolǵan "Sotsıaldy Qazaqstan" men "Kazahstanskaıa pravda" gazetteriniń 10 maýsymyndaǵy sanyna jarııalandy. Alaıda 1933 jyldyń 11 qyrkúıeginde asa qupııa túrde QAKSR BMSB oryndarynyń Qazaq Ólkelik komıtetine bergen málimdemede Alashorda kósemderiniń biri M.Áýezov gazetter arqyly óziniń qatelikterin moıyndaǵanmen, áli de kontrrevolıýtsııalyq qyzmetin jalǵastyryp, dramatýrgııa salasynda jazylǵan shyǵarmalarynda burynǵy ómirdi, ıaǵnı baı-bolystardyń zamanynyń ıdeologııasyn nasıhattap otyrǵandyǵy aıtyldy. Degenmen ol osy «moıyndaýynyń» arqasynda ǵana aman qaldy. Eger Muhtar Áýezov tiri qalmaǵanda, «Abaı jolyndaı» uly týyndynyń jazylmaıtyny anyq edi. Al keshirim suraýdan bas tartqan Júsipbek Aımaýytov pen Halel Ǵabbasov 1931 jyly atylyp ketti. Halel Ǵabbasovqa osyndaı eki ret usynys jasalǵan. Biraq ol «halqymnyń aldynda aqpyn, jalǵan aıtyp, erteń qarabet bolǵym kelmeıdi, odan da ólgenim artyq» dep, muny qabyldamaı tastaǵan. Mirjaqyp Dýlatov on jylǵa sottalyp, keıin belgisiz jaǵdaıda qaza tapty.
1936 jyldan bastap burynǵy "Alash" partııasy men "Alashorda" úkimetiniń qatarynda bolǵan úkimet pen partııa qaıratkerlerin, jazýshylardy aıyptaý odan ári órshı tústi. Ólkelik partııa komıtetteriniń májilisterinde alashordashylardyń qatelikteri áshkerelenip, olardyń úkimet isine qarsy astyrtyn áreketteri úshin jaza qoldaný máselesi kóterile bastady. "Ultshyldyqqa" qarsy kúresý barysynda úkimet tarapynan arnaıy tapsyrmalar berilip, "ultshyldardy" áshkereleýge barlyq keńes azamattaryn belsene kirisýge, ıaǵnı syn men ózara syndy kúsheıtýdi talap etken jáne shaqyrǵan buıryqtar, sheshimder, úndeýler birinen keıin biri jarııalana bastady. Ózara syn aqyr-aıaǵy 1937-1938 jylǵy alapat qýǵyn-súrginge alyp keldi. Mundaı aıyptaýǵa ult zııalylary ǵana emes, eldegi malshylar men qarapaıym adamdarǵa deıin ilikti.
«1937-1938 jyldary qazaq zııalylarynyń basyna tóngen qaýipke eshkim de qarsy tura almady. Sol jyldary alashshyl Á.Bókeıhanov, A.Baıtursynov, M.Jumabaev, H.Dosmuhamedov, S.Asfendııarov, Qazaqstannyń memleket jáne qoǵam qaıratkerleri S.Qojanov, T.Rysqulov, U.Qulymbetov, O.Jandosov, J.Sultanov, A.Kenjın jáne basqalar qýǵyn-súrgin qurbany boldy. Ult jolynda qyzmet etken zııalylar qatary kúrt sırep, bul eldiń mádenıet, ádebıet, ǵylym, bilim salalarynyń aqsaýyna alyp keldi. Alash qaıratkerleriniń ómiri men qyzmeti áli de zertteýdi qajet etedi. Mysaly, Batys Alashordanyń irge kóterýine súbeli úlesin qosqan Saqypkereı Arǵynshıev Aqpan tóńkerisine deıin Baqytjan Qarataevpen birge demokratııalyq kadet partııasyn qurýǵa atsalysty. Berkinǵalı Atshybaev, Baqtyǵalı Bısenov syndy Alashordanyń beldi músheleri týraly osyny aıtýǵa bolady. Alashorda úkimetiniń qarajatyn kótergen baılar da, rýhanı qoldaǵan dinbasylar da az bolǵan joq. Mine, osylardyń báriniń esimderin, el úshin etken eńbegin aıqyndaı túsý búgingi jáne bolashaq urpaq úshin qajet», dedi S.Smaǵulova.
Konferentsııada tarıh ǵylymdarynyń doktory, akademık Tuıaqbaı Rysbekov Alashorda tarıhyn tolyqqandy zertteý kerektigin aıtyp, osy úkimet quramynda ulttyq áskerı jasaqtar qurý sharalaryna toqtaldy. Sondaı-aq jıynda Aqtóbe oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Lázzat Nurkeeva, batysqazaqstandyq tarıhshy-ǵalymdar Baqtyly Boranbaeva, Alfııa Baıbolsynova, Esqaırat Haıdarov, Saıalbek Ǵızzatov jáne basqalar baıandama jasap, óz oı-tolǵamdaryn ortaǵa saldy.
