1916 jylǵy kóteriliske 100 jyl: Kenesary bastaǵan qozǵalystan keıingi qazaq ultynyń tarıhı birigýi
Bodandyq «qamyty»
Reseı qazaqtyń ata qonysyn memleket menshigi dep jarııalap, shuraıly shabyndyǵy men qunarly egindiginen aıyrdy. Ol jerge ókimet jıi tolqýlar oshaǵy bolǵan syrt aımaqtardan eki jarym mıllıonǵa jýyq orys, ýkraın jáne basqalardy qonystandyrdy. Buǵan qosa, kazachestvony da jarylqady. Otarlaýshylar qazaq halqynyń jeri men tabıǵı baılyǵynyń aıtarlyqtaı bóligine ıelik etip qana qoıǵan joq, olar qazaqtardy rýhanı jaǵynan da otarlaýǵa tyrysty. Bul jóninde Mirjaqyp Dýlatov «...chınovnıkter bizdiń dinimizge, atadan mura bolyp kele jatqan ádep-ǵuryptarymyzǵa, bizdiń moldalarǵa ǵana tıisti neke máselelerine aralasa bastady, dinı kitaptardy tutqynǵa aldy», - dep ashynyp jazady.
1914 jyly birinshi dúnıejúzilik soǵystyń órshýi jyǵylǵanǵa judyryqtaı boldy. Halqymyzdyń jaǵdaıyn burynǵydan da aýyrlata tústi. Sharýashylyq kúızelip, egis kólemi azaıyp, onyń ónimi kúrt tómendedi, mal basy kemidi. Soǵys qısapsyz kóp shıkizatty, azyq-túlikti, maldy jáne basqa da materıaldyq ıgilikti jalmaı berdi. Jergilikti halyqtan alynatyn salyq 3-4 ese kóbeıdi. Ýaqyt ótken saıyn soǵysqa baılanysty qanaý, tonaý saıasaty kúsheıe tústi. Qazaqtardan, birinshi kezekte Syrdarııa jáne Jetisý oblystarynda jerlerin jappaı tartyp alý jalǵastyryldy. 1916 jyldyń ortasyna qaraı patsha ókimetiniń qazaq halqynan tartyp alǵan jeriniń jalpy kólemi 45 mıllıon desıatınaǵa teńeldi. Soǵys jyldary tek Túrkistannan maıdandaǵy áskerlerdiń qajeti úshin 40, 899, 044 put maqta, 38 myń sharshy metr kıiz, 3 mln put maqta maıy, 229 myń put sabyn, 300 myń put et, 473,928 put balyq, 70 myń jylqy, 12797 túıe kúshtep alynyp, maıdan aımaqtaryna jiberildi. Qazaq sharýalaryn kásiporyndarǵa, sharýashylyqtaryna jaldap jumys istetý kúsheıdi. Dúnıejúzilik ımperıalıstik soǵys elde ónerkásiptiń qıraýyna, aýyl sharýashylyǵynyń toqyraýyna, halyq arasyndaǵy ashtyqqa alyp keldi. Qoǵamda bólinýshilik, rýshyldyq paıda boldy.
Soǵys aýyrtpalyǵy men jergilikti halyqtyń quqyǵynyń joqtyǵy yza men kek týdyrdy. Jumysshylar men sharýalar qozǵalysy órshidi. Máselen, 1915 jyly maýsym aıynda Ekibastuz, Baıqońyr kómir kenderinde, Spassk mys ken rýdnıginde, Orynbor-Tashkent temir jolynda jumysshylardyń qozǵalysy boı kóterdi. 1916 jyly Vernyı, Semeı qalalarynda kedeıler men maıdanǵa ketken soldattardyń áıelderi ereýilge shyqty.
Alǵashqy jalpyhalyqtyq qarsylyq
Qazaqstannyń, Ortalyq Azııanyń jáne ishinara Sibirdiń 19 jáne 43 jasqa deıingi «buratana» er azamattaryn maıdanǵa tyl jumysyna alý jónindegi patshanyń 1916 jylǵy 25 maýsymdaǵy jarlyǵy halyqtyń shydamyn taýysty. «Qulannyń qashýyna - myltyqtyń basýy» dóp kelip, olar otarlyq ezgige ashyq qarsylyq kórsetti. Óıtpegende she, jarlyqta «áskerge shaqyrý» emes, beınebir maldy jınap, jóneltý týraly aıtylǵandaı áser qaldyrady. Patshalyq bıliktiń pármenine qarańyz, Túrkistan men Dala ólkesinen maıdanǵa okop qazýǵa 400 myń, sonyń ishinde qazaqtar mekendegen oblystardan 240 myń adam jiberý kózdelgen. Eger ólkedegi qazaq sharýashylyqtarynyń sany 700 myńnan sál asatynyn eskersek, árbir úshinshi sharýashylyq qyzmetkerinen aıyrylady eken. Sonymen birge osynshama jumysshy qolyn áketý ulttyq aýqymdaǵy sumdyq apatqa aınalatyn edi.
Al, naýqanshyl jandaıshaptar jarlyqty júzege asyra bastaǵanda qoǵamda paraqorlyq jaılady. Qazaqtardyń týýy týraly kýáliginiń joǵyn paıdalanyp, jańadan kúsh tapqan jergilikti bıliktegi pysyqaılar jastary úlkeıip ketken kedeı jigitterdi de maıdanǵa jumysqa alynatyn «qara tizimge» qosty. Al bolys basqarýshylar, aýyl starshyndary, patsha ákimshiliginiń ókilderi aýqattylardan para alyp, balalarynyń jasyn óz betinshe úlkeıtip nemese kishireıtip kórsetip, áskerge jibermeýdiń bar amalyn jasady. Máselen, 60 jastaǵy kedeı shaldary 30 jasta bolyp, 25-30 jastaǵy baı balalardy 50 jastaǵy bolyp jazyldy.
Jarlyqtyń qatańdyǵy jáne onyń jergilikti jerlerde ádiletsiz ádistermen iske asýy eńbekke súıengen eldi túńildirip jiberdi. Qııanatqa tóze almady. Soıyl, ketpen, shalǵy, myltyq, qylysh... qolyna túskenimen qarýlanyp, baılardyń aýyldaryn órtep, maldaryn áketýdi jıiletti. Al sheneýnikterdi «adam bermeımiz!» dep soqqyǵa jyqty.
Byqsyǵan shoqty úrleı berse, tutanyp, ushqyny jan-jaqqa shashyrap, alaýlaǵan órtke aınalady emes pe, sol sııaqty stıhııalyq qozǵalys birte-birte uıymdasqan sıpat alyp, qarýly kóteriliske ulasty. Onyń iri oshaqtary paıda boldy. Torǵaı dalasynda qazaq jastaryn Álibı Jangeldın men Amangeldi Imanov, Oral oblysy men Bókeı ordasynda Seıitqalı Mendeshev, Ábdirahman Áıtıev, Mańǵystaýda - Jalaý Myńbaev, Aqtóbe dalasynda - Ádilbek Maıkótev, Jetisýda - Toqash Bokın, Bekbolat Áshekeev, Uzaq Saýryqov, Turar Rysqulov jáne basqalar basqardy.
Kenesary Qasymuly basshylyq etken ult-azattyq qozǵalystan keıin 1916 jylǵy kóterilis birinshi ret keń-baıtaq ólkeniń barlyq aımaǵyn qamtydy. Taǵy bir erekshelik, birqatar aýdandarda qazaqtarmen qatar qyrǵyz, uıǵyr, ózbek jáne basqa da ulttardyń ókilderi qatysty. Kóterilistiń qozǵaýshy kúshi - qazaq aýylynyń eńbekshi sharýalary, oǵan ishinara jumysshy toby ókilderi, baılar da, bıler de, moldalar da, bolys basshylary da, zııaly qaýymnyń ár túrli toptary da belsene aralasty. Kóterilis eń aldymen otarshyl júıege qarsy baǵyttaldy da, qazaq halqynyń ulttyq jáne saıası táýelsizdigin kózdedi. Al onyń áleýmettik máni - óz bıleýshilerine qarsy kúres ekinshi kezekke ysyryldy. Qazaqstan men Ortalyq Azııadaǵy 1916 jylǵy ult-azattyq sıpat alǵan kóterilis tutas alǵanda Reseı ımperııasyndaǵy saıası jáne áleýmettik-ekonomıkalyq daǵdarystyń odan ári asqyna túsýine sebepshi boldy...
Patshaly Reseıdiń qorqynyshy...
Ǵylymı zertteýler men tarıh oqýlyqtarynda kóterilistiń barysy men ony jazalaýshy kúshterdiń basyp-janshyǵany jan-jaqty jazylǵan, sondyqtan oǵan keńirek toqtalmaımyz. Aıta keterligi, Alman-Avstrııa maıdanynda jeńiliske ushyraǵan shaqta burq ete túsken Túrkistandaǵy bul ult-azattyq kúresten Reseı qatty qoryqty. Túrkistandaǵy kóterilisti basyp-janshý isi ókimet úshin máselege aınaldy. Jaǵdaıdyń shıelenisýine baılanysty 1916 jylǵy 20 shildede general Kýropatkın Túrkistan ólkesiniń general-gýbernatory bolyp taǵaıyndaldy. Ol «Qandaı amaldy bolsa da qoldanýdan taıynbaı, kóterilisshilerdi baǵyndyrýǵa», «Lań salýshylarǵa qarsy kúresý úshin baıyrǵy halyqtyń rýlyq nemese taıpalyq arazdyǵyn» paıdalanýǵa buıryq berdi.
Qozǵalysqa qatyspaǵan buqara halyq úshin demokrat bolyp kóringenimen general kótirilisshilerdi aıaýsyz jazalady. Kýropatkın Patshaǵa usynǵan esepti baıandamasynda kóteriliske qatysty bergen málimetinde: «Resmı málimetke qaraǵanda 1916 jylǵy kóterilis kezinde orystar 3709 adamynan aıyrylǵan. Bulardyń 2325-i óltirilgen, 138-i habar-osharsyz ketken. Joǵary shendi qyzmetkerlerden 7, jergilikti qyzmetkerlerden 22 resmı tulǵa óltirilgen. Kóterilisti basý úshin 14,5 batalon, 33 júzdik, 42 zeńbirek, 69 pýlemetten turatyn áskerı kúsh qoldanyldy», - delingen.
Sonymen birge, Kýropatkın kóterilis aýqymdy, saldary úlken bolǵandyqtan ony basý úshin erekshe sharalar qoldanǵanyn jazady. Sotsyz jáne tergeýsiz atylǵandardy eseptemegende, Túrkistan ólkesinde 1917 jyldyń 1 aqpanyna deıin 347 adam ólim jazasyna kesildi, 168 adam jer aýdaryldy, 357 adam abaqtyǵa jabyldy. Patsha ókimet oryndary qýdalaǵan 300 myń qazaq pen qyrǵyz nemese Jetisýdyń baıyrǵy turǵyndarynyń tórtten biri Qytaıǵa qashýǵa májbúr boldy.
QAZAQ SATQYN EMES
1916 jyly qazaq ıntellıgentsııasynyń kósemderi, ıaǵnı ult-azattyq qozǵalysty bastaýshylar halyq kóterilisine qalaı qarady?
Olar patshaǵa qarsy qarýly kóterilisti jaqtaǵan joq. Óıtkeni, qur qol halyq patshanyń talaı jyl úıretilgen, muzdaı qarýlanǵan áskerine qarsylyq kórsete almaı, taǵy da qyrǵynǵa ushyraıtynyn sezdi. Soǵys Reseı úshin jeńispen bitken jaǵdaıda qazaqtardyń hal-kúıi jeńildep, ulttyq avtonomııa qurylatynyna úmit artty. Biraq olarǵa tasqyny taý sýyndaı dúrkiregen stıhııany - halyq kóterilisin toqtatý múmkin bolmady. «Qazaq» gazetiniń ashyq kóterilý qaýipti, odan da mobılızatsııany kesheýildetýdi usynaıyq, jeńildikter suraıyq, ol eki ortada patsha da bir jaıly bolar degen sııaqty shaqyrýlary halyqtyń qulaǵyna kire qoımady.
Bir sózben aıtqanda, stıhııalyq halyq kóterilisinen ult-azattyq qozǵalystyń kósemderi bólinip qaldy. Olardyń ýáji oryndy bolǵanyn tarıh dáleldedi. Qazaq halqy taǵy bir qyrǵyndy basynan ótkizdi, al 1917 jyly 27 aqpanda bas-aıaǵy birneshe aıdan keıin patsha da taǵynan qulady. Osyndaı jaǵdaıdy eskermeı, keıingi zertteýshiler tarapynan bolashaq «Alash» partııasynyń ókilderi 1916 jyly patshany jaqtady, tipti kóterilisti basyp, janyshty degen ushqary jalǵan sózder aıtyldy. Alashordalyqtardyń kóterilis kezindegi taktıkasyn túsinbedi.
Al kóterilis basylyp, qazaq jigitteri maıdandarǵa okop qazýǵa jiberile bastaǵan kezde, olarǵa bas-kóz bolyp, keıin aman-esen olardy aýylǵa jetkizý qajet bolǵan jaǵdaıda Álıhan Bókeıhanovtyń ózi bastaǵan qazaq zııalylary birge maıdanǵa atandy. Muny naǵyz patrıotızm dep túsiný kerek. Óıtpegende, saýatsyz, orys tilin túsinbeıtin kóptegen qazaq jigitteriniń elge oralýy ekitalaı edi.
Alash qaıratkeri Mirjaqyp Dýlatov 1929 jylǵy 7 qańtarda OGPÝ tergeýshisine bergen jaýabynda bylaı dep málimdedi: «1916 jyl keldi. 19-43 jasqa deıingi qazaq halqyn tyl jumystaryna rekvızıtsııalaý týraly 25 maýsymdaǵy patsha jarlyǵy kenetten jarııalandy. Qazaq halqy tolqydy... Dalaǵa zeńbirekteri men pýlemetteri bar jazalaý otrıadtary aǵyldy. Gýbernatorlar jer-jerge bardy, túrmeler batyl adamdarǵa lyq toldy. Aqtóbege kelgen Torǵaı vıtse-gýbernatory... týra bylaı dedi: «Birde-bir qazaq tiri qalmasa da patsha jarlyǵy oryndalady».
Osynyń bárin, al eń bastysy - qazaq halqynyń dármensizdigin, qorǵansyzdyǵyn kórgen biz halyqqa ókimet oryndaryna qarsylaspaýǵa keńes bermekshi bolyp uıǵardyq, óıtkeni shaıqastyń teń bolmaıtynyna, qazaq dalasy qanǵa bógetinine, qazaq halqy orny tolmas qasiretke ushyraıtynyna sengen edik, keıbir joldastar qazir ulttyq qazaq zııalylary sol kezde kóteriliske basshylyq ete almady dep júrdi, birlese áreket etip, patsha ókimetiniń izine erip ketti jáne t.b. desedi. Meniń oıymsha, sol kezdegi mán-jaımen, shyn jaǵdaımen jaqsy tanys bolǵan adam muny aıtpas edi.
Jeke-jeke burq etken tolqýlar kóp uzamaı qarýdyń kúshimen basyp-janyshtalyp, jumysshylardy rekvızıtsııalaý men maıdanǵa jóneltý bastaldy. Sol kezde «Qazaq» gazetiniń redaktsııasy tyl jumystaryna jóneltilgen qazaqtardyń muqtajdaryna qyzmet kórsetýge uıǵardy jáne osy maqsatpen barlyq qazaq zııalylaryna rekvızıtsııalanǵandar jumys isteıtin maıdandarǵa óz erkimen baryp, olarda buratanalar bólimin qurýǵa shaqyrdy. Zııalylar (kópshilik bóligi halyq muǵalimderi) buǵan ún qosty jáne kóp keshikpeı Mınskide zemstvo odaǵynyń janynan buratanalar bólimi quryldy. Men Mınskige bárinen keıinirek attanyp kettim...».
Degenmen, qazaq zııalylarynyń pozıtsııasyn aıta otyryp, biz kóterilisshilerdi aıyptaýdan aýlaqpyz. Óıtkeni, olardyń da júregine eldi, jerdi qorǵaý, ulttyq azattyq alý dep atalatyn mıssııa bekigen. Tek bostandyq jolyndaǵy kúreste qarýly qarsylyq jolyn tańdady. Bul da bekerden-beker bolmaǵan dep esepteımiz. Áıgili brıtandyq tarıhshy Arnold Toınbı aıtqandaı: «Tarıh - Qudaıdyń jerdegi baǵdarlamasy». Eger adamnyń qolynan keler dúnıe bolsa, alashordashylar kóteriliske jol bermes edi. Óıtkeni, «baǵdarlamada» bári basqasha ólshenip, jazylyp qoıǵan-dy. Sondyqtan, másele mynada: tarıh sahnasynda adamdar óz rólin qandaı peıilmen oınap shyqty degen saýaldy birinshi qoısa, oryndy bolar edi. Sol peıil bizdi táýelsizdikke jetkizgenin bilsek, máselege bir jaqty qaramas edik...
