19 naýryz. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 19 naýryzǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq klıentter kúni
Alǵash ret 2010 jyly atalyp ótken. Sodan beri jyl saıyn bul merekeniEýropa jáne Amerıka elderi qoldap keledi. Atap aıtqanda, bul kúnikásipkerler klıentterine yntymaqtastyǵy úshin alǵys aıtyp, ózderinińrızashylyǵyn bildiredi.
Halyqaralyq «Maǵan oqyp ber» kúni
Jyl saıyn atalyp ótedi. Eresekterge balalaryna kitap oqyp berýdińmańyzdylyǵyn eske túsirý úshin jáne balalardy ata-analarynan nemesebasqa eresekterden olarǵa oqyp berýdi suraýǵa shaqyrý úshin qurylǵan. Halyqaralyq «Maǵan oqyp ber» kúnin 2018 jyly aýstralııalyq jazýshy, spıker jáne baspager, Child Writes negizin qalaýshy Emma Maktaggartbastady. Child Writes – bastaýysh mektep jasyndaǵy balalardyńmúmkindikterin keńeıtýge jáne olarǵa óz sýret kitaptaryn jasaý múmkindigiarqyly daýys berý quqyǵyn berýge baǵyttalǵan ádebı nasıhatbaǵdarlamasy.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1931 jyly Qazaqstandaǵy alǵashqy ári aldyńǵy qatarly medıtsınalyq oqýordasynyń biri – S. Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsınalyqakademııasy ashyldy.
1996 jyly QH Prezıdentiniń tóraǵalyǵymen Joǵarǵy sot keńesiniń birinshimájilisi ótti.
2001 jyly Astana qalasynyń «Astananyń gúldenýi – Qazaqstannyńgúldenýi» atty áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń (2005 jylǵa deıin) memlekettik baǵdarlamasy bekitildi.
2013 jyly Almatyda qarjygerler alleıasy ashyldy. Oǵan 70 Tıan-shanshyrshasy otyrǵyzyldy.
2013 jyly «Eır Astana» kompanııasynyń Emblaer áýe laınerineQazaqstannyń Halyq ártisi, Memlekettik syılyq jáne «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty Ámına Ómirzaqovanyń esimi berildi.
2014 jyly Qytaı astanasynyń ortalyǵynda «Chaoıan» saıabaǵynda qazaqtyńuly aqyny ári oıshyly Abaıǵa arnalǵan eskertkish ashyldy (músinshi ıÝan Sıkýn).
2015 jyly Shanhaı yntymaqtastyq uıymynyń (ShYU) hatshylyǵyndaulttyq naqyshtaǵy «Astana» máslıhat zaly saltanatty túrde ashyldy. ShOS hatshylyǵynyń birnshi qabatynda ornalasqan zaldyń aýdany 60 sharshymetrden asady.
2017 jyly qazaqstandyqtar Suńǵat Zakarın men Aslan Qanatbek djıý-djıtsýdan Grekııa astanasy Afınada ótken jastar arasyndaǵy Álemchempıonatynda álem chempıony atandy. Jeke jáne komandalyq esepte úzdikataný úshin álemniń 45 elinen jınalǵan 1000-nan astam sportshy kúresjúrgizdi.
2018 jyly Qazaqstannyń birinshi raketkasy Mıhaıl Kýkýshkın (ATR reıtınginde - 89) Amerıkanyń Irvıng qalasynda ótken júlde qory 150 000 dollar Chellendjerdiń jeńimpazy atandy.
2019 jyly Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaev óz ókilettigintoqtatatynyn málimdedi. Konstıtýtsııaǵa sáıkes, QR Prezıdentiniń ókilettigiQazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń spıkeri Qasym-JomartToqaevqa aýysty.
2021 jyly Almatyda belgili jazýshy, ádebıettanýshy, qazaq ádebıetinińkórnekti ókili Gerold Belgerge eskertkish qoıyldy. Eskertkishti saltanattytúrde ashý sharasynda Qazaqstannyń Memlekettik hatshysy QyrymbekKósherbaev Qazaqstan Prezıdentiniń quttyqtaý hatyn oqyp berdi. «Halqymyz «Geraǵa» dep qurmet tutqan Gerold Karlovıch sanalyǵumyrynda ultymyzdyń ádebıeti men mádenıetin órkendetýge, qazaq tilinińqaryshtap damýyna aıryqsha úles qosty. Bala shaqtan dala demokratııasynboıyna sińirip ósken qarymdy qalamger ult rýhanııatyndaǵy ótkir de ózektimáselelerdi de árdaıym búkpesiz aıtyp, qoǵamda talqylap, olardy sheshýjoldaryn usynyp otyrdy. Eń bastysy, jazýshy Gerold Belger óziniń ómirimen óneri arqyly birligi jarasqan birtutas Qazaqstan halqyn qalyptastyrýisine qaltqysyz qyzmet etti», - dep jazylǵan Prezıdent Qasym-JomartToqaev joldaǵan hatta.
2021 jyly Qazaqstan Ulttyq Banki quramdas bóliginde altyn komponentibar kúmisten jasalǵan nomınaly 1000 teńgelik «Este qalar oqıǵalar men birtýar adamdar» serııasynan «Qazaqstannyń astanasy – Nur-Sultan» kollektsııalyq monetalaryn shyǵardy.
Nomınaly – 1 000 teńge, jalpy massasy – 62,2 gramm, 925/1000 synamalykúmisten, massasy – 46,2 gramm, quramdas bóligi 999/1000 synamalyaltynnan, massasy – 16 gramm, «proof» daıyndaý sapasymen, dıametri 50 mm monetalar 1 000 dana taralymmen daıyndalǵan.
2023 jyly Qazaqstanda Parlament Májilisi men máslıhat depýtattarynyńkezekten tys saılaýy ótti. Bul saılaý azamattardyń bir kúni Májilis pen barlyq deńgeıdegi máslıhat depýtattaryn saılaǵanymen, eki júıeniń birmezgilde – proportsıonaldy (partııalyq tizimder boıynsha) jánemajorıtarlyq (bir mandatty saılaý okrýgteri negizinde) paıdalanylýymenerekshelendi.
QR Ortalyq saılaý komıssııasynyń málimeti boıynsha, Amanat partııasyna 3 431 510 adam daýys berdi, 53,9%, 40 mandat; «Aýyl» halyqtyq-demokratııalyq patrıottyq partııasy – 693 938, 10,9 %, 8 mandat;Qazaqstannyń «Aq jol» Demokratııalyq partııasy – 535 139, 8,41%, 6 mandat; Qazaqstan halyq partııasy – 432 920, 6,8 %, 5 mandat; Respublicapartııasy – 547 154, 8,59%, 6 mandat; Jalpyulttyq sotsıal-demokratııalyqpartııasy – 331 058, 5,2%, 4 mandat; Qazaqstannyń «Baıtaq» jasyl partııasy– 146 431, 2,3%, Májilisten depýtattyq mandat almaıdy.
