19 qazan. Tulǵalar týǵan kún

Búgin, 19 qazan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

47 jyl buryn (1977) Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy mınıstrligi Memlekettik múlik jáne jekeshelendirý komıtetiniń tóraǵasy Baqytbek Hakimuly TAShENEV dúnıege keldi.

Almaty qalasynda dúnıege kelgen. Qazaq memlekettik sáýlet-qurylys akademııasyn bitirgen, ınjener-ekonomıst (1999); Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıteti, zańger (2002).

Eńbek joly: 1999-2002 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń jetekshi mamany; 2002-2004 jyldary Memlekettik qaryz alýdy jáne nesıelendirýdi josparlaý departamenti bólim bastyǵynyń orynbasary, memlekettik qaryz alý men nesıeleýdi taldaý bóliminiń bastyǵy; 2004-2006 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Investıtsııalyq saıasat jáne josparlaý departamenti dırektorynyń orynbasary; 2006-2008 jyldary QR Qarjy mınıstrligi Memlekettik múlik jáne jekeshelendirý komıteti tóraǵasynyń orynbasary; 2008-2013 jyldary QR Qarjy mınıstrliginde birqatar basqarmanyń basshysy; 2013-2018 jyldary «Ońaltý jáne aktıvterdi basqarý jónindegi kompanııa» AQ basqarma tóraǵasy. 2020 jyly «Problemalyq nesıeler qory» AQ Dırektorlar keńesiniń múshesi boldy.

2018 jyldyń qazan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

44 jyl buryn (1980) ««QazIndustry» Qazaqstan ındýstrııany damytý ınstıtýty» AQ basqarmasy tóraǵasy Berik Temirǵalıuly BEKENOV dúnıege keldi.

Ereımentaýda (Aqmola oblysy) týǵan. S. Seıfýllın atyndaǵy agrarlyq ınstıtýtty, Almaty ekonomıka jáne statıstıka akademııasyn bitirgen. Injener-mehanık, ekonomıst.

2012-2017 jyldary QR IDM Strategııalyq josparlaý departamentiniń dırektory bolǵan. 2017-2018 jyldary «Indýstrııany damytýdyń qazaqstandyq ınstıtýty» AQ basqarma tóraǵasy, 2018-2020 jyldary QR Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy qorynyń Taldaý jáne josparlaý ortalyǵy basshysynyń orynbasary qyzmetin atqardy.

2020 jyldyń aqpan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

39 jyl buryn (1985) «KSELL» AQ basqarma tóraǵasy Asqar Serikuly JAMBAKIN dúnıege keldi.

Almaty qalasynda dúnıege kelgen. 2007 jyly Almaty energetıka jáne baılanys ınstıtýtyn, 2009 jyly Manchester ýnıversıtetin támamdaǵan.

Eńbek jolyn 2003 jyly «Eır Qazaqstan» JAQ baılanys torabynyń birinshi sanatty baılanys tehnıgi bolyp bastaǵan. 2010-2011 jyldary – «HSBC Qazaqstan banki» AQ EB korporatıvtik júıeler bóliminiń basshysy, dırekt marketıng boıynsha ofıtseri. 2011-2014 jyldary «Qazaqstannyń damý banki» AQ ádisteme jáne bıznes-protsester basqarmasynyń basshysy, bıznes-protsester jáne korporatıvtik damý departamentteriniń dırektory bolyp jumys istegen. 2014-2016 jyldary – QR Ulttyq bankiniń tólem júıelerin basqarý jáne damytý departamenti dırektorynyń orynbasary. 2016-2017 jyldary «Qazkommertsbank» AQ departamenti dırektorynyń orynbasary, dırektory laýazymdaryn atqarǵan. 2017-2018 jyldary – «Zerde» ulttyq ınfokommýnıkatsııa holdıngi» jobalyq keńse baǵdarlamalarynyń menedjeri, basqarma tóraǵasynyń keńesshisi. 2018 jylǵy mamyr aıynan bastap osy qyzmetke taǵaıyndalǵanǵa deıin kommertsııalyq uıymdarda basshylyq laýazymdarda qyzmet atqardy.

2024 jyldyń shilde aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

100 jyl buryn (1924-1988) Reıhstagqa 1945 jylǵy 30 sáýirde birinshi bolyp Jeńis týyn tikken qazaq ofıtseri, «Halyq qaharmany» Raqymjan QOShQARBAEV dúnıege keldi.

Qazirgi Aqmola oblysynyń Tselınograd aýdanynda týǵan. 1942 jyly áskerge alynyp, 1944 jyly Frýnzedegi (Bishkek) jaıaý ásker ýchılışesin bitirgen.

1944 jyly qazan aıynan bastap 1-Belarýs maıdanyndaǵy Idrıtsk atqyshtar dıvızııasy quramynda 150-shi vzvodty basqaryp, Polsha jáne Germanııa jerlerindegi shaıqastarǵa qatysty.

Leıtenant R. Qoshqarbaev Berlın operatsııasy kezinde asqan erlik kórsetti. 30 sáýirde ol jaýynger G. Býlatov ekeýi Keńes áskerleri arasynan Reıhstagqa alǵash bolyp Jeńis týyn tikti.

Soǵystan keıingi jyldary Elba boıyndaǵy keńestik okkýpatsııalyq ásker bóliminde qyzmet atqardy. 1947-1967 jyldary Aqmola oblystyq atqarýshy komıtetiniń nusqaýshysy, Qazaq KSR Mınıstrler keńesi janyndaǵy qonys aýdarýshylar jónindegi bas basqarmasynyń ınspektory. 1967 jyldan «Almaty» qonaq úıiniń dırektory qyzmetin atqarǵan. Qyzyl Tý, І dárejeli «Otan soǵysy» ordenderimen, kóptegen medalmen marapattalǵan.

94 jyl buryn (1930) Qazaq taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti, ǵalym, gıgıenıst-nýtrıtsıolog, Qazaqstandyq dıetologııa mektebiniń negizin qalaýshy, medıtsına ǵylymdarynyń doktory, professor, Qazaqstan Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi Tóregeldi Sharmanuly ShARMANOV dúnıege keldi.

Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý aýdanynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik medıtsına ınstıtýtyn jáne onyń aspırantýrasyn bitirgen.

1958-1962 jyldary Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanynda ortalyq aýrýhananyń bas dárigeri. 1962-1968 jyldary Qazaqstan Densaýlyq saqtaý mınıstriniń Ólkelik patologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi. 1968-1971 jyldary – Aqtóbe medıtsına ınstıtýtynyń rektory. 1971-1982 jyldary Qazaq KSR Densaýlyq saqtaý mınıstri. 1973-1984 jáne 1988 jyldan – KSRO Medıtsına ǴA-nyń Taǵam ınstıtýty Qazaq bólimshesiniń dırektory (qazirgi Qazaq taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti). 1985-1988 jyldary Búkilodaqtyq «Taǵamtaný suraqtary» atty jýrnalynyń bas redaktory jáne Máskeý qalasyndaǵy Dárigerlerdiń biliktiligin jetildirý ınstıtýtynyń taǵamtaný kafedrasynyń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan. 1995 jyldyń mamyr aıynan – Qazaqstannyń Profılaktorııalyq medıtsına akademııasynyń negizin qalaýshysy jáne onyń prezıdenti. 1997 jyldan bastap «Zdorove ı bolezn» jýrnalynyń bas redaktory.

Negizgi ǵylymı eńbekteri tamaqtaný fızıologııasyna arnalǵan. Ol tamaqtaný tártibiniń buzylý sebepterin zerttep, adam denesinde aqýyz, dárýmen jetispeý jóninde tujyrym jasady, meshel aýrýynyń damý mehanızmin ashty. Onyń basshylyǵymen emshektegi balalarǵa arnalǵan «Bóbek», «Arýana», «Antıholesterın» taǵam qospalary shyǵaryldy. Onyń bastamasymen 1978 jyly Dúnıejúzilik densaýlyq uıymy (DDU) men ıÝNISEF-tiń Halyqaralyq Almaty konferentsııasy ótip, onda medıtsına sanatynyń alǵashqy járdemniń ulttyq júıesin uıymdastyrýdyń ustanymdary alǵash ret tujyrymdalǵan Almaty deklaratsııasy qabyldandy. Onyń jetekshiligimen 60-qa jýyq doktorlyq jáne 170-ten astam kandıdatttyq dıssertatsııalar qorǵaldy.

«Qazan revolıýtsııasy», «Halyqtar dostyǵy», «Parasat» ordenderimen marapattalǵan. DDU-nyń L. Bernard atyndaǵy syılyǵyn (2005) jáne «Qazaqstan Respýblıkasynda taǵam týraly ǵylymnyń irgeli de qoldanbaly aspektilerin daıyndaý» eńbekter toptamasy úshin Qazaqstan Memlekettik syılyǵynnyń ıegeri jáne «Ǵylym» nomınatsııasyndaǵy «Platına Tarlany» táýelsiz syılyǵynyń ıegeri.

68 jyl buryn (1956-2018) jazýshy, dramatýrg Rahymjan OTARBAEV dúnıege keldi.

Atyraý oblysynyń Teńiz aýdanynda týǵan. Oral pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgen.

Eńbek jolyn «Oral óńiri» gazetinde tilshilikten bastady. Keıin mektepte muǵalim, Teńiz aýdanynda radıo uıymdastyrýshy, Qazaq teleradıo komıtetinde redaktor boldy, «Qazaq ádebıeti», «Arýana» gazetterinde, «Jalyn» almanahynda qyzmet etti.

Qyrǵyzstandaǵy Qazaqstan Elshiliginiń attashesi, Aqtaý oblystyq radıotelevızııa kompanııasynyń tóraǵasy, Atyraý oblystyq drama teatrynyń dırektory bolǵan.

Jazýshynyń «Dúnıe kezek», «Juldyzdar qulaǵan jer», «Jaıyq jyry» atty kitaptary, «Abaı soty», «Beıbarys sultan», «Ábýtálip ápendi» jáne jazýshy M. Qulkenovpen birge jazǵan «Bas», «Jáńgir» pesalary bar.