18 qazan. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 18 qazanǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstanda Rýhanı kelisim kúni
Bul dástúr 1992 jyly qazan aıynda Qazaqstannyń sol kezdegi astanasy Almatyda ótken Dúnıejúzilik rýhanı kelisim kongresiniń 1-shi sessııasynan bastaý aldy. Qabyldanǵan manıfeste kongress qatysýshylary 18 qazandy Rýhanı kelisim kúni – qaqtyǵystarǵa moratorıı jarııalaý, bitimge kelý, meıirim men kórshige kómek kórsetý kúni dep jarııalaýdy talap etti.
Dúnıejúzilik áıelder baqyty kúni
Mereke 2017 jyly paıda boldy jáne áıelder arasyndaǵy depressııa indetimen kúresý úshin quryldy. Bul kúni áıelderge gúl, táttiler, tosyn syılar berýge bolady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1939 jyly Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý aýdany quryldy. Aýdannyń ákimshilik ortalyǵy – Ulytaý aýyly. Oblystyń soltústik-batys bóliginde, Ulytaý jotasynyń shyǵys eteginde, teńiz deńgeıinen shamamen 800 m bıiktikte, shaǵyn ózen – Qara-Keńgir ózeniniń saǵasynyń sol jaǵalaýynda ornalasqan. Okrýg quramyna 15 aýyldyq okrýg pen 25 eldi meken kiredi.
1992 jyly Almatyda AQSh, Ulybrıtanııa, Germanııa, Avstrııa, Italııa, Shveıtsarııa, Úndistan, TMD elderiniń álemdik konfessııa ókilderiniń, belgili rýhanı kóshbasshylardyń, pedagogtardyń qatysýymen Birinshi Dúnıejúzilik Rýhanı kelisim kongresi ashyldy.
1994 jyly Qazaqstan Prezıdenti Ystanbulda túrkitildes memleketter (Qazaqstan, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrkimenstan, Ózbekstan jáne Túrkııa) basshylarynyń sammıtine qatysty. Kezdesý Ystanbýl deklaratsııasynyń qabyldanyp, qol qoıýymen aıaqtaldy.
1997 jyly Almatydaǵy 8 naýryz kóshesine Qazaqstannyń halyq ártisi Shámshi Qaldaıaqovtyń esimi berildi.
2010 jyly Іle aýdanyna qarasty Kókbastaý alqabynda Qablys jyraýdyń beıitindegi jurtshylyqtyń tartýymen salynǵan kesene saltanatty túrde ashyldy. Qaban (Qablısa) jyraý – ulttyq ádebıettiń iri ókilderiniń biri, Uly dalanyń ulan-ǵaıyr keńistigin jyrlaǵan jyrshysy. Ol qazaq jerin jaý shapqynshylyǵynan azat etken halyq jaýyngeri.
2010 jyly Jońǵar Alataýynyń eteginde ornalasqan Altyn Emel asýynyń janynan qazaq halqynyń birtýar perzentteri – Tezek tóre sultan men Bóltirik sheshenge arnalǵan memorıaldyq stella ashyldy. Jobanyń sáýletshisi – Qazbek Jarylǵapov.
Stella – bıiktigi 7,4 metr, kólemi 2,3h2,8 metr tuǵyrǵa ornatylǵan Kýrtın granıtinen jasalǵan tas eskertkish.
2011 jyly QR Ulttyq Banki «Qazaqstannyń salt-dástúri, ulttyq oıyndary» monetalar serııasynan «Aıtys» estelik monetalaryn aınalymǵa shyǵardy. Olar nomınaly 500 teńgelik «proof» sapaly kúmisten jáne nomınaldy quny 50 teńgelik neızılber qorytpasynan jasalǵan. «Aıtys» estelik monetasy «Qazaqstannyń salt-dástúrleri, ulttyq oıyndary» serııasyn jalǵastyratyn altynshy jup monetalar.
2011 jyly Ankarada halyq kompozıtory, ataqty kúıshi Dına atyndaǵy saıabaqtyń ashylýy boldy. Bul – shetelde ashylǵan uly kúıshi atyndaǵy saıabaq.
Dına Nurpeıisova – qazaq kompozıtory, dombyrashy, Qurmanǵazynyń shákirti, dástúrli kúı janrynda dombyraǵa arnalǵan shyǵarmalardyń avtory. Dınanyń shyǵarmalary qazaq dombyra mýzykasynyń klassıkasyna aınaldy, onyń ishinde «Bulbul», «Kógen túp», «Baıjuma», «Jiger» jáne t.b. Ataqty qazaq kompozıtory Dına Nurpeıisova – túrki áleminde tek qazaq halqynyń ǵana emes, kúlli túrki áleminiń súıispenshiligi men qurmetine ıe bolǵan tuńǵysh áıel.
2013 jyly Taraz qalasynda oblys ortalyǵynyń batys shetinde, Qarataý tas jolynyń boıynda ornalasqan kóne Tórtkúl kerýen saraıy qalpyna keltirildi. Tórtkúl kerýen saraıy kezinde 2008 jyldan beri Á.H.Marǵulan atyndaǵy Arheologııa ınstıtýtynyń mamandary arheologııalyq qazba jumystaryn júrgizgen úlken qorǵan bolǵan. 80 sharshy metr aýmaqta. m, qonaq úıi, monshasy jáne ejelgi kerýen saraıymen birge kelgen ınfraqurylymy bar kerýen saraı qaldyqtary tabyldy.
2013 jyly Aqmola oblysyndaǵy Ereımentaý qalasynda qýaty 45 MVt jel elektr stantsııasynyń (JES) qurylysy jobasynyń bastalýymen tuspa-tus kelgen kapsýla salý saltanatty rásimi ótti. Bul jel energııasyn paıdalanyp elektr energııasyn óndirý salasyndaǵy Qazaqstandaǵy alǵashqy ındýstrııalyq joba.
2016 jyly elimizdiń eń iri megapolısinde halyqaralyq týrnır aıaqtaldy, oǵan Qazaqstan, Tájikstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Reseı, Grýzııa jáne Belgııadan 107 shahmatshy qatysty. Altyn medal men 450 myń teńge kólemindegi syılyq qostanaılyq shahmatshy Petr Kostenkoǵa (7,5 upaı) buıyrdy. Almaty Open 2016 shahmat týrnıriniń bas júldesi Qazaqstanda qaldy.
2017 jyly Oman Sultanatynyń úkimeti Qazaqstan azamattary úshin vızalyq rejımdi jeńildetý týraly sheshim qabyldady. Endi Ulybrıtanııa, AQSh, Kanada, Avstralııa nemese Shengen elderiniń vızasy nemese turýǵa ruqsaty bar qazaqstandyqtar Omandyq týrıstik vızany 30 kúnge deıin shaqyrýsyz ala alady.
2018 jyly Kaırde Sultan Beıbarys meshitin qalpyna keltirý jumystary bastaldy. Jalpy quny 12 mıllıon AQSh dollaryn quraıtyn meshitti qalpyna keltirýge Qazaqstan Úkimeti 4,5 mıllıon AQSh dollaryn bóldi (Egıpet 100 Mysyr fýntyn jiberdi – shamamen 5,6 mıllıon dollar).
Kaırdegi ekinshi úlken meshit Egıpettegi mańyzdy tarıhı oryn, sonymen qatar eki el arasyndaǵy tyǵyz ekijaqty qarym-qatynastyń sımvoly.
2019 jyly Almaty oblysynda qazaq halqynyń kórnekti qaıratkeri Balpyq bıdiń 325 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty sharalar ótti.
Mereıtoılyq data aıasynda Balpyq bıdiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan, zamandastary týraly syr shertetin, qazirgi avtorlardyń óleńderi men fotosýretterine toly «Baıtaq eldiń balpyǵy» kitaby jaryq kórdi.
2020 jyly Qazaq jýrnalıstıkasynyń maıtalmany, pýblıtsıst Sherhan Murtaza atyndaǵy «Úrker» Ulttyq syılyǵyna jańa nomınatsııa qosyldy, oǵan úmitkerler eń úzdik jýrnalıstik materıaldardyń avtorlary bola alady, olardyń shyǵarmalary búgingi kúnniń ózekti máselelerine arnalýy tıis.
2021 jyly Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyna Post Luxembourg ulttyq poshta kompanııasynyń qoldaýymen Lıýksembýrg markalary shyǵaryldy.
Shyǵarylǵan poshta markalaryn kádesyılar sııaqty kúndelikti hat almasýda da paıdalanýǵa bolady.
2021 jyly Óskemende Slovakııa Respýblıkasynyń Qurmetti konsýldyǵynyń resmı ashylý saltanaty ótti. Ókildik eki el arasyndaǵy ekonomıkalyq, mádenı, týrızm jáne ǵylym salalaryndaǵy yntymaqtastyqty keńeıtip, tereńdetedi.
Qurmetti konsýldyq Shyǵys Qazaqstan, Soltústik Qazaqstan jáne Pavlodar oblystarynda Slovakııa Respýblıkasynyń atynan ókildik etedi. Qazaqstannyń úsh aımaǵynda Slovakııa atynan ókildik etetin Qazaqstan-Amerıkandyq erkin ýnıversıtetiniń rektory Aıdar Mámbetqazıev Slovakııa úkimetiniń onyń konsýldyq fýnktsııalardy oryndaýǵa ruqsat berýin moıyndaǵanyn rastaıtyn konsýldyq ekzekvatýra aldy.
2022 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlysymen Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy mereke kúnderiniń tizbesine tolyqtyrýlar engizildi.
Qaýlyǵa sáıkes, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy mereke kúnderiniń tizbesi 24 qazan – Kitaphanashylar kúnimen tolyqtyryldy.
2023 jyly Qasym-Jomart Toqaev Úrimji qalasyna kelip, Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aýdany partııa komıtetiniń hatshysymen kezdesti. Qasym-Jomart Toqaev týrıstik almasýdy damytýǵa erekshe kóńil bóldi. Beıjińde Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qytaı Halyqtyq saıası konsýltatıvtik keńesi (QHKP) Búkilqytaılyq komıtetiniń tóraǵasy Van Hýnınmen kelissózder júrgizdi. Van Hýnındi qarsy alǵan Qasym-Jomart Toqaev ony Qytaı Halyqtyq saıası konsýltatıvtik keńesi Búkilqytaılyq komıtetiniń tóraǵasy laýazymyna saılanýymen quttyqtady.
