18 qarasha. Jylnama
Kazinform oqyrman nazaryna 18 qarashaǵa arnalǵan ataýly kúnder men este qalar oqıǵalar kúntizbesin usynady.
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik balalardy jynystyq qanaýdyń, qorlaýdyń jáne balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý jáne emdeý kúni
Balalardy jynystyq zorlyq-zombylyqqa tartý jáne paıdalaný – adam quqyqtarynyń buzylýy jáne jahandyq densaýlyq pen damýǵa eleýli saldary bar qoǵamdyq densaýlyq máselesi. Bul kún balalardy jynystyq qanaýdyń, balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń jáne zorlyq-zombylyqtyń barlyq nysandaryn joıý jáne boldyrmaý, sondaı-aq balalardy jynystyq qanaýǵa, zorlyq-zombylyqqa ushyraǵandardyń qadir-qasıeti men quqyqtaryn, onyń ishinde psıhıkalyq jáne fızıkalyq densaýlyǵy men saýyǵýyn qurmetteýge járdemdesý qajettiligin rastaı otyryp, demeý kórsetýdi kózdeıdi. 2022 jylǵy 7 qarashada Bas Assambleıa 18 qarashany Dúnıejúzilik balalardy jynystyq qanaýdyń, balalarǵa qatysty zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý jáne osyndaı áreketterdiń qurbandaryn emdeý kúni dep jarııalaý týraly qarar qabyldady.
Dúnıejúzilik mıkrobqa qarsy tózimdilik máselesi týraly habardarlyqty arttyrý aptalyǵy
Dúnıejúzilik mıkrobqa qarsy turaqtylyq týraly habardarlyqty arttyrý aptalyǵy. Bul sharanyń maqsaty-barlyǵyna búgingi medıtsınadaǵy eń mańyzdy qıyndyqtardyń biri-mıkrobqa qarsy tózimdiliktiń taralýy týraly habarlaý. Mıkrobqa qarsy turaqtylyq bakterııalardyń, vırýstardyń, sańyraýqulaqtar men parazıtterdiń birtindep mýtatsııasy jáne olardyń esirtkige beıimdiligin joǵaltý nátıjesinde paıda bolady, bul ınfektsııalardy emdeýdi qıyndatady jáne aýrýdyń taralýyn, ólim qaýpin arttyrady. Dárige tózimdilik antıbıotıkterdi jáne basqa mıkrobqa qarsy preparattardy tıimdilikten aıyrady jáne ınfektsııalardy emdeýdi birtindep qıyndatady nemese múmkin emes etedi.
Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet organdarynyń kúni
2024 jylǵy sáýirde QR Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý mınıstrligi kásibı merekeler tizimine sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet organdarynyń kúnin – 18 qarashany engizdi. Qazaqstan Respýblıkasynyń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi (Sybaılas jemqorlyqqa qarsy qyzmet) Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdentine tikeleı baǵynatyn jáne esep beretin, Qazaqstan Respýblıkasynyń Sybaılas jemqorlyqqa qarsy saıasatyn qalyptastyrýdy jáne iske asyrýdy jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl salasyndaǵy úılestirýdi, sondaı-aq sybaılas jemqorlyq quqyq buzýshylyqtardy anyqtaýdy, jolyn kesýdi, ashýdy jáne tergep-tekserýdi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ózge de fýnktsııalardy júzege asyratyn sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl jónindegi memlekettik organ bolyp tabylady. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres úshin arnaıy bólimsheler, monıtorıngtik toptar qurylady, profılaktıkalyq jumystar júrgiziledi. Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres Qazaqstannyń memlekettik saıasatynyń negizgi basymdyǵy bolyp tabylady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1991 jyly QR Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen sheteldegi qandastarymyzdy elge kóshirý týraly QazSSR Úkimetiniń qaýlysy qabyldandy. Bul – qandastarymyzdyń tarıhı Otanyna oralýyna múmkindik bergen asa mańyzdy qujat boldy.
1997 jyly Vashıngtonǵa QR Tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaevtyń sapary barysynda «Qarashyǵanaq» munaı-gaz kenishi jónindegi kelisimge qol qoıyldy. Paıda úlesiniń 80%-y Qazaqstanǵa tıesili boldy.
1999 jyly Astana qalasy kósheleriniń birine jazýshy Qoshke Kemeńgerulynyń esimi berildi.
1999 jyly Qaraǵandy oblysynyń Ýlıanov eldi mekeninde Buqar jyraýǵa eskertkish ornatyldy.
2013 jyly Túrkııanyń Samsýn qalasyndaǵy úlken sahnada tanymal qazaq kompozıtory Muqan Tólebaevtyń shyǵarmasy – «Birjan men Sara» operasy qoıyldy.
2014 jyly Qazaqstan astronomııasynyń damý kezeńderinen syr shertetin «Astronomııa» degen atpen qazaq tilindegi alǵashqy úlken entsıklopedııa jaryq kórdi.
2014 jyly Chedjýde (Ońtústik Koreıa) Halyqaralyq boks qaýymdastyǵynyń kongresinde otandyq boks tarıhynda eleýli oqıǵa boldy. Alǵash ret AIBA vıtse-prezıdenti laýazymyna Qazaqstannyń eki ókili – Tımýr Qulybaev pen Serik Qonaqbaev saılandy.
2014 jyly Almaty qalasy Alataý aýdany aýmaǵyndaǵy «Kókqaınar» shaǵyn aýdanynyń mańynda tarıhı murajaılar arheologteri men mamandary qorǵandardyń birinen bizdiń dáýirimizge deıingi IV-V ǵasyrlardaǵy áıeldiń súıegin tapty. Jádigerdiń biregeıligin molada bolǵan zattar men jerleý erekshelikterinen baıqaýǵa bolady. Onyń janynan qumnan jasalǵan ydys, qurbandyqqa soıylǵan qoı súıegi, úlken qola júzik, shash jınaıtyn túıreýish, qoladan jasalǵan aına tabyldy. Mundaı ejelgi aınanyń sany Qazaqstan boıynsha 10-ǵa jeter-jetpes.
2016 jyly Máskeýde ótken eń úzdik týrıstik baǵyttar aıqyndalatyn «National Geographic Traveler Awards-2016» baıqaýynyń qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń astanasy «Bolashaqtyń qalasy» arnaıy atalymyn jeńip aldy.
2017 jyly Qazaqstandyq mektep oqýshylary Kosta Rıkada ótken WRO-2017 robot tehnıkasy boıynsha búkilálemdik olımpıadada úzdik nátıje kórsetti. Onda Ratmır Sartbaev pen Ánel Kárimǵalı jasaǵan órt sóndirýshi robot shyǵarmashylyq sanattaǵy úzdik jobalardyń biri atandy.
World Robot Olympiad – robot tehnıkasy boıynsha 10-21 jas aralyǵyndaǵy jastar men oqýshylarǵa arnalǵan basty halyqaralyq baıqaý. Olımpıada 2004 jyldan beri ótkizilip keledi.
2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Ósimdikter men janýarlardyń sırek kezdesetin jáne quryp ketý qaýpi tóngen túrleriniń tizbesine tolyqtyrý engizý týraly Qaýlysy kúshine endi. Tizimde «Sútqorektiler» klasy 128-1 Kaspıı ıtbalyǵy Pusa caspica jolymen tolyqtyryldy.
2020 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıinde Uly Dalanyń ejelgi óneri men tehnologııalar zaly ashyldy. Ekspozıtsııada Esik, Berel, Taldy, Taqsaı jáne basqa qorǵandardan alynǵan «ań» stılindegi skıf-saq kezeńiniń biregeı altyn buıymdary kópshilik nazaryna usynyldy.
2021 jyly «Qazaqstan» teleradıokorporatsııasynda qazaq televızııasynyń qaıratkerleri Kenjebolat Shalabaev, Kamal Smaıylov, Saǵat Áshimbaev, Sherhan Murtazanyń bıýstteri jáne Radıo habarlary men televızııa komıtetiniń birinshi tóraǵasy Qanapııa Mustafınniń qurmetine arnalǵan memorıaldyq taqta ashyldy.
2021 jyly Qazaqstan-Brıtan tehnıkalyq ýnıversıtetinde Sovet odaǵynyń batyry general Ivan Panfılovtyń atymen atalǵan aýdıtorııa ashyldy.
2022 jyly QR Ulttyq mýzeıinde tanymal arheolog, t.ǵ.d., professor Zeınolla Samashevtyń 75 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan is-sharalar ótti.
2023 jyly Semeı qalasynda ornatylǵan jaıly oryndyqtar men besedkalar, balalar oıyn alańy men átkenshekter, ınstallıatsııalar men fotoaımaqtar – semeılikter men qala qonaqtarynyń bos ýaqytyn tıimdi ótkizýine arnaldy. Ashylý saltanatynda Semeı qalasynyń ákimi Nurbol Nursaǵatovpen, qalalyq zııaly qaýym ókilderi jáne oqýshylar qatysty.
2023 jyly Jahandyq ınvestıtsııa boıynsha VI qazaqstandyq dóńgelek ústel aıasynda Shymkent qalasynyń ákimdigi eki sheteldik kompanııamen jalpy somasy 662 mıllıon AQSh dollaryn quraıtyn memorandýmǵa qol qoıdy. Birinshi memorandým – qala aýmaǵynda túriktiń «Alarko Holdıng» iri kompanııasynyń jańa formattaǵy jylyjaı keshenin salýy. 650 mıllıon AQSh dollaryn quraıtyn ınvestıtsııalyq joba jalpy kólemi 500 ga jerde kezeń-kezeńimen 5 myń jańa jumys ornyn qurýǵa, azyq-túlik qaýipsizdigin jáne jańa óndiristerdi engizý arqyly jylyjaı bıznesin damytýǵa yqpal etedi. tehnologııalar.
Ekinshi memorandým – ISIKLAR PACKAGING Ltd túrik kompanııasynyń kraft oram qaǵazyn shyǵaratyn zaýyt qurylysy. Jobanyń quny 12 mıllıon AQSh dollaryn quraıdy. Eki joba da turaqty aımaqtyq ósýge, ınvestıtsııa tartýǵa, qala ekonomıkasyn damytýǵa jáne halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa yqpal etedi.
