16 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik meıramy – Táýelsizdik kúni
Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúni — tarıhy tereńde jatqan eldiń jańa zamanda óz aldyna qaıta egemendi el bolǵan kúni. Táýelsizdik kúni – 16 jeltoqsanda atalyp ótetin ulyq mereke. Bul kún memlekettik deńgeıdegi eleýli mereke bolǵandyqtan, 16 jeltoqsan kúntizbede demalys bolyp belgilengen.
Jyl saıyn respýblıka azamattarynyń arasynda mádenıet qaıratkerleri, áleýmettik saladaǵy erekshe qyzmetimen kózge túsken mamandar, áskerı shendiler men ofıtserler, quqyq qorǵaý salasynyń qyzmetkerleri jáne el ómirindegi belsendi ózge de sala ókilderi eleýli eńbek etkenderi úshin memlekettik nagradalarmen marapattalady.
Táýelsizdik tek Qazaqstan turǵyndary úshin emes, sonymen birge shetelderdegi qazaq halqynyń ókilderi úshin de mańyzy zor mereke. 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev «Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik táýelsizdigi týraly» Konstıtýtsııalyq zańǵa qol qoıdy. Qazaqstannyń Memlekettik táýelsizdigi jarııalandy. Táýelsizdik arqasynda Qazaqstan egemen el retinde óz betinshe ishki-syrtqy saıasatyn júrgizetin, óz aýmaǵynda bılikti tolyq ıelengen táýelsiz demokratııalyq jáne quqyqtyq memleket mártebesine ıe boldy. Demokratııalaný jolyndaǵy baǵyt Qazaqstandy egemen, táýelsiz memleket retinde, qazaq halqy ulttyq tilin, mádenıetin, dástúrin saqtap, óz bastamalary men erekshelikterin jańǵyrta alatyndyǵyn jarııa etýge múmkindik berdi. Sondaı-aq, bul kún 1986 jyly Almatyda bolǵan Jeltoqsan oqıǵasyn eske alý kúni. Qazaq jastary SSRO basshylyǵynyń saıasatyna narazylyq bildirip, ulttyq múdde men quqyqtyń taptalýyna qarsy shyqty. Bul – batyrlyq pen patrıottyqtyń nyshany boldy. Osy oqıǵa Qazaqstan halqynyń táýelsizdikke umtylysyn aıqyn kórsetip, respýblıka aldyndaǵy eń bıik maqsatty – egemen eldikke umtylysty kórsetti.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1991 jyly osy kúni Qazaqstan Respýblıkasynyń Joǵarǵy Keńesi VII sessııasynyń keshki otyrysynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi týraly» Zańyn qabyldady. Dál sol kúni bul zańǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaev qol qoıdy. «QazTAG» (qazirgi – «QazAqparat») aqparat agenttigi álemge Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik táýelsizdigi jarııalanǵanyn resmı túrde alǵashqy bolyp habarlady.
1994 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á. Nazarbaev óz rezıdentsııasynda EýroOdaq Komıssııasynyń Qazaqstandaǵy turaqty ókili Robert Kremerdiń senim gramotasyn qabyldady. Memleket basshysy Almatyda EýroOdaq ókildiginiń ashylýy Qazaqstan men Eýropa arasyndaǵy ekonomıkalyq, saıası baılanystardyń damyp, eýropalyq seriktestermen saýda-sattyq, iskerlik qatynastardyń jolǵa qoıylýyna edáýir kómek kórsetedi dep atap ótti.
1996 jyly Almatydaǵy Respýblıka alańynda Táýelsizdik monýmenti saltanatty túrde ashyldy.
1996 jyly Almatyda bes juldyzdy «Ankara» qonaq úıiniń ashylý saltanaty ótti. Atalǵan sharaǵa Qazaqstan men Túrkııanyń Prezıdentteri qatysty.
1997 jyly Qazaqstannyń Ulttyq banki uly jazýshy M. Áýezovtiń 100 jyldyǵyna arnalǵan quny 20 teńgelik metall estelik monetalaryn aınalymǵa shyǵardy.
2000 jyly Almatyda Abylaı hanǵa eskertkish ashyldy. Eskertkish avtory – músinshi Nurlan Dalbaev. Abylaı han, Ábilmansur (1711-1781) – qazaq hany. Arǵy tegi – Joshy han, bergi babalary – qazaq eliniń negizin salǵan Áz-Jánibek, odan soń Eńsegeı boıly Er Esim han, Salqam Jáńgir han. Abylaı – Jáńgir hannyń besinshi urpaǵy.
2006 jyly Batys Qazaqstan oblysy Qaztalov aýdany Jalpaqtal aýylynda ótken ǵasyrdyń qyrqynshy jyldary jumys atqarǵan «Qazaq halqyn qutqarý uıymy» («Soıýz spasenııa kazahskogo naroda») atty jastar uıymyn qurýshylardyń aty jazylǵan eskertkish taqta ashyldy. Qozǵalystyń 14 belsendisiniń aty jazylǵan eskertkish taqtanyń ashylý saltanatyna týystary men jaqyndary qatysty. Odaqtyń basqarýshysy Ǵubaıdolla Ánesov 1941 jyly jeltoqsanda tutqyndalyp, atý jazasyna kesilgen, qalǵan qatysýshylary uzaq merzimge túrmege qamaldy. Jalpaqtal kósheleriniń birine Ǵ. Ánesovtiń esimi berildi.
2011 jyly Astana qalasynda «Máńgilik El» saltanatty qaqpasy ashyldy. Saltanatty sharaǵa Memleket basshysy qatysty.
2014 jyly belgili qazaqstandyq dramatýrg jáne jazýshy Dýlat Isabekov Shyńǵys Aıtmatov atyndaǵy halyqaralyq syılyqtyń laýreaty atandy. Marapattaý saltanaty London qalasyndaǵy Brıtan Parlamentiniń ǵımaratynda ótti.
2015 jyly túrki áleminde alǵashqy Bala Turkvizyon Halyqaralyq balalar án baıqaýynyń grand-fınalynda Qazaqstan atynan shyqqan 12 jastaǵy Erkin Tursynhan «Bala Turkvizyon» Halyqaralyq balalar án baıqaýynyń Altyn daýysy» ataǵyn jeńip aldy.
2016 jyly Qazaqstannyń tarıhynda alǵash ret Táýelsizdik kúninde memlekettik Tý Antarktıdanyń eń bıik núktesi – Vınson shyńyna (4892 m) ornatyldy. Polıarlyq ekspedıtsııa qatysýshylary – belgili alpınıster Maǵjan Saǵymbaev pen Іlııas Ǵalymbekov kún raıynyń qolaısyzdyqtaryna qaramastan, Vınson shyńyna shyqty. Vınson shyńy óziniń geografııalyq ornalasýyna baılanysty «7 summits» alpınıstik baǵdarlamasynyń kúrdeli bıiktikteriniń biri bolyp sanalady.
2016 jyly Təýelsizdiktiń 25 jyldyǵyna oraı, Astanada jańa 25 qyrly monýment ashyldy. «Táýelsizdiktiń 25 jyldyǵy» monýmenti – bolattan órilgen qańqany tabıǵı tastan qashalǵan qaptamamen oraý arqyly turǵyzylǵan kópburyshty fıgýra. Ony salýǵa 1 319 tas jumsaldy. Sonyń 1 069-y biregeı ólshemde jeke-jeke qashalyp jasaldy, al 250-i tıptik tastar boldy. Tastardyń jalpy salmaǵy – 94,5 tonna.
2017 jyly Shymkent qalasynyń «Araı» saıabaǵynda Medıtsınalyq qyzmetkerler alleıasy ashyldy. Alleıa úsh bólimnen turady. Ondaǵy birinshi tasta dárigerlerdiń bergen anttary oıyp jazylǵan. Ekinshi tasta 525 jyl buryn 95 jasynda qaıtys bolǵan qazaq emshisi, halqyna óshpes mura qaldyrǵan Óteıboıdaq Tileýqabylulynyń músini ornatyldy. Úshinshi tas adamdardyń densaýlyǵy men ómiri úshin kúresip qaza bolǵan medıtsınalyq qyzmetkerlerdiń qurmetine qoıyldy.
2017 jyly Qostanaı qalasyndaǵy geologııalyq murajaıda 1967 jyldyń ýaqyt kapsýlasy ashyldy. HHІ ǵasyr geologterine úndeý Qazan tóńkerisiniń 50 jyldyǵyna arnalǵan jınalysta qabyldandy. «Biz bolashaq geolog urpaqqa júginemiz! Biz Soltústik Qazaqstan dalasynyń tabıǵı baılyqtaryn ıgerýdiń pıonerleri boldyq. Jumysty ıgerilmegen jerlerde bastadyq. Geologııalyq kartalar bolǵan joq, jabdyqtar, quraldar jetispedi. Bizge romantıka, jarqyn bolashaqqa degen senim kómektesti», - dep «Soltústikqazjerqoınaýy» ÓD geologııa jónindegi basshysynyń orynbasary Talǵat Isaseıtov joldaýdy oqyp berdi. Qazirgi geologter dástúrdi úzbedi. Olar da 2067 jyly ashylatyn kapsýlaǵa bolashaq urpaqqa úndeý jazdy.
2018 jyly Dımash Qudaıbergen Shanhaıda The Silk Road Cohesion Awards 2018 halyqaralyq kınofestıvalinde jyl ánshisi atandy jáne Uly Jibek joly elderiniń sheshimi boıynsha Jibek joly mádenıetiniń elshisi boldy.
2019 jylySan-Frantsısko qalasy ákimshiliginiń ǵımaratynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Týyn kóterý jáne memlekettik Ánuranyn oryndaý rásimi ótti. Mundaı shara AQSh-tyń batys jaǵalaýynda tuńǵysh ret uıymdastyryldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigi kúnine oraı, San-Frantsısko qalasynyń meri London N. Brıd 2019 jylǵy 16 jeltoqsandy Qazaqstan-Amerıka dostyǵy kúni dep taný týraly málimdemege qol qoıdy.
2019 jyly Ózbekstandaǵy Ferǵana memlekettik ýnıversıtetinde alǵashqy qazaq-ózbek mádenı-bilim berý ortalyǵy ashyldy. Ózbekstanda tuńǵysh ashylǵan ortalyq Qazaqstannyń ǵylym-bilim salasymen ózara árekettestikti keńeıtý jáne baýyrlastyq ózara qarym-qatynasty qoldaý úshin mańyzdy ról atqarady.
2020 jyly Argentınanyń Rosarıo qalasy mýnıtsıpaldyq keńesiniń № 10.126 qaýlysymen qalanyń San Fernando jańa aýdanyndaǵy kóshelerdiń birine qazaq aqyny, oıshyl Abaı Qunanbaıulynyń esimi berildi.
2020 jyly qazaqstandyq boksshy Danııar Eleýsinov (10-0, 6 KO) IBF Intercontinental nusqasy boıynsha jartylaı orta salmaqta chempıon tıtýlymen resmı túrde marapattaldy.
2021 jyly Halyq sharýashylyǵy jetistikteri kórmesi aýmaǵyndaǵy qalpyna keltirilgen «Qazaqstan» pavılony 51 myńnan astam daýys jınap, belsendi azamattardyń nusqasy boıynsha Máskeýdi qalpyna keltirýdiń úzdik nysany bolyp tanyldy. Qurmetti dıplomdy Máskeý qalasynyń meri Sergeı Sobıanınniń qolynan Qazaqstannyń Reseıdegi Elshiliginiń keńesshi-elshisi Nurjan Qajyakbarov jáne «Qazaqstan» saýda-kórme ortalyǵy» korporatıvtik qorynyń ókilderi aldy.
2021 jyly Qostanaı oblysynda «Qazaqstan tarıhy tósbelgiler men kádesyılarda» kórmesi ótti. Onda qolda bar jáne jańa biregeı nagradalar, medaldar, gramotalar, kórnekti adamdardyń eńbekteri, sondaı-aq jetistikteri, tabystary men eldiń damýyna qosqan úlesterin kórsetetin qyzyqty kádesyılar kórsetildi.
