14 qarasha. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 14 qarasha kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
77 jyl buryn (1947) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senaty janyndaǵy Senatorlar keńesiniń múshesi Qýanysh Aıtahanuly AITAHANOV dúnıege keldi.
Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. Máskeý mal dárigerlik akademııasyn, Almaty joǵary partııa mektebin bitirgen.
Eńbek joly: 1965 jyly Qyzylqum aýdandyq veterınarııalyq stantsııasynda feldsher, 1970-1973 jyldary Shymkent oblysy Alǵabas aýdany XXII sezi atyndaǵy sovhozdyń bas mal dárigeri, 1973 jyly Shymkent oblystyq partııa komıtetiniń nusqaýshysy, 1973-1975 jyldary LKSMK Shymkent oblystyq komıtetiniń ekinshi hatshysy, 1975-1977 jyldary Lenın aýdandyq partııa komıtetiniń ekinshi hatshysy, 1977-1983 jyldary Shardara aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, 1983-1987 jyldary Lenın aýdandyq atqarý komıtetiniń tóraǵasy, 1987-1988 jyldary Shymkent oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary, 1988-1992 jyldary Arys qalalyq komıtetiniń birinshi hatshysy, Arys qalalyq keńesiniń tóraǵasy, 1992-1993 jyldary Arys qalasy ákimshiliginiń basshysy qyzmetin atqardy. 1993 jyly Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimshiligi basshysynyń orynbasary, apparat basshysy, Ońtústik Qazaqstan oblysy Sozaq aýdanynyń ákimi boldy. 1999-2003 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy Saıram aýdanynyń ákimi, 2003-2005 jyldary Ońtústik Qazaqstan oblysy Otyrar aýdanynyń ákimi, 2005 jyldan QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Ekonomıkalyq jáne óńirlik saıasat jónindegi turaqty komıssııanyń múshesi, 2008 jyldan Agrarlyq máseleler jáne qorshaǵan ortany qorǵaý komıtetiniń hatshysy, 2014-2017 jyldary Agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalanýdy basqarý jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń múshesi.
2019 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
«Qurmet», «Parasat» ordenderimen, «Tyń jáne tyńaıǵan jerlerdi ıgergeni úshin», «Astana», «QR Táýelsizdigine 10 jyl», «Qazaqstannyń Konstıtýtsııasyna 10 jyl», «Qazaqstan Parlamentine 10 jyl» medaldarymen marapattalǵan.
60 jyl buryn (1964) Aqtóbe oblysynyń prokýrory Halıdýlla Zınollauly DÁÝEShOV dúnıege keldi.
Atyraý oblysy Mahambet aýdanynda týǵan. 1991 jyly S.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Prokýratýra organdaryndaǵy qyzmetin 1991 jyly burynǵy Gýrev oblysy Gýrev qalalyq prokýratýrasynyń tálimgeri bolyp bastaǵan. 1992-1994 jyldary Atyraý qalasy prokýrorynyń kómekshisi. 1994-1999 jyldary Atyraý oblystyq prokýratýrasynyń bólim prokýrory, bólim aǵa prokýrory, azamattardyń quqyqtary men bostandyqtarynyń saqtalýyn qadaǵalaý bóliminiń bastyǵy. 1999-2002 jyldary QR Bas prokýratýrasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq salada zańdylyqty qadaǵalaý boıynsha departamentiniń aǵa prokýrory, Arnaıy prokýrorlar jáne jedel-izdestirý qyzmetiniń zańdylyǵyn qadaǵalaý departamentiniń aǵa prokýrory. 2002-2012 jyldary Batys Qazaqstan oblysy Oral qalasynyń prokýrory, Atyraý oblysynyń Jylyoı jáne Maqat aýdanynyń jáne Atyraý qalasynyń prokýrory. 2012-2016 jyldary Jambyl jáne Batys Qazaqstan oblysy prokýrorynyń orynbasary. 2016-2019 jyldary Qyzylorda oblysynyń prokýrory qyzmetin atqardy. 2019-2022 jyldary Atyraý oblysynyń prokýrory.
2022 jyldyń shilde aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
41 jyl buryn (1983) Qazaqstan Respýblıkasynyń Syrtqy ister mınıstriniń orynbasary Álibek Sákenuly QÝANTYROV dúnıege keldi.
Gýrev (Atyraý) qalasynda týǵan. 2005-2006 jyldary Tomsk memlekettik ýnıversıtetin «Qarjy jáne kredıt», «Lıngvıstıka jáne mádenıet aralyq kommýnıkatsııa» mamandyqtary boıynsha támámdaǵan. 2008-2010 jyldary Mıchıgan ýnıversıtetin «Qoldanbaly ekonomıka magıstri» dárejesimen «Bolashaq» halyqaralyq stıpendııasy boıynsha támamdaǵan. Prezıdenttik jastar kadrlyq rezerviniń múshesi.
2005-2006 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Іshki ákimshilik departamenti, Halyqaralyq qatynastar departamentiniń jetekshi mamany retinde qyzmet atqardy. 2007 jyly Japonııanyń Qarjy mınıstrliginde ekonomıkalyq saıasat boıynsha eki aılyq taǵylymdamadan ótti. 2006-2010 jyldary QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligi Investıtsııalyq saıasat jáne josparlaý departamentiniń sarapshysy jáne QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrligi atalǵan departamentiniń bas sarapshysy bolyp jumys istegen. 2010 jyly QR Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstrliginiń Strategııalyq josparlaý jáne taldaý departamenti Strategııalyq ázirlemeler basqarmasynyń bastyǵy qyzmetin atqardy. 2010-2013 jyldary QR Qarjy mınıstrliginiń Bıýdjet saıasaty jáne josparlaý departamenti, Bıýdjettik josparlaý jáne boljamdaý departamenti dırektorynyń orynbasary boldy. 2013 jyly QR Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstrligi Geologııa jáne jer qoınaýyn paıdalaný komıteti tóraǵasynyń orynbasary laýazymynda boldy. 2013-2019 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Strategııalyq ázirlemeler jáne taldaý ortalyǵy meńgerýshisiniń orynbasary, Áleýmettik-ekonomıkalyq monıtorıng bólimi meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetinde jumys atqarǵan. 2019-2021 jyldary QR Tuńǵysh Prezıdenti keńsesiniń bólim meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetin atqardy. 2021-2022 jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri qyzmetin atqardy.
2024 jyldyń shilde aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
41 jyl buryn (1983) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri Baýyrjan Baqytuly OMARBEKOV dúnıege keldi.
Túrkistan oblysynda týǵan. M. Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qazaqstan memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek jolyn 2005 jyly «Qazkommertsbank» AQ menedjeri qyzmetinen bastaǵan. 2006-2015 jyldary bank júıesi men kommertsııalyq uıymdarda jumys istedi. 2015 jyly OQO kásipkerlik, ındýstrıaldy-ınnovatsııalyq damý jáne týrızm basqarmasynda basshylyq qyzmetter atqardy. 2015-2016 jyldary - Ońtústik Qazaqstan oblysy ákiminiń keńesshisi, 2016-2018 jyldary - OQO Ordabasy aýdany ákiminiń orynbasary, 2018-2021 jyldary - Túrkistan oblysy Tólebı aýdanynyń ákimi, 2021-2022 jyldary - QR Prezıdent Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory.
2022 jyldyń naýryz aıynan bastap QR Ulttyq ekonomıka vıtse-mınıstri.
40 jyl buryn (1984) Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń depýtaty, aıtysker aqyn Rınat Rıfhatuly ZAIYTOV dúnıege keldi.
Shyǵys Qazaqstan oblysy Aıagóz aýdanynda týǵan.
Semeı qalasyndaǵy M. Tólebaev atyndaǵy kolledjdi drama akteri mamandyǵy boıynsha, Semeı pedagogıkalyq ınstıtýtyn qazaq tili men qazaq ádebıeti muǵalimi, Qazaq kólik ýnıversıtetin Bıznes jáne menedjment magıstri.
2001 jyldan beri kóptegen aıtystarǵa qatysyp, jeńimpaz atanǵan, qazaq tilindegi tanymal ánder sóziniń avtory.
Eńbek joly: 2001-2003 jyldary «Darıǵa-aı» jastar teatrynyń akteri, 2005-2008 jyldary Sh. Qudaıberdiuly atyndaǵy Semeı memlekettik ýnıversıtetiniń tárbıe jumysy jáne áleýmettik máseleler bóliminiń mamany, 2008-2010 jyldary «Darıǵa-aı» jastar teatrynyń kórkemdik jetekshisi, 2017-2018 jyldary «Alataý» dástúrli óner teatrynyń ártisi, 2021-2023 jyldary «Alataý» dástúrli óner teatrynyń dırektory qyzmetin atqardy.
«Qurmet» ordenimen, «Astanaǵa 10 jyl», «Qazaqstan táýelsizdigine 30 jyl», «Mádenıet salasynyń úzdigi» tós belgisimen marapattalǵan.
