13 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún

ASTANA. QazAqparat – QazAqparat 13 jeltoqsanǵa arnalǵan «Tulǵalar týǵan kún» kúntizbesin usynady.

ESІMDER

9 8 jyl buryn (1924-2019) túrkitanýshy, Qazaqstan Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri Ábdýálı Týǵanbaıuly QAIDAR dúnıege keldi.

Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan. Almaty oblysynda týǵan. Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtet), Qazaqstan Ǵylym Akademııasynyń aspırantýrasyn bitirgen.

1954-1995 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym Mınıstrligi – Ǵylym akademııasy A. Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń uıǵyr-dúngen mádenıeti sektorynyń kishi ǵylymı qyzmetkeri, shyǵystaný sektorynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri, uıǵyr fılologııasy bóliminiń meńgerýshisi, dırektordyń ǵylymı jumystar jónindegi orynbasary, dırektory qyzmetterin atqarǵan. 1995 jyldan – Qazaqstan Respýblıkasy Ǵylym Mınıstrligi – Ǵylym akademııasy A. Baıtursynov atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń qurmetti dırektory. Negizgi ǵylymı izdenisteri qazaq jáne uıǵyr tilderi jáne jalpy salystyrmaly túrkitaný, sóztaný, etımologııa, onomastıka, termınologııa, semasıologııa, frazeologııa, paremıologııa máselelerin zertteýge arnalǵan. Eldegi til saıasatyna belsendi aralasyp, qazaq tiliniń memlekettik deńgeıde qoldanylýyna qatysty eleýli at salysty. Sh. Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń ıegeri. Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń qurmetti prezıdenti. Bashqurtstan Ǵylym Akademııasynyń qurmetti akademıgi. «Izvestııa NAN RK», «Sovetskaıa tıýrkologııa» ǵylymı, ǵylymı-tanymdyq jýrnaldarynyń redaktory, redaktsııalyq alqasynyń múshesi.

3 dárejeli «Dańq», eki márte «Qyzyl Juldyz», eki márte «Otan soǵysy», «Halyqtar dostyǵy», «Otan», «Qurmet belgisi» ordenderimen, «Ana tiliniń aıbary» altyn belgisimen, medaldarmen marapattalǵan.

5 7 jyl buryn (1965) Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýtynyń dırektory Zııabek Ermuhanuly QABYLDINOV dúnıege keldi.

Omby oblysynda (RF) dúnıege kelgen. Omby memlekettik ýnıversıtetin «tarıh» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan.

Eńbek jolyn 1991 jyly «Qazaq tili» halyqaralyq qoǵamdastyǵy Omby bólimshesiniń qyzmetkeri retinde bastaǵan. 1994-1996 jyldary Qazaq quqyqtaný jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtynyń aǵa oqytýshysy bolǵan. 1996-2003 jyldary QR ІІM (ÁM) Pavlodar zań kolledjinde birqatar qyzmetter atqarǵan. 2003-2004 jyldary S. Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıtetiniń ejelgi jáne orta ǵasyr tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi qyzmetin atqarǵan. 2004-2011 jyldary L.N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetinde tarıh kafedrasynyń meńgerýshisi, rektor keńesshisi, Dúnıejúzi tarıhy jáne arheologııa kafedrasynyń meńgerýshisi, Áleýmettik ǵylymdar fakýltetiniń dekany jáne ákimshilik-sharýashylyq jumystar boıynsha prorektor qyzmetterin atqarǵan. 2011-2017 jyldary EUÝ bas ǵylymı qyzmetkeri, Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń professory jáne «Eýrazııa» ǵylymı-zertteý ortalyǵynyń dırektory bolǵan.

Qazirgi qyzmetinde – 2017 jyldyń shildesinen.

4 2 jyl buryn (1980) QR Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttiginiń tóraǵasy Oljas Abaıuly BEKTENOV dúnıege keldi.

Qazaq memlekettik zań akademııasyn támamdaǵan, zań ǵylymdarynyń kandıdaty.

Eńbek jolyn 2002 jyly ádilet organdarynda bastady. 2005 jáne 2009 jyldar aralyǵynda QR Premer-Mınıstri Keńsesinde, keıin QR Prezıdenti Ákimshiliginde ártúrli laýazymdar atqardy. 2009-2012 jyldary QR Ádilet mınıstrliginiń Tirkeý qyzmeti jáne quqyqtyq kómek kórsetý komıteti tóraǵasynyń orynbasary boldy. 2012-2014 jyldary QR qarjy organdarynda qyzmet etti. 2015-2016 jyldary Astana qalasy Memlekettik satyp alý basqarmasynyń basshysy, Astana qalasy ákiminiń apparat basshysy, QR Prezıdenti Hatshylyǵynyń meńgerýshisi. 2016-2017 jyldary Jemqorlyqqa qarsy is-qımyl ulttyq bıýrosy departamentiniń basshysy qyzmetin atqardy. 2017 jyly Aqmola oblysy ákiminiń orynbasary bolǵan. 2018-2019 jyldary - QR Memlekettik qyzmet isteri jáne sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń orynbasary. 2019-2022 jyldary – QR sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl agenttigi tóraǵasynyń birinshi orynbasary.

2022 jyldyń aqpan aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.