13 shilde. Týǵan kún ıeleri

None
ASTANA. QazAqparat - Búgin, 11 shilde tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? QazAqparat oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

52 jyl buryn (1971) QR Parlamenti Májilisi apparaty Halyqaralyq baılanystar jáne hattama bóliminiń meńgerýshisi Talǵat Amangeldiuly QASYMBEKOV dúnıege keldi.

E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıteti, fılolog, orys tili men ádebıetiniń oqytýshysy; Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Memlekettik basqarý akademııasy, memlekettik qyzmet menedjeri; Memlekettik saıasattyń ulttyq mektebi (Qazaqstan)/Lı Kýan ıÝ atyndaǵy Memlekettik saıasat mektebi (Sıngapýr), memlekettik jáne jergilikti basqarý magıstri. 1993-1998 jyldary E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetinde shet tilder kafedrasynyń oqytýshysy bolyp qyzmet istedi. 2000-2001 jyldary – QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrliginiń bas mamany. 2001-2012 jyldary – QR Parlamenti Májilisi Apparaty Halyqaralyq baılanystar jáne Hattama bóliminiń bas konsýltanty, bólim meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetterin atqardy. 2012 jyldyń qańtar aıynda QR Parlamenti Májilisi Apparaty Halyqaralyq baılanystar jáne Hattama bóliminiń meńgerýshisi bolyp taǵaıyndaldy. «Qurmet» ordenimen, Qazaqstan Respýblıkasynyń Qurmet gramotasymen jáne birqatar merekelik medaldarmen nagradtalǵan.

46 jyl buryn (1977) «Ulttyq medıa qaýymdastyq» ZTB basshysy Kemelbek Baqtyǵululy OIShYBAEV dúnıege keldi.

Batys Qazaqstan oblysynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetin «jýrnalıst» mamandyǵy boıynsha, Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin «zańger» mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Sondaı-aq Geneva Business School-de (Shveıtsarııa) MBA baǵdarlamasyn oqyǵan. Eńbek jolyn 2000 jyly «Interfaks-Qazaqstan» AA» JShS tilshisi bolyp bastaǵan. 2001 jyldan 2007 jylǵa deıin «Qazaqtelekom» AQ qurylymynda basshylyq laýazymdarda eńbek etken. Ár jyldary kommertsııalyq qurylymdarda jumys istedi. 2014-2016 jyldary — «Qazmedıa ortalyǵy» basqarýshy kompanııasy» JShS bas dırektorynyń orynbasary, birinshi orynbasary. 2016 jyly — QR Aqparat jáne kommýnıkatsııalar mınıstrligi janyndaǵy Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetiniń dırektory. 2016-2017 jyldary — «Qazaqstan» teleradıokorporatsııasy» AQ basqarma tóraǵasy. 2019-2020 jyldary «Rýhanı jańǵyrý» qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KEAQ basqarma tóraǵasy qyzmetin atqardy. 2020-2022 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne áleýmettik damý vıtse-mınıstri.

42 jyl buryn (1981) QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Memlekettik baqylaý jáne aýmaqtyq-uıymdastyrý jumysy bóliminiń jetekshisi Ǵabıdolla Abdollauly OSPANQULOV dúnıege keldi.

Shymkent oblysynda týǵan. 2002 jyly Qazaq gýmanıtarlyq zań ýnıversıtetin, 2007 jyly Qazaqstan-Reseı ýnıversıtetin Astana qalasynda bitirgen. 2015 jyly «Memlekettik basqarý» mamandyǵy boıynsha Bırmıngem ýnıversıtetiniń (Ulybrıtanııa) magıstr dárejesin aldy. Eńbek jolyn «Evrazııa Konsaltıng» jeke kompanııasynda zańger kómekshisi bolyp bastaǵan. Budan keıin QR Parlamenti Senaty depýtatynyń kómekshisi; QR Parlamenti Senatynyń Áleýmettik-mádenı damý komıtetimen baılanystar bóliminiń bas keńesshisi; QR Prezıdenti Ákimshiligininiń Parlamenttegi Prezıdent ókildiginiń sektor meńgerýshisi; Pavlodar oblysy Ekibastuz qalasy ákiminiń áleýmettik máseleler jónindegi orynbasary; Pavlodar oblysynyń bilim berý salasynda baqylaý departamentiniń dırektory; QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Ákimshilik jumystar jáne jastar isteri jónindegi departamentiniń dırektory; QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Jastar isteri komıtetiniń tóraǵasy; QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstrliginiń Jastar saıasaty departamentiniń dırektory bolyp qyzmet atqarǵan. Batys Qazaqstan oblysy ákiminiń orynbasary (2017-2019); Nur Otan partııasynyń hatshysy(08.2019-12.2019); QR Aqparat jáne qoǵamdyq damý vıtse-mınıstri (2019-2020). Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik ınspektory (02.2021-09.12.2022).

Qazirgi qyzmetin 2022 jyldyń jeltoqsan aıynan beri atqaryp keledi.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine 10 jyl» (2005), «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 20 jyl» (2011) medaldarymen marapattalǵan;


Сейчас читают
telegram