12 jeltoqsan. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Halyqaralyq neıtralıtet (beıtaraptyq) kúni
BUU Bas Assambleıasynyń 2017 jyldyń aqpanyndaǵy qararymen bekitildi. 1995 jyly 12 jeltoqsanda Birikken Ulttar Uıymy «Túrikmenstannyń turaqty neıtralıteti» týraly qararyn qabyldaǵan bolatyn. Bul neıtralıtetti qoldaý jónindegi tarıhtaǵy tuńǵysh osyndaı qujat boldy. Halyqaralyq neıtralıtet kúni sol qujattyń qurmetine atap ótiledi. Bul kún Túrikmenstan Respýblıkasynda ulttyq meıram.
Halyqaralyq densaýlyq saqtaý qyzmetin jappaı qamtý kúni
2012 jyldyń 12 jeltoqsanynda Birikken Ulttar Uıymynyń Bas Assambleıasy «Álem turǵyndarynyń densaýlyǵy jáne syrtqy saıasaty» týraly qarar qabyldady. Ataýly kún osyǵan oraı bekitilgen.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1917 jyly Alash Orda úkimeti quryldy. Atap aıtqanda, 1917 jyldyń 5-13 jeltoqsan aralyǵynda Orynbor qalasynda ótken 2-jalpyqazaq seziniń nátıjesinde Alash Orda úkimetin qurylǵany jarııalanǵan bolatyn. Sez kún tártibinde birqatar mańyzdy máseleler talqylandy. Sonyń ishinde qazaq avtonomııasy, mılıtsııa (jasaq) jáne Ult keńesi máselelerin qaraldy.
Jańa avtonomııany «ALASh» dep ataýdy usynylyp, 1917 jyldyń 12 jeltoqsanynda sez delegattary ýaqytsha ulttyq keńesti – Alash Ordany qurdy. Al kópshiliktiń daýysymen Alash Orda úkimetiniń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhanov saılandy. Keıinnen bul týraly Álimhan Ermekov «Saryarqa» gazetiniń 1918 jylǵy 22 qańtardaǵy №28 sanynda: «Dekabrdiń 12-si kúni, tús aýa, saǵat 3-te dúnıege ALASh avtonomııasy kelip, azan shaqyrylyp at qoıyldy. Alty alashtyń balasynyń basyna aq orda tigilip, ALASh týy kóterildi. Úlken aýyldarǵa qońsy qonyp, shashylyp júrgen qyrǵyz-qazaq jurty óz aldyna aýyl boldy. Otansyz jurt Otandy boldy» dep jazǵan bolatyn.
1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń «Qazaqstandaǵy 1986 jylǵy jeltoqsannyń 17-18-indegi oqıǵalarǵa qatysqany úshin jaýapqa tartylǵandardy aqtaý týraly» Jarlyǵy shyqty.
1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á. Nazarbaevtyń Jarlyǵymen QR Memlekettik keden komıteti quryldy.
1995 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Islam Konferentsııasy Uıymynyń (IKU) tolyq quqyqty múshesi boldy. BUU músheleriniń úshten bir bóligin quraıtyn barlyq arab jáne túrkitildes elderdi qosa alǵanda, 57 musylman memleketin biriktiretin osy halyqaralyq uıymǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń músheligin resimdeý Qazaqstandy musylman qoǵamdastyǵyna ıntegratsııalaýǵa baǵyttaldy. IKU-ǵa qatysý kóptegen musylman memleketterine ózderiniń naqty ekonomıkalyq, ishki jáne syrtqy saıası mindetterin sheshýge múmkindik beredi.
2006 jyly Astanada Etalon ortalyǵy ashyldy. Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev Ortalyq Azııadaǵy jalǵyz tsezıı negizindegi ýaqyt etalonyn iske qosty. Qazirgi zamanǵy 8 qabatty ǵımaratta 76 etalon men etalon jabdyqtarynyń birligi 10 túrli zerthanada ornalasqan.
2008 jyly BUU shtab-páterinde Qazaqstannyń múgedekter quqyǵy Konventsııasyna jáne onyń fakýltatıvti protokolyna qol qoıý rásimi ótti. Qazaqstan Konventsııaǵa qosylǵan álemniń 137-eli boldy. 2006 jylǵy jeltoqsannyń 13-de BUU-nyń Bas Assambleıasynda qujat qabyldanyp, 2008 jylǵy 3 mamyrda kúshine endi. Birikken Ulttar Uıymynda Konventsııanyń oryndalýyn baqylaıtyn organ quryldy. Múgedekter quqyǵynyń komıteti Konventsııaǵa qatysýshy-memleketterdiń baıandamasyn qarap, usynys pen ortaq usynymdar shyǵarady.
2009 jyly Almatydan 128 shaqyrym jerde «Túrikmenstan-Ózbekstan-Qazaqstan-Qytaı» transulttyq gaz qubyrynyń qazaqstandyq ýchaskesiniń ashylý saltanaty bolyp ótti. Astanada tikeleı beınebaılanys boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Nursultan Nazarbaev pen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Hý Tszıntao qosý túımesin sımvoldyq basý arqyly jelilik gaz kranyn ashty. «Túrikmenstan-Ózbekstan-Qazaqstan-Qytaı» transazııalyq gaz qubyrynyń jalpy uzyndyǵy 7000 shaqyrymǵa jýyq. Onyń 188 shaqyrymy Túrikmenstan, 525 shaqyrymy - Ózbekstan, 1293 shaqyrymy - Qazaqstan, 4860 shaqyrymnan astamy Qytaı aýmaǵynda tartyldy.
2012 jyly Almatyda qazaqstandyq ekspedıtsııanyń Ońtústik polıýske jasaǵan alǵashqy sapary týraly «108 saǵat» atty fılmniń tusaýkeseri ótti.
2013 jyly QR Ulttyq banki túrki jazýynyń eskertkishi «Kúlteginge» arnalǵan nomınaly 1000 teńgelik estelik banknotyn aınalymǵa shyǵardy. Ol banknot sary-qońyr túske qanyq boıalǵan. Onyń basty betine Kúltegin eskertkishi, «Qazaq eli» monýmenti men ushyp bara jatqan kógershin beınelense, al ekinshi betine túrki jaýyngerleri, túrki jazbalarynyń kóshirmesi men buǵynyń sýreti salynǵan. Odan bólek, banknottyń ekinshi betine memlekettik týdyń bir bóligi beınelengen golografııalyq syzyq ta, Ulttyq banktiń logotıpi men «Eskertkish teńge» degen de jazý bar. Eskertkish banknottyń taralymy 10 mıllıon danany quraıdy.
2014 jyly Astanada frantsýz generaly, Besinshi Respýblıkanyń negizin qalaýshy jáne onyń alǵashqy Prezıdenti Sharl de Goll eskertkishi ashyldy. Monýment «Aqbulaq-3» shaǵyn aýdanynda ornalasqan.
2015 jyly Máskeýdegi Ekinshi dúnıejúzilik soǵys ortalyq mýzeıinde eki dúrkin Sovet Odaǵynyń Batyry, ushqysh-shabýyldaýshy, avıatsııa general-maıory Talǵat Bıgeldınovtiń bıýstin berýge arnalǵan saltanatty rásim ótti.
2016 jyly 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń qatysýshylaryna Almaty qalasynda «Jeltoqsannyń 30 jyldyǵy» medaldary tapsyryldy. Qaırat Rysqulbekov pen Lázzat Asanovanyń esimi Almaty kóshelerine berildi, bıyl Memleket basshysynyń tapsyrmasymen qalanyń ortalyq kósheleriniń biri Erbol Sypataevtyń esimimen ataldy.
2017 jyly Argentınanyń astanasy Býenos-Aıreste «QazAqparat» HAA Qazaqstannyń memlekettik aqparat agenttigi men iri argentınalyq Telam aqparat agenttigi arasynda ózara túsinistik týraly memorandýmǵa qol qoıyldy. Vedomstvo basshylary qol qoıǵan memorandým jańalyqtarmen, derekti fılmdermen almasýǵa, sondaı-aq kadrlardy birlesip daıarlaýǵa múmkindik beredi. Latyn Amerıkasyndaǵy alǵashqy jetekshi Telam aqparattyq agenttigi qazaqstandyq BAQ-tyń jetekshi ókilderiniń birimen yntymaqtastyq ornatty.
2018 jyly Vetnamnyń Hanoı qalasynda Undiscovered Kazakhstan «Beımálim Qazaqstan» fotokórmesi ótti. Hanoı qonaqtary men turǵyndaryna elorda men elimizdiń túkpir-túkpirindegi eń kórkem ǵımarattar, Astana týraly beınerolık usynyldy, Qazaqstannyń kórikti jerleri men áıgili tulǵalary týraly aıtyldy.
2019 jyly álemge áıgili qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergen «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵyn aldy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri» qurmetti ataǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik nagradalary týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń 12.12.95 j. № 2676 Zańynyń negizinde belgilendi. Ataq Respýblıkaǵa sińirgen zor eńbegi úshin kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkerlerine, ǵylym, mádenıet, óner, óndiris jáne áleýmettik sala ókilderine beriledi.
2019 jyly Almatyda «Altyn Orda – Qazaq memlekettiliginiń besigi» atty kórme ashyldy. Kórmeniń maqsaty – kelýshilerdi biregeı kollektsııalar negizinde Altyn Orda kezeńiniń mádenıetimen jáne turmysymen tanystyrý. Munda XIII-XIV ǵasyrlarǵa jatatyn Ortalyq mýzeıdiń qor kollektsııalarynan 300-ge jýyq artefakt qoıylǵan.
2020 jyly Nur-Sultan qalasynyń ıntellektýaldy kólik júıesi Eýropa, TMD jáne Ortalyq Azııa elderi arasynda 12 eldiń 40 qalasy ishinde 1-shi orynǵa ıe boldy.
2021 jyly Qazaqstan astanasynda Altyn samǵaý-2021 Ulttyq sport syılyǵy tapsyryldy. «Jyl komandasy» ataǵyn Fýtzaldan Qazaqstan quramasy jeńip aldy. Qurama komanda álem chempıonatynyń jartylaı fınalyna shyqqan bolatyn.
