12 mamyr. Tulǵalar týǵan kún

Búgin, 12 mamyr  kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.

ESІMDER

79 jyl buryn (1945) QR Parlamenti Senaty janyndaǵy Senatorlar keńesi múshesi, Qazaqstan Respýblıkasy Dıplomatııalyq qyzmetine eńbek sińirgen qaıratker, memleket qaıratkeri Qýanysh Sultanuly SULTANOV dúnıege keldi.

Taldyqorǵan oblysy Panfılov aýdany Eńbekshi (Qyzyl Espe) aýylynda týǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin, KOKP Ortalyq Komıtetiniń Qoǵamdyq bilimder akademııasyn bitirgen, jýrnalıst. Saıası ǵylymdarynyń doktory, professor. Tótenshe jáne Ókiletti Elshi dıplomatııalyq dárejesi bar.

Eńbek jolyn 1961-1964 jyldary Saryózek aýdanaralyq baspahanasynyń jumysshy-baspageri bolyp bastaǵan. Taldyqorǵan jáne Almaty oblystarynyń aýdandyq gazetterinde korrektor, ádebı qyzmetker, bólim meńgerýshisi bolyp istegen. 1964-1967 jyldary KSRO Qarýly Kúshteri qatarynda áskerı qyzmetin ótkergen. 1967-1976 jyldary Panfılov aýdandyq komsomol komıtetiniń nusqaýshysy, bólim meńgerýshisi, ekinshi, birinshi hatshysy, Taldyqorǵan oblystyq komsomol komıtetiniń birinshi hatshysy, 1976-1981 jyldary Qazaqstan LKJO Ortalyq Komıtetiniń hatshysy, birinshi hatshysy, 1981-1983 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń Mádenıet bóliminiń meńgerýshisi, 1983-1987 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń Uıymdastyrý-partııa jumysy bóliminiń meńgerýshisi, 1987-1990 jyldary Qaraǵandy oblystyq partııa komıtetiniń hatshysy, 1990-1991 jyldary Qazaqstan Kompartııasy Ideologııa bóliminiń meńgerýshisi, 1991-1993 jyldary Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Úkimetiniń quramynda Baspasóz jáne buqaralyq aqparat mınıstri, 1993-1994 jyldary QR Premer-Mınıstriniń orynbasary, 1994-1995 jyldary QR Joǵarǵy Keńesi Tóraǵasynyń orynbasary, 1993-1995 jyldary «Qazaqstannyń Halyq birligi odaǵy» qoǵamdyq qozǵalysynyń, keıinnen «Qazaqstannyń halyq birligi» partııasy Ortalyq Komıtetiniń tóraǵasy, 8-13 shaqyrylǵan Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. 1995-2001 jyldary QR Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, Monǵolııa, Vetnam, Koreıa Halyq Demokratııalyq Respýblıkasynda elshilik qyzmetin qosa atqardy. 2001 - 2007 jyldary QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń tóraǵasy, 2007 - 2011 jyldary QR Parlamenti Senatynyń depýtaty, Halyqaralyq qatynastar, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń tóraǵasy, 2012-2016 jyldary «Nur Otan» HDP-dan QR Parlamenti Májilisiniń besinshi shaqyrylym depýtaty boldy. 2016-2021 jyldary altynshy shaqyrylym depýtaty. 2012 jylǵy qańtardan bastap - Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisi Tóraǵasynyń janynan qurylǵan Depýtattyq ádep keńesiniń tóraǵasy. 2005 jyly - EQYU reformalaý jónindegi kórnekti saıasat qaıratkerleri keńesiniń múshesi.

«Eńbek Qyzyl Tý», «Parasat» ordenderimen, 8 medalmen marapattalǵan. «Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri», «Qazaqstan Respýblıkasy dıplomatııalyq qyzmetiniń eńbek sińirgen qaıratkeri». Otandyq jýrnalıstıkanyń damýyna qosqan jeke úlesi úshin Qazaqstan jýrnalıstıka akademııasy taǵaıyndaǵan «Altyn samuryq» ataýly syılyǵynyń laýreaty, Qazaqstan jýrnalıstıkasyn damytýǵa sińirgen asa kórnekti eńbegi jáne eleýli úlesi úshin «Qazaqstannyń qurmetti jýrnalısi» belgisimen marapattalǵan.

76 jyl buryn (1948) Qazaqstan tarıhyndaǵy alǵashqy elshi áıel, Qazaqstan Respýblıkasynyń BUU-daǵy alǵashqy turaqty ókili Aqmaral Haıdarqyzy ARYSTANBEKOVA dúnıege keldi.

1974 jyly QazMÝ-dyń (1971, qazirgi QazUÝ) aspırantýrasyn bitirgennen keıin osy ýnıversıtette kishi, aǵa ǵylymı qyzmetker, 1973-1983 jyldary Qazaqstan LKJO OK-nde bólim meńgerýshisi, 1983-1989 jyldary Shet eldermen dostyq jáne mádenı baılanys jónindegi Qazaq qoǵamy tóraǵasynyń orynbasary, 1989-1991 jyldary Qazaq KSR Syrtqy ister mınıstri, 1992-1999 jyldary BUU janyndaǵy QR-nyń turaqty ókili, 1996-1999 jyldary Kýba men Frantsııadaǵy QR Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi, 2002 jyldan Halyqaralyq dıplomatııa akademııasynyń vıtse-prezıdenti (Parıj), 2003 jyldan Qazaqstan Respýblıkasy syrtqy ister mınıstrliginiń erekshe tapsyrmalar jónindegi elshisi qyzmetin atqarady. 1974 jyly «Kınetıka ı selektıvnost gıdrırovanııa smeseı organıcheskıh soedınenıı» taqyrybynda kandıdattyq qorǵaǵan, al 2004 jyly «Kazahstan ı Organızatsııa Obedınennyh Natsıı: ıstorııa, problemy ı perspektıvy» degen taqyrypta doktorlyq dıssertatsııa qorǵady. Qazaq KSR Joǵary Keńesiniń depýtaty. «Qurmet» ordenimen (1996) jáne medaldarmen marapattalǵan.

75 jyl buryn (1949) kórnekti memleket jáne saıasat qaıratkeri, QR ІІM eńbek sińirgen qyzmetkeri, general-polkovnık Qaıyrbek Shoshanuly SÚLEIMENOV dúnıege keldi.

Novosibir qalasynda týǵan. Sverdlov zań ınstıtýtyn bitirgen.

Eńbek jolyn 1966 jyly Novosibir qalasyndaǵy № 2 kópir tresi № 472 kópir poıyzynyń kópir salýshysy bolyp bastaǵan. 1969-1972 jyldary Novosibir qalasynyń ishki ister basqarmasyna qarasty ÓUB SVPCh-2-de qatardaǵy órt sóndirýshi bolyp jumys istegen. 1972-1975 jyldary Novosibir oblysynyń Kýıbyshev qalasy prokýratýrasynyń tergeýshisi, aǵa tergeýshi. 1975-1976 jyldary Almaty qalasynyń Frýnze aýdany prokýratýrasynyń tergeýshisi. 1976 jylǵy qańtardan tamyzǵa deıin Almaty qalasy prokýratýrasynyń aǵa tergeýshisi. 976-1979 jyldary Almaty qalasynyń Lenın aýdany prokýrorynyń orynbasary. 1979-1981 jyldary Almaty qalasynyń Kalının, Alataý AІІB bastyǵynyń orynbasary. 1981-1986 jyldary Almaty qalasy Lenın AІІB-niń bastyǵy. 1986-1987 jyldary KSRO ІІM-niń kóliktegi Shyǵys ІІB bastyǵynyń orynbasary. 1987-1988 jyldary Almaty qalalyq partııa komıtetiniń memlekettik-quqyq bóliminiń meńgerýshisi. 1988-1989 jyldary Almaty oblystyq partııa komıtetiniń memlekettik-quqyq bóliminiń meńgerýshisi. 1989-1990 jyldary Qazaqstan Kommýnıstik partııasy QK-niń memlekettik-quqyq bólimi meńgerýshisiniń orynbasary. 1990-1991 jyldary QR Prezıdenti Ákimshiliginiń memlekettik-quqyq bóliminiń meńgerýshisi. 1991-1992 jyldary QR Іshki ister mınıstriniń birinshi orynbasary. 1992-1995 jyldary QR-nyń Memlekettik keńesshisi. 1995-2000 jyldary QR Іshki ister mınıstri QR Іshki áskerleri qolbasshysy. 2000-2002 jyldary QR Іshki áskerleri qolbasshysy. 2002-2003 jyldary QR Іshki ister mınıstri. 2003-2008 jyldary QR Іshki áskerleri qolbasshysy. 2008-2009 jyldary QR Qaýipsizdik Keńesiniń Hatshysy. 2009 jyldan bastap búgingi kúnge deıin QR Ardagerler keńesiniń tóraǵasy. 2012-2016 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Májilisiniń besinshi shaqyrylym depýtaty, QR Parlamenti Májilisindegi «Nur Otan» HDP fraktsııasynyń múshesi.

II dárejeli «Dańq», I dárejeli «Dańq», II dárejeli «Barys» ordenderimen jáne birneshe medalmen marapattalǵan.

51 jyl buryn (1973) «Amanat» partııasynyń hatshysy Eldar Tynyshbaıuly JUMAǴAZIEV dúnıege keldi.

Atyraý oblysynda týǵan. Atyraý munaı jáne gaz, avtomobıl ónerkásibi ınstıtýtyn bitirgen; Reseı Federatsııasy Prezıdentiniń janyndaǵy Reseı memlekettik qyzmet akademııasy, saıasattanýshy.

Eńbek joly: 2001-2002 jyldary «Itera» JShS dırektory, 2002-2006 jyldary Atyraý oblystyq ishki saıasat departamenti jastarmen jáne úkimettik emes uıymdarmen jumys bóliminiń basshysy, dırektordyń orynbasary, 2006-2011 jyldary «Atyraý-Aqparat» QMK aımaqtyq medıaholdıngtiń basshysy, 2011-2012 jyldary Atyraý oblysy ákimdiginiń ishki saıasat basqarmasynyń basshysy, 2014-2016 jyldary «Atameken» UKP Basqarma tóraǵasynyń keńesshisi, 2016-2017 jyldary «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy basshysynyń orynbasary, 2017-2022 jyldary «Atameken» QR UKP Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary – Basqarma múshesi boldy.

2022 jyldyń mamyr aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

«Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 20 jyl», «10 jyl Astana», «Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigine 25 jyl», «Qazaqstan polıtsııasyna 20 jyl» medaldarymen marapattalǵan.

38 jyl buryn (1986) Pavlodar qalasynyń ákimi Hasar Aıtpekuly HABYLBEKOV dúnıege keldi.

Pavlodar qalasynda týǵan. Qazaq quqyq jáne halyqaralyq qatynastar ınstıtýtyn bitirgen, quqyq bakalavry, S.Toraıǵyrov atyndaǵy Pavlodar memlekettik ýnıversıteti, tehnıka jáne tehnologııalar magıstri.

Eńbek joly: 2012-2016 jyldary «Pavlodar oblysynyń jolaýshylar kóligi jáne avtomobıl joldary basqarmasy» MM bas mamany, «Pavlodar oblysy boıynsha memlekettik sáýlet-qurylys baqylaý jáne lıtsenzııalaý basqarmasy» MM óndiristik bóliminiń basshysy, 2017-2018 jyldary Pavlodar oblysy ákimi apparatynyń uıymdastyrý-ınspektorlyq bóliminiń bas ınspektory, 2017-2018 Sharbaqty aýdany ákiminiń orynbasary, 2018-2019 jyldary Ekibastuz qalasy ákiminiń orynbasary, 2019-2020 jyldary Pavlodar qalasy ákiminiń orynbasary, 2020-2021 jyldary Tereńkól aýdany ákiminiń orynbasary, Pavlodar oblysy Aqsý qalasy ákimi apparatynyń basshysy, 2021 jyly Pavlodar oblysynyń qurylys basqarmasynyń basshysy, 2021-2022 jyldary Pavlodar qalasy ákiminiń orynbasary qyzmetin atqardy.

2023 jyldyń qyrkúıek aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.

145 jyl buryn (1879-1938) Alash qozǵalysynyń kórnekti qaıratkeri, tarıhshy-ǵalym, qazaqtan shyqqan tuńǵysh temirjol ınjeneri Muhamedjan TYNYShBAEV dúnıege kelgen.

Ol 1900 jyly Vernyıdaǵy er balalar gımnazııasyn altyn medalmen bitirdi. Gımnazııada oqyp júrgende Tynyshbaev óziniń izdenimpazdyǵymen, jan-jaqtylyǵymen erekshelenip, 1899 jyly Vernyı qalasynda ótken A.Pýshkınniń 100 jyldyq mereıtoıynda baıandama jasady.

Gımnazııa dırektory Jetisý oblystyq áskerı gýbernatoryna joldaǵan ótinishinde Tynyshbaevty «tamasha shákirt qana emes, naǵyz talant ıesi» ekendigin málimdep, joǵary oqý ornynda bilim alýyna arnaıy stıpendııa bólýdi suraǵan.

1900 jyly Jol qatynasy ınstıtýtyna túsip, 1906 jyly bitiredi. 1905 jyly qarashada avtonomııashyldar odaǵy uıymynyń uıymdastyrýymen ótken sezge qatysyp, sóz sóıleıdi. Ol óz sózinde patsha ókimetiniń qazaq jerinde júrgizip otyrǵan otarshyldyq saıasatyn aıyptaı otyryp, endigi ýaqytta ulttyq ezgidegi halyqtarǵa avtonomııa berilýin talap etedi. Instıtýtty bitirgen soń ınjener-maman retinde Orta Azııa temir joly qurylysyna jiberiledi. 1907 jyly ekinshi Memlekettik dýmaǵa depýtat bolyp saılanyp, onda agrarlyq komıssııa quramynda qyzmet etedi. Dýma taratylǵan soń Orta Azııa temir joly qurylysyna aıryqsha ókiletti nusqaýshy-ınjener bolyp taǵaıyndalyp, Ámýdarııa ózeni arqyly ótetin kópirdi salýǵa qatysady. 1911 jyly Ýrsatevsk - Ándijan temir joly qurylysynyń bastyǵy ári bas ınjeneri, 1914 jyly Arys - Áýlıeata temir joly qurylysynyń bas ınjeneri qyzmetterin atqarady. 1917 jylǵy Aqpan tóńkerisinen keıin Tynyshbaev Ýaqytsha úkimettiń Túrkistan komıteti quramyna múshe bolyp taǵaıyndalady.

Ýaqytsha úkimettiń Túrkistan komıtetiniń múshesi retinde Jetisý oblysyndaǵy 1916 jyly Qytaıǵa aýyp ketken qazaq-qyrǵyz bosqyndaryna kómek kórsetýdi uıymdastyrady. Birinshi jalpyqazaq sezine qatysyp, onda Búkilreseılik Quryltaı jınalysyna depýtattyqqa kandıdat retinde usynylady. Túrkistan ólkesi musylmandarynyń tórtinshi sezine qatysyp, onda qurylǵan Túrkistan avtonomııasy Ýaqytsha úkimetiniń tóraǵasy jáne Іshki ister mınıstri bolyp saılanady. Biraq kóp uzamaı bul qyzmetterinen bas tartady. Ekinshi jalpyqazaq sezinde Alashorda úkimetiniń quramyna saılanady. Tynyshbaev Alash qozǵalysy qaıratkerlerimen birge qazaq eliniń derbestigin qalpyna keltirýge, eldiń amandyǵyn saqtaýǵa kúsh salady. Ol osy maqsatta Á.Bókeıhanov, H.Ǵabbasov, R.Mársekov, Ǵ.Tanashev sekildi Alashorda úkimeti múshelerimen birge Ýaqytsha Sibir úkimetimen, Búkilreseılik Quryltaı jınalysy músheleri komıtetimen jáne Kolchak úkimetimen kelissózder júrgizýge qatysady. M.Tynyshbaev sonymen birge ǵylymı jumyspen de belsene aınalysty. Ol Orys geografııa qoǵamy Túrkistan bóliminiń, Qazaqstandy zertteý qoǵamynyń, «Talap» uıymynyń múshesi boldy. «Túrkistan ulttyq birligi» uıymynyń qyzmetine atsalysady. Halqymyzdyń tarıhynyń kúrdeli, buryn zerttelmegen kezeńderine arnap, derekkózderi baı, ǵylymı turǵydan negizdelgen irgeli eńbekter jazady. Onyń tarıhty tereń túsine bilgendigi, zertteýshiligi, qazaq halqynyń ómirine, keıingi taǵdyryna áser etken iri oqıǵalardy túpqazyq etip alyp, júıeli túrde qarastyrýynan baıqalady. Bul pikirge Tynyshbaev eńbekterindegi «Qyrǵyz-qazaq rýlarynyń shejiresi», «Qyrǵyz-qazaqtyń shyǵý tegi», «Qazaq etnonımi týraly», «Altyn ordanyń kúıreýi jáne Qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy», «Aqtaban shubyryndy» sekildi, t.b. taqyryptaǵy eńbekteri dálel bola alady. Qazaq tarıhynyń kóne dáýiri, orta ǵasyrlar kezeńi, jańa zamany retinde jeke qarastyratyn kúrdeli máselelerdi keńinen qamtýǵa talpynysy tarıhshy-ǵalymnyń ózindik qalyptasqan tarıhı kózqarasy bar ekendigin ańǵartady. Sonymen qatar eńbekteri ulttyq múdde turǵysynda jazylýymen erekshelenedi. Ol qandaı da bir halyqtyń tarıhyn jazý úshin sol ulttyń tilin, salt-dástúrin, mádenıetin jetik meńgerý kerek degen prıtsıpti berik ustanǵan jáne bul prıtsıpti ózge zertteýshilerdiń de ustaýyn talap etedi. Tynyshbaev 1922 jyldan Túrkistan AKSR-i Sý sharýashylyǵy basqarmasynda, Tashkentte jer sýlandyrý bóliminde, Qyzylorda qalasynyń qurylys-jóndeý jumystarynda, Jetisý gýbernııasy atqarý komıtetiniń jol bóliminde eńbek etip, ózin bilikti ınjener-maman retinde tanyta bildi. 1927 jyldan Túrkistan - Sibir temir joly qurylysynda eńbek etti. Tynyshbaevtyń kásibı sheberligi Túrksib qurylysyn salý barysynda aıryqsha tanyldy. Osy eńbekterine qaramastan Tynyshbaev keńestik bıliktiń qýǵyn-súrginine ushyrap, Túrksibti salyp jatqan kezinde 1930 jyly tamyzdyń 3-inde tutqynǵa alynady. Oǵan «tap jaýy», «býrjýazııashyl-ultshyl» degen aıyptar taǵylady. Keıingi jyldary da únem baqylaýda bolǵan ol, aqyrynda keńestik saıası qýǵyn-súrginniń qurbany boldy. Almatydaǵy Qazaq Kólik jáne kommýnıkatsııa akademııasy M.Tynyshbaevtyń esimimen atalady.

94 jyl buryn (1930-1993) jazýshy, jýrnalıst Ánýar ÁLІMJANOV dúnıege kelgen.

Almaty oblysynda týǵan. S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin (ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti) bitirgen. «Alma-Atınskaıa pravda», «Lıteratýrnaıa gazeta», «Lenınskaıa smena», «Pravda» gazetterinde qyzmet istegen. «Qazaqfılm» stýdııasynyń, «Qazaq ádebıeti» gazetiniń bas redaktory, Qazaqstan Jazýshylar odaǵy basqarmasynyń birinshi hatshysy, Qazaqstannyń tarıh jáne mádenıet eskertkishterin qorǵaý qoǵamy Ortalyq Keńesi tóralqasynyń tóraǵasy boldy. Jazýshy shyǵarmalary kóptegen shetel tilderine aýdarylǵan. «Dostar kezdeskende», «Jaýshy», «Kúnge bet alǵan kerýen», «Adamdar joly», «Mahambettiń jebesi» t.b. kitaptary jaryq kórdi. Birsypyra shyǵarmalary Azııa, Afrıka halyqtarynyń ult-azattyq kúresine arnalǵan. Úndistan taqyrybyna jazylǵan shyǵarmalary úshin Djavaharlal Nerý atyndaǵy halyqaralyq syılyqqa ıe boldy. Qazaqstan memlekettik syılyǵynyń ıegeri. «Qurmet belgisi», «Halyqtar dostyǵy» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.