12 qarasha. QazAqparat kúntizbesi
ATAÝLY KÚNDER
Dúnıejúzilik pnevmonııaǵa qarsy kúres kúni
Kúntizbede balalar pnevmonııasyna qarsy kúres kúni Ǵalamdyq koalıtsııanyń arqasynda paıda boldy. Halyqaralyq, úkimettik, úkimettik emes jáne jergilikti uıymdardyń, ǵylymı-zertteý jáne bilim alý ınstıtýttarynyń, qorlardyń jáne belsendi azamattardyń birlestigi osylaı atalady.
ESTE QALAR OQIǴALAR
1959 jyly Qazaqstan Jýrnalıster odaǵy quryldy. Onyń basty maqsaty men mindetteri – BAQ-tar men bılik ınstıtýttary arasynda konstrýktıvti dıalog ornatý; sóz ben baspasóz bostandyǵyn qorǵaý; jýrnalıstıka men BAQ-tardyń jalpymemlekettik, kópulttyq damyǵan ınfraqurylymyn qalyptastyrý jáne ony halyqaralyq aqparattyq keńistikke beıimdeý; jýrnalıster jekedara shyǵarmashylyq jumysymen aınalysýy úshin olarǵa ekonomıkalyq, quqyqtyq, áleýmettik-turmystyq jaǵdaı jasaý jáne t.b.
1993 jyly QR Prezıdentiniń «Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyn engizý týraly» №1399 Jarlyǵy shyqty. Oǵan sáıkes, Qazaqstannyń árbir azamaty eski som aqshany 1 teńgege 500 rýbl baǵamymen aıyrbastaý quqyǵyna ıe boldy. Biraq bir adam tek 100 myń rýbl almastyra alatyn, ıaǵnı árbir qazaqstandyq qolma-qol aqshamen tek 200 teńge alatyn edi. Teńgeniń baǵamy 1 AQSh dollaryna 4,75 teńge etip belgilendi.
1997 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Dıplomatııalyq qyzmet týraly» Zańyna qol qoıyldy. 2005 jyly Qazaqstan Halyqaralyq áýe baǵyttaryndaǵy tasymaldaý týraly kelisimge qosyldy. Bul qujat kelisip otyrǵan memleketter arasynda qonbaı ushý quqyqtarymen kópjaqty almasýdy jáne turaqty áýe qatynasy kezindegi kommertsııalyq emes toqtaýlardy qarastyrady.
2005 jyly Qazaqstan halyqaralyq áýe qatynastarynda kelisip otyrǵan memleketterdiń turaqty áýe qatynastary kezinde qonbaı ushyp ótý jáne kommertsııalyq emes aıaldaýǵa kópjaqty quqyq almastyrýdy kózdeıtin Halyqaralyq áýe qatynastarynyń tranzıti týraly kelisimine qosyldy. Qazaqstannyń Kelisimge qosylýy onyń qatysýshylary bolyp tabylatyn ózge memleketterdiń áýe kásiporyndaryna bizdiń respýblıkamyzdyń áýe keńistigi arqyly tranzıttik ushýyn jeńildetýge múmkindik berdi.
2010 jyly Gýanchjoýda Azıada týynyń «Astana-Almaty 2011» qysqy Azııa oıyndaryn uıymdastyrý komıtetiniń múshelerine tabystaý rásimi ótti, sondaı-aq qysqy Azııa oıyndary Qazaqstannan keıin qaı qalada ótetini anyqtaldy.
2013 jyly Túrkııa eliniń Býrsa qalasyndaǵy «Ordeklı Hamam» mádenı ortalyǵynda «Túrki áleminiń mádenı murasy jáne murajaılar» atty murajaı isi boıynsha TÚRKSOI Halyqaralyq forýmy saltanatty túrde ashyldy.
2015 jyly Nazarbaev Ýnıversıtetiniń túlegi Dana Aqylbekova Ortalyq Azııadaǵy eń iri «Qazaqstan – jańa jahandyq ınnovatsııalyq hab» Halyqaralyq ınnovatsııalyq forýmy» aıasynda jyldyń úzdik jas ǵalymy jáne bas júlde - 7,5 mln teńge syılyqtyń ıegeri boldy. Ol baıqaýda dıabetten zardap shegetin adamdarǵa ınsýlın egýdiń jańa ádisin usyndy.
2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshiligi Mońǵolııa Ǵylym akademııasymen birlesip Abaıdyń 170-jyldyǵyna oraılastyrylǵan «Abaıdyń qara sózderi» kitabynyń mońǵol tilindegi basylymyn tanystyrdy.
2017 jyly Aqtóbe oblysy Alǵa aýdany Bestamaq aýylynda Eset batyrdyń 350 jyldyǵyna batyrdyń eskertkishi ashyldy. Jergilikti kásipkerler qarjy bólip, bıiktigi 5,5 metr bolatyn eskertkish ornatyldy. Músinshi - Erlan Pirimbetov. Oǵan jergilikti kásipker Nurlan Saǵynalın «Týǵan jerge taǵzym» aktsııasy aıasynda 32 mln teńge bóldi. Eset batyr Kókiuly únemi Ábilqaıyr hannyń janynan tabylyp, hannyń bastamalary men Reseıge qosylý oıyn qoldady. Hannyń qasynda bolyp, aqyl-keńesin berdi, han men halyq arasynda dáneker boldy. Bógenbaı batyr, Jánibek batyrmen birigip, Ábilqaıyr handy qoldady, kómek kórsetti. 1743 jyly 3 shildede Reseı patsha úkimetiniń jarlyǵymen Eset Kókiulyna tarhan ataǵy beriledi.
2018 jyly Qazaqstandyq aktrısa Samal Eslıamova basty róldi somdaǵan «Aıka» fılmi Germanııanyń Kottbýs qalasynda ótken halyqaralyq kınofestıvalde gran-prıge ıe boldy. Konkýrsta 40 elden 190 fılm synǵa túsken. Gran-prımen qatar «Aıka» qazylardyń arnaıy júldesin de qanjyǵaǵa baılady. Aıta keteıik, kınotýyndyny rejısser Sergeı Dvortsevoı túsirgen.
2019 jyly «Qazposhta» AQ Úndistannyń saıası jáne qoǵam qaıratkeri Mahatma Gandıdiń 150-jyldyǵynyń qurmetine estelik poshta markasy shyǵaryldy. Monohromdy markada Mahatma Gandıdiń sýreti men «Men árbir kózdegi jasty súrtkim keledi» degen áıgili dáıeksózi jazylǵan. Markanyń dızaıneri І.Ońǵarbaı. Poshtalyq marka «QR Ulttyq banki banknot fabrıkasy» respýblıkalyq memlekettik kásipornynan shyǵaryldy.
Osylaısha, Qazaqstan Mahatma Gandıdiń dúnıege kelgenine 150 jyl tolǵanyna oraı estelik poshtalyq markasyn shyǵarǵan 100 eldiń qataryna qosyldy.
2020 jyly Ankarada álemge áıgili ǵalym Ábý Nasyr ál Farabıdi eske aldy. Konferentsııa zalynda ótken is-sharada Ankara ýnıversıtetiniń til jáne tarıh-geografııa fakýltetiniń stýdentteri TÚRKSOI daıyndaǵan jáne konferentsııa zalyna kire beriste ornatylǵan ál-Farabıdiń rezıýmesi bar eskertkish taqtany ashty.
2021 jylyMemleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Túrkııa, Ózbekstan, Túrikmenstan prezıdentterimen jáne Majarstan Premer-Mınıstrimen birge Túrkitildes memleketterdiń yntymaqtastyq keńesi hatshylyǵynyń jańa keńsesiniń saltanatty ashylý rásimine qatysty.
Saltanatty rásim aıaqtalǵannan keıin memleketter basshylary Túrki Keńesiniń VIII sammıtine qatysý úshin Ystanbuldyń ońtústik-shyǵysynda ornalasqan Demokratııa jáne bostandyq aralyna bet aldy.
2021 jyly «Áziret Sultan» memlekettik tarıhı-mádenı qoryq mýzeıiniń uıymdastyrýymen 15 qarasha - ulttyq valıýta - teńge kúnine oraı «Nýmızmatkalyq materıaldar boıynsha Túrkistan tarıhy» (erte orta ǵasyr men XIV ǵ. aralyǵy) kórmesi ashyldy.
Kórmeniń maqsaty – mýzeı qorynda jınaqtalǵan nýmızmatıkalyq materıaldar negizinde túrki jurty úshin qashan da kıeli meken bolǵan Túrkistan qalasynyń tarıhı mańyzyn aıshyqtaý, Qazaqstan egemendiginiń mańyzdy elementteriniń biri, táýelsizdigimizdiń jarshysy bolǵan – tól teńgemizdiń mańyzyn ulyqtaý.
