11 jeltoqsan. Tulǵalar týǵan kún
Búgin, 11 jeltoqsan kúni tulǵalardan kimder dúnıege kelgen? Kazinform oqyrmandaryna esimder kúntizbesin usynady.
83 jyl buryn (1940) Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Astana qalasynyń Qurmetti azamaty, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Farıt Habıbrahmanuly ǴALYMOV dúnıege keldi.
Petropavl qalasynda týǵan. 1968 jyly S.M.Kırov atyndaǵy Oral polıtehnıkalyq ınstıtýtyn bitirgen. 1982 jyly KSRO Halyq sharýashylyǵy akademııasy Halyq sharýashylyǵyn basqarý ınstıtýtyn ınjener-qurylysshy mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly: 1959-1960 jyldary «Qurylysmaterıaldary» tresiniń temir-beton zaýytynda betonshy, slesar, 1960-1975 jyldary «Petropavlstroı» tresinde syrlaýshy, brıgadır, prorab, óndiristik-tehnıkalyq basqarma bastyǵy, bas ınjener, qurylys-montajdaý basqarmasynyń bastyǵy boldy. 1975-1990 jyldary «Kókchetavstroı» KMM bas ınjeneri, bastyǵy, 1990 jyly Qazaq KSR Memlekettik qurylys komıtetiniń tóraǵasy, 1991-1993 jyldary «Qazaqstanqurylys» memlekettik aktsıonerlik kontserniniń prezıdenti, 1993-1996 jyldary QR Qurylys, turǵyn úı jáne aýmaqtyq damý mınıstriniń birinshi orynbasary, 1996-1998 jyldary Joǵary jáne ortalyq organdardy Aqmola qalasyna kóshirý jónindegi memlekettik komıssııanyń tóraǵasy – QR Mınıstri, 1998-2002 jyldary Aqmola (Astana) qalasy ákiminiń birinshi orynbasary, 2002-2008 jyldary QR Parlamenti Senaty Ekonomıkalyq jáne óńirlik saıasat komıtetiniń múshesi, 2009 jyly «Qazaqstan temir joly» Ulttyq kompanııasy» AQ Prezıdentiniń keńesshisi, 2002-2008 jyldary Astana qalasynan saılanǵan QR Parlamenti Senatynyń depýtaty boldy.
«Qurmet», 2-dárejeli «Barys» ordenderimen, «Astanaǵa 10 jyl» mereıtoılyq medalimen marapattalǵan.
68 jyl buryn (1955) Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańnama jáne quqyqtyq aqparat ınstıtýtynyń dırektory Ramazan Qumarbekuly SARPEKOV dúnıege keldi.
Taldyqorǵan oblysynyń Panfılov qalasynda týǵan. S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetin bitirgen.
Eńbek joly: 1973-1974 jyldary Almaty oblysyndaǵy Panfılov aýdanynda qurylysshy. 1974-1976 jyldary Keńes áskeriniń qatarynda Habarov ólkesinde qyzmette. 1976-1981 jyldary Almaty q. «Elektromontaj» QB, elektromontajdaýshy. 1981-1982 jyldary Almaty q. Áýezov JQÝ kadr bóliminiń ınspektory. 1982-1986 jyldary Torǵaı aýdany Jangeldi aýdanynyń prokýratýrasy tergeýshisi, 1986-1988 jyldary Torǵaı oblysy prokýratýrasynyń asa mańyzdy ister boıynsha aǵa tergeýshi, 1988-1989 Qostanaı oblysy Amangeldi aýdany prokýratýrasynyń tergeýshisi (Torǵaı oblysyn taratýǵa baılanysty), 1989-1994 jyldary Qostanaı oblysy Amangeldi aýdanynyń Halyq sotynyń tóraǵasy, 1994-1995 jyldary Torǵaı oblystyq soty Tóraǵasynyń orynbasary, 1995-1997 jyldary Torǵaı oblystyq sotynyń Qylmystyq ister jónindegi sot alqasynyń tóraǵasy, 1997-1999 Arqalyq q. óńirlik sot quramynyń tóraǵasy, Qostanaı oblystyq sotynyń sýdıasy (Torǵaı oblysyn taratýǵa baılanysty), 1999-2004 jyldary II saılanǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń múshesi, 2005-2006 jyldary QR Ádilet mınıstrliginiń Tirkeý qyzmeti komıteti tóraǵasynyń birinshi orynbasary, 2006-2007 jyldary QR Bas prokýratýrasynyń Apparat basshysy jáne alqa múshesi, 2007-2011 jyldary IV saılanǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń múshesi, 2012-2016 jyldary V saılanǵan QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty, Zańnama jáne sot-quqyqtyq reforma komıtetiniń múshesi, QR Ádilet mınıstriniń keńesshisi. 2017-2019 jyldary QR Ádilet Mınıstrliginiń «Respýblıkalyq quqyqtyq aqparat ortalyǵy» RMK dırektory.
2019 jyldyń naýryz aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
58 jyl buryn (1965) Aqtaý qalalyq máslıhatynyń tóraǵasy Sembiǵalı Tóreshuly ZÁKENOV dúnıege keldi.
Mańǵystaý oblysy, Beıneý aýdany, Sarqamys aýylynda týǵan.
Eńbek jolyn 1991 jyly Joǵary bilim mınıstrliginiń joldamasymen Qazaq polıtehnıkalyq ınstıtýtynyń Aqtaý fılıalynda munaı jáne gaz ken oryndaryn ıgerý jáne paıdalaný kafedrasynyń oqytýshysy bolyp bastady. Osy oqý ornynda ol qarapaıym muǵalimnen ýnıversıtet professoryna deıin kóterildi.
1992 jyly QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń Mehanıka jáne qoldanbaly matematıka ınstıtýtynyń kúndizgi bóliminde aspırantýraǵa túsip, 1996 jyly fızıka-matematıka ǵylymdarynyń kandıdaty ǵylymı dárejesin qorǵady. 1998 jyly QR Joǵary attestatsııalyq komıtetiniń sheshimimen «Mehanıka» mamandyǵy boıynsha dotsent ǵylymı ataǵy berildi. 2009 jyly «Munaı jáne gaz ken oryndaryn ıgerý jáne paıdalaný» mamandyǵy boıynsha doktorlyq dıssertatsııasyn sátti qorǵap, 2010 jyly «Paıdaly qazbalardy ıgerý» mamandyǵy boıynsha professor ǵylymı ataǵyn aldy.
Bilim salasyndaǵy eleýli eńbegi úshin «Qazaqstan Respýblıkasynyń bilim berý isiniń qurmetti qyzmetkeri» ataǵy berilip, «Qazaqstan Respýblıkasynyń ǵylymyna sińirgen eńbegi úshin» tósbelgisimen marapattaldy.
80-nen astam ǵylymı jáne ǵylymı-ádistemelik eńbekterdiń avtory.
1996-2007 jyldar aralyǵynda Sh.Esenov atyndaǵy ýnıversıtette kelesi laýazymdarda jumys istedi: 1996-1999 jyldary ýnıversıtettiń aǵa oqytýshysy, dotsent, 1999 jyly ýnıversıtet rektorynyń ǵylymı hatshysy, kómekshisi, 2000-2001 jyldary Munaı ken oryndaryn ıgerý basqarmasynyń bastyǵy, 2001 jyly Áleýmettik qorǵaý jáne kommertsııa jónindegi prorektor, 2001-2007 jyldary Munaı jáne gaz ken oryndaryn ıgerý fakýltetiniń dekany, professor, 2007-2008 jyldary «Nur Otan» HDP Mańǵystaý oblystyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary qyzmetin atqardy. 2008-2013 jyldary Kaspıı memlekettik ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıteti Teńiz tehnologııalary ınstıtýtynyń dırektory. 2013-2017 jyldary Kaspıı memlekettik ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń ǵylymı jumystar jáne baılanys jónindegi prorektory, 2017-2018 jyldary «Qaznıpımunaıgaz» JShS bas dırektorynyń keńesshisi, 2018 jyldyń naýryz aıynan bastap Kaspıı memlekettik ınjenerlik-tehnologııalyq ýnıversıtetiniń «Munaı-gaz ınjenerııasy jáne geologııasy» kafedrasynyń professory.
2018 jyldyń mamyr aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
47 jyl buryn (1976) QR Parlamenti Senatynyń Jambyl oblysynan saılanǵan depýtaty Sáken Qalanuly ARÝBAEV dúnıege keldi.
Jambyl oblysy, Moıynqum aýdany, Kishi Qamqaly aýylynda týǵan. 1998 jyly M. H.Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıtetin jerge ornalastyrý ınjeneri mamandyǵy boıynsha, 2006 jyly M.H.Dýlatı atyndaǵy Taraz memlekettik ýnıversıtetin «Ekonomıka bakalavry» mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek joly:1998-1999 jyldary Jambyl oblystyq ǵylymı-óndiristik jerge ornalastyrý ortalyǵynyń ınjener-jerge ornalastyrýshysy, 1999-2003 jyldary Jambyl oblystyq jer ınspektsııasynyń bas mamany, 2003-2004 jyldary Jambyl oblysy ákimi apparatynyń agroónerkásip kesheni jáne qorshaǵan ortany qorǵaý bóliminiń bas mamany, 2004-2007 jyldary Jambyl oblysy ákiminiń kómekshisi, Taraz qalasy, 2007-2008 jyldary Jambyl oblysy, Taraz qalasy ákimi apparaty basshysynyń orynbasary, 2008-2009 jyldary Jambyl oblysy ákimdiginiń jer qatynastary basqarmasynyń basshysy, Taraz qalasy, 2009-2011 jyldary Jambyl oblysy ákimdiginiń tabıǵı resýrstar jáne tabıǵatty paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy, Taraz qalasy, 2013-2019 jyldary Moıynqum aýdanynyń ákimi, 2013-2019 jyldary Jambyl oblysy ákimdiginiń Jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasy basshysynyń orynbasary, 2019-2022 jyldary Jambyl oblysy, Jambyl aýdany, Asa aýylynyń ákimi, 2022-2023 jyldary Jambyl oblysy, Shý aýdany, Tóle bı aýylynyń ákimi qyzmetin atqardy.
2023 jyldyń qańtar aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
«Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdigine 20 jyl» mereıtoılyq medali, «Qurmet» ordenimen marapattalǵan.
45 jyl buryn (1978) QR Prezıdenti Ákimshiliginde memlekettik ınspektor, belgili jýrnalıst Nurlan OQAULY dúnıege keldi.
Mońǵolııanyń Baıan-Ólgeı aımaǵynda týǵan. 1992 jyly ata-anasymen birge tarıhı otany – Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan. 1992-1996 jyldary Almaty qalasyndaǵy qazaq tili men ádebıetin tereńdetip oqytatyn mektep-ınternatta bilim alǵan. Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Memlekettik Ulttyq ýnıversıtetiniń Jýrnalıstıka fakýltetin bitirgen.
Eńbek jolyn ýnıversıtettiń 2-kýrsynda oqyp júrgen kezinde bastaǵan. 1997-1998 jyldary respýblıkalyq «Habar radıosynda» júrgizýshi, 2000-2001 jyldary KTK telearnasynda jańalyqtar qyzmetiniń tilshisi, 2001-2002 jyldary «Qazaqstan» ulttyq telearnasynda redaktor - komentator, 2002-2004 jyldary «Astana» telearnasynda redaktor, prodıýser, 2004-2012 jyldary «Habar» agenttiginde korrespondent bolyp qyzmet atqardy.
2006-2012 jyldar aralyǵynda prezıdenttik pýl quramynda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń jumysyn halyqqa kórsetýge tikeleı atsalysty. 2012-2013 jyldary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiligi Qazaqstan halqy Assambleıasy Hatshylyǵynyń sektor meńgerýshisi, 2013-2015 jyldary QHA Hatshylyǵy meńgerýshisiniń orynbasary qyzmetterin atqardy.
2015-2018 jyldary Prezıdent Ákimshiligi Іshki saıasat bólimi meńgerýshisiniń orynbasary, 2018-2019 jyldary «Qazaqstan» respýblıkalyq teleradıokorporatsııasy basqarma tóraǵasynyń orynbasary, 2019-2020 jyldary Prezıdent Ákimshiliginiń Ótinishterdi qaraýdy baqylaý bólimi meńgerýshisiniń orynbasary boldy.
2020 jyldyń qarasha aıynan bastap qazirgi qyzmetinde.
2008 jyly respýblıkalyq «Shabyt» baıqaýynyń «Jýrnalıstıka» nomınatsııasy boıynsha bas júlde ıegeri. 2011 jyly Prezıdenttiń alǵys hatyna ıe bolyp, «Nur Suńqar» respýblıkalyq baıqaýynyń arnaıy júldesin jeńip aldy. Qazaqstan Konstıtýtsııasynyń 20 jyldyǵy, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 20 jyldyǵy medaldarymen, 2016 jyly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń alǵys hatymen jáne 2017 jyly «Eren eńbegi úshin» medalimen marapattalǵan.
43 jyl buryn (1980) «Qazaqmys Barlaý» JShS bas dırektory Ǵalym Jumabaıuly NURJANOV dúnıege keldi.
Jezqazǵan qalasynda týǵan. S.N. Baıqońyrov atyndaǵy Jezqazǵan ýnıversıtetin paıdaly qazbalar ken oryndaryn jerasty ıgerý» mamandyǵy boıynsha, E.A.Bóketov atyndaǵy Qaraǵandy memlekettik ýnıversıtetiniń ekonomıka fakýltetin, S. Ordjonıkıdze atyndaǵy Reseı memlekettik ýnıversıtetin (MGRI) jalpy geologııa mamandyǵy boıynsha bitirgen.
Eńbek jolyn 1999 jyly «Qazaqmys Korporatsııasy» JShS-de týnnelshi bolyp bastady. 2002-2004 jyldary QR Energetıka jáne mıneraldyq resýrstar mınıstrliginiń Jer qoınaýyn paıdalaný departamentinde, odan keıingi eki jylda «Dzet Group» JShS Astana qalasyndaǵy fılıalynda ónerkásip salasynyń sarapshysy bolyp jumys istedi. 2006 jyly «Raising Star Ltd» JShS atqarýshy dırektory, 2007 jyly «Saryarqa SPK» UK» AQ jer qoınaýyn paıdalaný departamentiniń bas menedjeri, keıin dırektory bolyp qyzmet atqardy. 2010-2011 jyldar aralyǵynda Shymkent qalasyndaǵy «Úshger» taý-ken-hımııalyq kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary, 2011 jyly «Saryarqa» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasyna basqarýshy dırektor bolyp oraldy. 2012 jyly «Qazgeologııa» Ulttyq geologııalyq barlaý kompanııasy» AQ basqarma tóraǵasynyń orynbasary, 2013 jyldyń 10 sáýirinen bastap basqarma tóraǵasy boldy.
2018 jyldan beri qazirgi qyzmetinde.
«Astana qalasyna 20 jyl», «Eren eńbegi úshin», «Q Sátbaevtyń týǵanyna 120 jyl» medaldarymen marapattalǵan.
159 jyl buryn (1864-1919) qazaqtyń ataqty halyq ánshi-kompozıtory, aıtysker aqyn, at ústi oıynynyń túrli tásilderin meńgergen erekshe ónerpaz, kúsh ónerin kórsetken sportshy, jaýyryny jerge tımegen balýan Nurmaǵambet BAIMYRZAULY (Balýan Sholaq) dúnıege kelgen.
1864 jyly Moıynqumnyń Han taýynyń mańynda týǵan. Aqmola oblysyndaǵy Tasty ózeniniń boıynda jerlengen. Balýan Sholaqtyń jas kezinde ákesi Kókshetaýǵa kóship kelgen. Osynda ósip, óner qýyp, Arqanyń ardager serisi atanǵan onyń ánderi, óleńderi kóptegen jınaqtarǵa engen, jeke kitap bolyp ta basylyp shyqqan. On tórt jasynda kúreske túsken Balýan Sholaq saldyq quryp, tóńiregine ónerli jastardy jınaǵan. Jas kúninde saýsaǵyn úsitip alýyna baılanysty halyq «Balýan Sholaq» dep atap ketken.
Kókshetaý qalasynda ótken bir úlken jıynda 51 put (830 kg tarta) kirdiń tasyn kóterip, dúıim jurtty tańǵaldyrǵan. 1899 jyly 35 jasynda orys palýany Ivan Korenmen kúresip, onyń qabyrǵasyn syndyrǵan. 1913 jyly ata-babasynyń týyp ósken, kindik qany tamǵan Shý óńirine kelgen. Osy saparynda Qordaı dalasynda qoı baǵyp júrgen Kenen Ázirbaev onyń kóptegen ánderin úırengen.
Balýan Sholaq Shý óńirinde bolǵan saparynda kótergen salmaǵy 1050 keli tartatyn tas búginde aýdandyq tarıhı ólketaný murajaıynyń aldyna qoıylǵan. Sondaı-aq, Dalaqaınar óńirindegi ózi arshyǵan tunba áli kúnge deıin «Balýan Sholaq bulaǵy» atalyp keledi. Elimizdegi kóptegen qalalardaǵy sport saraılary Balýan Sholaq atymen atalady.
